Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Eksotermilise reaktsiooni soojusefekt on negatiivne. See tähendab seda, et süsteem annab energiat ära. Energiahulk, mis on vajalik eksotermilise reaktsiooni käivitamiseks, on väiksem kui sellise reaktsiooni käigus vabanev energiahulk. Tavaliselt vabaneb tekkiv energia soojusena, kuid võivad esineda ka valgus või mõni muu elektromagnetkiirgus, lööklaine ja muud energia vabanemise võimalused.
Kui eksotermilist reaktsiooni ei kontrollita, siis võib reaktsiooni astuvate aineosakeste arv väga kiiresti suureneda, mis põhjustab soojuse veelgi intensiivsemat eraldumist ja reageerivate aineosakeste arvu veelgi suuremaks muutumist. Selle tulemusena võib tekkida plahvatus.
Kõige tuntum eksotermiline reaktsioon on põlemine. Ainet iseloomustab eripõlemissoojus, kütuseid kütteväärtus.
Keemilise sideme moodustumine on alati eksotermiline protsess.
Soojuse tekkimist ja neeldumist kas füüsikalise protsessi või keemilise reaktsiooni käigus mõõdetakse kalorimeetriat kasutades. Selle jaoks on välja mõeldud laboratooriumiseade reaktsioonikalorimeeter, millega jälgitakse soojusvoogu sellest anumast välja, milles reaktsioon toimub, või sellesse anumasse. Lisaks keemilistele reaktsioonidele saab seda kasutada ka mõne füüsikalise protsessi, näiteks kristalliseerumise või lahustumise soojusefekti mõõtmiseks.
Eksotermilise reaktsiooni vastand ehk niisugune reaktsioon, milles energia neeldub, on endotermiline reaktsioon.