Friedrich von Buxhoeveden

Friedrich von Buxhoeveden (1789)

Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoevedeni ja tema järeltulijate vapp

Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (4. september 1750 Võlla mõis, Muhu kihelkond – vkj. 23. august 1811 Koluvere loss) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, krahv aastast 1797, jalaväekindral aastast 1803.

Elukäik ja tegevus

Buxhoevedenide suguvõsast pärit Friedrich Wilhelm sündis Paadla, Vennarti, Seljaküla, Orkse ja Kumna mõisniku Otto Friedrich von Buxhoevedeni (1703–1754) ja Helene Charlotte von Weymarni (1722–1776) pojana.

Ta lõpetas 1770. aastal aadli suurtüki- ja inseneriväe kadetikorpuse. Kadetina osales ta Vene–Türgi sõjas, kus tegutsemise eest lahingus Benderõ all ülendati 1770 insener-praporštšikuks. 1771 sai ta tormijooksul Brailale kaks korda haavata, kuid jäi sõjaväljale ja viis 2 vaenlase suurtükki rivist välja. Selle kangelasteo eest anti talle Püha Georgi 4. järgu orden. 1772 sai temast Venemaa suurtükiväe kõrgema ülemjuhataja Grigori Orlovi adjutant. abiellus 1777. aastal Natalja Aleksejevaga (1758–1808), kes oli Katariina II ja Grigori Orlovi vallastütar. Alates 1783. aastast oli ta Käkisalmi ihukaardiväepolgu ülem.

Vene-Rootsi sõja ajal oli ta Läänemere sõudelaevastiku dessantüksuse ülem. Eduka tegutsemise eest sellel ametikohal autasustati teda Püha Georgi ordeni 3. järguga ja ülendati kindralmajoriks.

Kosciuszko ülestõusu mahasurumise ajal juhatas Buxhoeveden jalaväediviisi. Ta osales Aleksandr Suvorovi ülemjuhatuse all tormijooksus Varssavile. Silmapaistva tegutsemise eest lahingus autasustati teda Püha Vladimiri 2. järgu ordeni ja kuldmõõgaga. 1794–1796 oli ta Varssavi komandant ja Poola kuberner. Juunist 1797 augustini 1798 oli ta Peterburi sõjakuberner.

1803–1807 oli ta Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner.

Buxhoeveden osales 2. detsembril 1805 Austerlitzi lahingus, kus pidi juhatama Vene-Austria vägede vasakut tiiba, kuid oli lahingu ajal purjus, mis aitas Napoleonil lihtsamini võita.

Ta juhtis Vene vägesid Vene-Rootsi sõja ajal 1808. Sõjakäigu eduka alustamise eest autasustati teda Püha apostli Andreas Esmakutsutu ordeniga ja Sveaborgi kindluse vallutamise eest Püha Georgi 2. järgu ordeniga. Ta sõlmis vaherahu, mida Aleksander I ei ratifitseerinud, vaid saatis Buxhoevedeni sama aasta detsembris erru.

Laitmatu teenistuse eest autasustati Buxhoevedenit Püha Vladimiri 1. järgu ordeniga, Püha Aleksandr Nevski ordeniga, Valge Kotka ordeniga ja Püha Anna 1. järgu ordeniga.

Väejuhatajana pooldas Buxhoeveden vägede manööverliikumisi, juhatas neid suure, isegi liigse pedantsusega. Ta oli järsu ja sõltumatu iseloomuga, suutis vastu võtta julgeid otsuseid ja oli nende elluviimises järjekindel.

Pärast Braunschweig-Wolfenbütteli printsessi Auguste Karoline surma omandas Buxhoeveden Koluvere lossi ja selle juurde kuuluvad maad.

Perekond

Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden abiellus 1777. aastal Natalja Aleksejevaga (1758–1808), kes oli Katariina II ja Grigori Orlovi vallastütar. Natalja kasuisa oli polkovnik Aleksandr Aleksejev. Naine oli lõpetanud Smolnõi instituudi.

Abielust sündis kaheksa last:

• Grigori von Buxhoeveden (1777–1778)
• Sophia von Buxhoeveden (1778–1829), abiellus tõelise salanõuniku, senaatori ja Peterburi kubermangu aadelkonna peamehe Arkadi Nelidoviga (1772–1834)
• Maria von Buxhoeveden (1780–1837), õuedaam, abiellus Päri mõisniku, kammerjunkru ja meeskohtuniku Friedrich Johann Christoph von Maydelliga (surnud 1840)
• Natalja von Buxhoeveden (1782–1857), abiellus kavalergardi polkovniku, Kirna mõisniku vabahärra Bernhard von Ungern-Sternbergiga (surnud 1820).
• Alexander von Buxhoeveden (1783–1837), Koluvere, Suure-Kullamaa, Väike-Kullamaa, Maidla, Vaikna, Viimsi ja Haabneeme mõisnik, kammerhärra, abiellus Kalju ja Leila mõisa pärijanna vabapreili Julie Anna von Dellingshauseniga (1793–1849).
• Peter von Buxhoeveden (1784–1788)
• Paul von Buxhoeveden (1789–1790)
• Peter von Buxhoeveden (1792–1863), tiibadjutant, kindralleitnant ja senaator, kes abiellus 1813 paruness Anna Tšerkassovaga (surn. 1821) ja 1823 riiginõuniku vürst Boriss Tšerkasski (1754–1828; Борис Михайлович Черкасский) tütre vürstinna Agrippina Tšerkasskajaga (1801–1861).

Esivanemad

Viited:

krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoevedeni esivanemad
krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (1750–1811)	Otto Friedrich von Buxhoeveden (1703–1754)	Otto Reinhold von Buxhoeveden (1662–1705)	Otto Friedrich von Buxhoeveden (1640–1697)	Reinhold von Buxhoeveden (suri 1664)
				Sophie Magdalene von Taube (1621–1677)
			vabapreili Gertrud Elisabeth Wrangel af Ludenhof (1640–1680)	vabahärra Hermann Wrangel af Ludenhof (suri 1675)
				Anna Dorothea von Tiesenhausen
		vabapreili Barbara Juliane von Uexküll-Gyldenband (1683–1710)	vabahärra Johann von Uexküll-Gyldenband (surnud 1703)	vabahärra Reinhold Johann von Uexküll-Gyldenband (maetud 1672)
				Margarethe Nieroth
			Anna Magdalena Wrangel (1645–1712)	Helm Wrangel (1600–1647)
				Magdalena von Buchwald
	Helene Charlotte von Weymarn (1722–1776)	Heinrich von Weymarn (1670–1763)	Jobst von Weymarn (1641–1697)	Johann Jürgen Weimer
				von Willich
			Judith Schulz	...
				...
		Agneta Elisabeth von Berg (1684–1771)	Claus von Berg	...
				...
			Helena von Grünewaldt	Jürgen von Grünewaldt
				Margaretha von Hove

Välislingid

• TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Buxhoeveden, Friedrich Wilhelm von
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Bd. 1, lk. 22, lk. 27–28
• Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1935, lk. 70

Eelnev Nikolai Arharov	Peterburi kindralkuberner 1797–1798	Järgnev Krahv Peter Ludwig von der Pahlen
Eelnev Vürst Sergei Golitsõn	Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner 1803–1807	Järgnev Aleksandr Tormasov