Gaasimask
Gaasimask ehk gaasitorbik on individuaalne keemiakaitsevahend hingamiselundite, silmade ja näo naha kaitsmiseks radioaktiivse tolmu, mürgiste aurude ja gaaside (sealhulgas ründemürkide), suitsu ja bakterite eest.[1]
Filtreeriv gaasimask filtreerib sissehingatavat välisõhku vahetatava kurnaga. See kaitseb teatud mürkainete eest.[1]
Isoleeriv gaasimask isoleerib välisõhust ja annab hingamiseks gaasisegu ning absorbeerib süsihappegaasi.[1]
Voolikuga gaasimaski korral antakse gaasitorbikusse õhku 10–40 m kaugusel paiknevast kompressorist. Seda kasutatakse tavaliselt tootmises kinnistes ruumides, näiteks tsisternvagunite puhastamisel.
Anttik- ja keskajal kasutati gaasimaski asemel käsna või hingati läbi märja riide. Respiraatori leiutas 1785 Prantsusmaa lennunduspioneer Jean-François Pilâtre de Rozier. Esimesena võttis selle praktilisse kasutusse Alexander von Humboldt 1799 Preisimaa kaevanduses, kus töötas kaevandusinsenerina.
Tänapäevase gaasimaski eelkäija leiutas 1847 ja patenteeris 1849 ameeriklane Louis Haslett. See võimaldas hingata nina ja suu kaudu läbi sibulakujulise filtri ning suunas väljahingatava õhu atmosfääri tagasi. Pole teada, et seda oleks kasutama hakatud. Gaasimaski leiutasid ka šotlased John Stenhouse 1854 ja John Tyndall 1870. aastatel.
Masskasutusse võeti gaasimaskid Esimese maailmasõja ajal, sest selles sõjas hakati kasutama keemiarelvi.
Adolf Hitler hakkas kandma väikeseid ninaaluseid vuntse Esimese maailmasõja ajal. Varem olid tal suured kikkvuntsid, kuid sõduritel keelati nende kandmine, sest suurte vuntsidega oli ebamugav gaasimaski pähe tõmmata.[2][3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tehnikaleksikon, lk. 119
- ↑ Tony Peterson. Hitler was ordered to trim his moustache The Telegraph, 6. mai 2007. Vaadatud 4. mail 2022
- ↑ Rich Cohen. Hitler was ordered to trim his moustache Vanity Fair. November 2007. Vaadatud 4. mail 2022
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Gaasimask |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Gaasimask |