Mine sisu juurde

Eesti Üliõpilaste Selts

Allikas: Vikipeedia
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp
Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp, mis võeti kasutusse 1890. aastal, kui püüti asutada korporatsiooni Fraternitas Viliensist

Eesti Üliõpilaste Selts (lühend EÜS) on akadeemiline meesorganisatsioon.

EÜS loeb enda tegevuse alguseks 1870. aastat. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal suleti kõik üliõpilasorganisatsioonid ja EÜS jätkas tegevust põranda all. Alates 1945. aastast tegutses EÜS avalikult paguluses (Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Suurbritannias, Kanadas, USAs ja Argentinas). 1988. aastal taastati Eesti Üliõpilaste Seltsi tegevus Tartus.

1881. aastal valiti lipuvärvideks sinine, must ja valge. 4. juunil 1884 õnnistati lipp sisse Otepää kiriklas ja seda loetakse Eesti lipu sünnikuupäevaks. Algne EÜSi lipp on säilinud ja hoiul Eesti Rahva Muuseumis.

Eesti Üliõpilaste Seltsi maja Tartus on Eesti rahvusliku arhitektuuri esimeseks esindajaks. Majas allkirjastati 1920. aastal Soome ja Nõukogude Venemaa vaheline rahuleping.

9. märtsi 2020 seisuga kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi 970 liiget.[1]

EÜSil on sõpruslepingud Pohjois-Pohjalainen Osakunta, Etelä-Pohjalainen Osakunta, Vasa nationi, Austrumsi ja korporatsioon Fraternitas Lataviensisega.

Eesti Üliõpilaste Seltsi nimetus inglise keeles on Estonian Students' Society, saksa keeles Verein Studierender Esten ja ladina keeles Societas Studiosorum Estonorum.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
EÜS-i maja Tartus, Tõnissoni tänav 1
 Pikemalt artiklis Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu
  • 7. aprillil (vkj. 26. märts) 1870 toimus esimene "Kalevipoja õhtu".
  • 1873 muudeti EÜS sõpruskonnast eestseisuse ja kindla liikmestaatusega ühinguks. Seltsi nimeks võeti Vironia.
  • 1882 üritati asutada korporatsiooni Vironia.
  • 1883 registreeris Tartu Ülikooli rektor E.G. von Wahl Eesti Üliõpilaste Seltsi.
  • 1884 pühitseti Otepääl EÜSi sinimustvalge lipp.
  • 1890 üritati asutada korporatsiooni Fraternitas Viliensis.
  • 1902 valmis EÜSi maja (Tartu, Tõnissoni tänav 1).
  • 1904 kaotati EÜSis vehklemiskohustus. Samuti loobus EÜS Saksa Chargiertenconventi kommaani garanteerimisest.
  • 1907 asutasid EÜSist lahkunud liikmed korporatsiooni Fraternitas Estica
  • 1909 asutati EÜSist lahkunud liikmete poolt korporatsioon Sakala.
  • 1918 otsustati EÜSi koosolekul minna in corpore Vabadussõtta.
  • 1920 asutasid EÜSist lahkunud liikmed seltsi EYS Veljesto.
  • 1928 sõlmis EÜS sõpruslepingu Helsingi ülikooli juures tegutsevate Pohjois-Pohjalainen Osakunta (PPO) ja Etelä-Pohjalainen Osakuntaga (EPO). Ühtlasi oli tegemist esimese Eesti ja Soome üliõpilasorganisatsioonide vahel sõlmitud sõpruslepinguga.
  • 1934 tehti otsus uue värvide kandmise korra kohta. Värve hakati kandma avalikult EÜSi aastapäeval, vilistlaspäeval, Eesti Vabariigi aastapäeval, Tartu Ülikooli aastapäeval ja volbriööl, samuti EÜSi esindamisel. See oli kompromiss "farboonuste" ja "antifarboonuste" vahel. Kuni 1934. aastani Seltsi liikmed värve avalikult ei kandnud
  • 1940–1988 tegutses EÜS Eestis põranda all. Eestist lahkunud liikmed moodustasid aga koondusi mitmel pool üle maakera: Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Kanadas, Argentinas.
  • 1975 – EÜSi 2. ülemaailmne kokkutulek Skoklosteris (Rootsi).
  • 1. detsembril 1988 taastati EÜSi tegevus Tartus.
  • 1991 tagastas Tartu Ülikool de facto EÜSi käsutuses olnud EÜSi maja de jure.
  • 24. veebruaril 1992 tagastati EÜSi ajalooline lipp EÜSile
  • 2004 tähistas EÜS oma esimese sinimustvalge lipu 120. aastapäeva.
  • 2008 EÜS näitas Eesti Vabariigi 90. juubeli pidustuste ajal Pärnus ja Tallinnas esimest sinimustvalget lippu.
  • 2009 – EÜS tähistas oma esimese sinimustvalge lipu 125. aastapäeva.
  • 2009 – peeti EÜSi ülemaailmne kokkutulek.

Põhimõtted

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Et ennast ühise korralduse alusel igakülgselt elule ette valmistada, üksteist teaduslikus töös, ilmavaate loomises ja iseloomu kasvatuses vastastikku äratada ja toetada, ühiskondliku hariduse omandamiseks võimalust muretseda, kehvemate ainelise toetuse eest hoolitseda, on eesti soost üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsiks ühinenud.
  2. Oma tähtsamaks ülesandeks loeb Selts aidata kaasa sellele, et eesti üliõpilastest kasvaksid karske eluviisiga ja selge ilmavaatega kodanikud.
  3. Eesti rahva ja riigi igakülgse kultuurilise arenemisega on meie saatus lahutamatult ühendatud. Selts peab oma kohuseks õppida tundma igakülgselt kõiki Eesti kultuurielu avaldusi, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda ja kõiki rahvas peituvaid jõude.
  4. Vaimse arengu mõjuvaks teguriks on tõsine teaduslik töö. Seepärast nõuab Selts, et iga Seltsi liige kui üliõpilane sõna täies mõttes paneks kõige suuremat rõhku niihästi oma valitud õppeaine omandamisele kui ka tutvumisele teiste teadusharudega.
  5. Kirjandus, kunst ja muusika kui vaimliste ja hingeliste võimete igakülgse arenemise tähtsamad tegurid peavad leidma elavat tähelepanu.
  6. Teadusliku töö ja kunstipüüete kõrval on Seltsi liikmetel tähtsamaks kohuseks hoolt kanda oma tervise eest, spordile ja kehaharjutustele rõhku pannes.
  7. Üksikute teadus-, kirjandus- ja kunstiharude lähemaks tundmaõppimiseks, niisama ka eriülesannete teostamiseks on soovitatav, et üksikud Seltsi liikmed osakondadeks ühineksid.
  8. Selts tahab oma jõude rakendada Eesti rahva ja riigi igakülgse kultuurilise, eriti vaimse ja majandusliku edenemise teenistusse.
  9. Oma otstarvete teostamisel püüab Selts, truuks jäädes oma põhimõtetele, võimalust mööda läbikäimisesse astuda teiste Eesti üliõpilasorganisatsioonidega.
  10. Et Seltsi liikmeid kindlamalt köita ühiste ettevõtete ja püüete külge, Seltsi elu huvitavamaks, elavamaks ning kodusemaks teha, püüab Selts oma liikmete vahel äratada ja edendada täielist vastastikust lugupidamist ja usaldust, mille juures püütakse aru saada üksteise seisukohast ja ilmavaatest ning eemale hoida igasugusest survest.
  11. Pahatahtlikud avaldused Seltsi üldisest elust kui ka igasuguste Seltsi üksikuid liikmeid ja vilistlasi diskrediteerivate teadete laialilaotamine, mis nende ausat nime rikkuda võivad, on keelatud. Märkus: See määrus on maksev ka nende kohta, kes Seltsist mõnesugustel põhjustel peavad eemale jääma.
  12. Seltsi liikmete teguviis ja käitumine olgu aumehelik. Kõigi vastu, kellega elus on kokkupuutumist, tuleb avaldada inimlikku sallivust ja nendest arusaamist. Oma ilmavaate kaitsmises ja eesmärkide taotlemises, kus Selts nõuab julget ja kindlat ülesastumist, peavad Seltsi liikmed tarvitama ainult kultuurilisi abinõusid.
  13. Iga Seltsi liige peab Seltsi põhimõtteid püüdma täita parima arusaamise ja kindla tahtega, niisama kõigis asjus alistuma kodukorra määrustele.
  14. Selts ja ta liikmed seisavad iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi ideaali eest ning nad on ka valmis ja kohustatud võitlema iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi olemasolu eest.

Sümboolika

[muuda | muuda lähteteksti]
Esimene sinimustvalge, 1884 valmistatud EÜSi ajalooline lipp, mida säilitatakse Eesti Rahva Muuseumis (foto 2014. aastast)
EÜS rivistumas volbrirongkäiguks (2017)

EÜSi kõige tuntumaks sümboliks on tema sinimustvalge lipp, mis pühitseti 4. juunil 1884 Otepää pastoraadi saalis. Värvide tähendust on seletatud järgmiselt:

  • sinine – väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks;
  • must – pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks;
  • valge – sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort.

Praegune EÜSi vapp pärineb korporatsiooni Fraternitas Viliensis asutamise aegadest. Vapi ülemisel vasakpoolsel valgel väljal on lahtine raamat pealkirjaga CARPE DIEM (kasuta päeva). Kõrvalväljal paiknesid asutatava korporatsiooni värvid. Alumisel vasakpoolsel väljal on rukkivihud ning all paremal on sirkel koos kahe ristatud rapiiriga. Alumist osa vapist piirab tammepärg, mille ümber põimitud lindil on esitähed ladinakeelsest lausest FORTITER IN RE, SUAVITER IN MODO (põhimõttes kindel, käitumises tagasihoidlik).

Muude välismärkide hulka kuuluvad veel värvitekkel, värvilint, värviripats, rinnamärk ja sõrmus. Eraldi teklit kannavad kuldrebased ja noorliikmed.

Liikmeskond

[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeid 2018. aasta vilistlaspäeval

Asutajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Auvilistlased[2]

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Liikmeskond EÜS (vaadatud 9. märtsil 2020)
  2. ↑ Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ants Hein. Maja kui sümbol: Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus. 2007. ISBN 978-9985-9073-3-7
  • Johan Kõpp. Eesti Üliõpilaste Seltsi Ajalugu 1870–1905, I. Tartu, 1925.
  • Artur Grönberg. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu. II, Iseseisvuse eelvõitluses (1906–1917). Omariikluse saavutustes (1918–1940), Montreal, 1985.
  • Vivat Academia: üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis. Tallinn, 2007. ISBN 978-9985-9022-5-7

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Korporatsioonide Liit
Naiskorporatsioonid
Muud meeskorporatsioonid
Meesseltsid
Naisselts
Segaseltsid
Ajalugu
Sümbolid
Lipp • Vapp
Maja
Väljaanded
Muu
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Üliõpilaste_Selts&oldid=6753092"