Hatsa keel
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2024) |
| Hatsa keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Tansaania |
| Piirkonnad | Eyashi järv, Shinyanga piirkond, Singida piirkond, Manyara piirkond, Iramba rajoon |
| Kokku kõnelejaid | 1000[1] |
| Keelesugulus | isolaatkeel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | hts |
Hatsa keel on isolaatkeel, mida räägitakse peamiselt Ida-Aafrikas Tansaanias Eyashi järve lähistel ning samuti Singida, Shinyanga ja Manyara piirkonna ning Iramba ja Masawa rajooni ümbruses.[1]
Seda keelt kõnelevad hatsad (umbes 800 inimest), kuid kõnelejaskonna vähenemise tõttu on see hakanud hääbuma ning oma tähtsust suhtluskeelena kaotama. Sellegipoolest peetakse keelt elujõuliseks, mis võib tuleneda põliskõnelejate pikaajalistest traditsioonidest ja kommetest, mida sealses piirkonnas tugevalt väärtustatakse.[2]
Hatsa keelt on peetud ka khoisani keelkonda kuuluvaks ning sandave keelt sellega lähedases suguluses olevaks,[3] kuigi hatsa keelel on palju erinevusi teistest khoisani keeltest ning selle kõnelejad on teiste khoisani keelte kõnelejatest geograafiliselt kaugel.[1]
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Enne kokkupuudet suahiili keelega puudusid hatsa keelest arvsõnad peaaegu täielikult. Põlisarvsõnadeks olid itchâme 'üks' ja píhe 'kaks'. Sámaka 'kolm' on laenatud datooga keelest ning bóne 'neli', botáno 'viis' ja ikhúmi 'kümme' sukuma keelest. Áso 'palju' on mõeldud kasutamiseks, kui tegemist on viie või sellest suurema arvuga. Muudel puhkudel puudub igasugunegi teine süstemaatiline viis numbrite kasutamiseks ilma suahiili keeleta.
Fonoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Täishäälikuid on hatsa keeles 5: [i], [e], [a], [o], [u]. Pikad vokaalid võivad esineda juhul, kui vokaalidevaheline [ɦ] jäetakse vahele. Suhteliselt harva esineb ka nasaliseeritud täishäälikuid. Enne glotaalseid nasaalimihäälikuid kõik täishäälikud nasaliseeruvad.[4]
Hatsa keel ei kuulu ametlikult toonikeelte hulka, kuigi selles võib täheldada tooniaktsenti, mistõttu puudub üksmeel selles, kas tegu on toonikeelega. On kolm tooni: tõusev, ühtlane ja langev. Toonidevahelisi piire on raske tõmmata, mistõttu keeleteadlased kahtlevad konkreetsete sõnade toonides. Praeguse süsteemi järgi jagatakse nimisõnad toonikombinatsioonide järgi 5 rühmaks: ÜÜÜ, ÜÜL, ÜTT, TÜL ja TÜT (T – tõusev, Ü – ühtlane ja L – langev).
Konsonandid
[muuda | muuda lähteteksti]| Labiaal | Dentaal | Alveolaar | Postalveolaar | Palataal | Velaar | Epiglotaal | Glotaal | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tsentraal | Lateraal | Tsentraal | Lateraal | Tsentraal | Lateraal | Tavaline | Labialiseeritud | ||||||
| Avulsiiv | Aspireeritud | /ᵏǀʰ/ ch | /ᵏǃʰ/ qh | /ᵏǁʰ/ xh | |||||||||
| Helitu klusiiv | ᵏǀ c | ᵏǃ q | ᵏǁ x | ||||||||||
| Nasaal | (/ᵑʘʷ ~ ᵑʘˀ/ mcw)1 |
ᵑǀ nc | ᵑǃ nq | ᵑǁ nx | |||||||||
| Glotaalne nasaal1 | ᵑǀˀ cc | ᵑǃˀ qq | ᵑǁˀ xx | ||||||||||
| Klusiil | Aspireeritud | /pʰ/ ph | /tʰ/ th | /kʰ/ kh | /kʷʰ/ kwh | ||||||||
| Peenendatud | /p/ p | /t/ t | /k/ k | /kʷ/ kw | /ʔ/ – | ||||||||
| Heliline | /b/ b | /d/ d | /ɡ/ g | /ɡʷ/ gw | |||||||||
| Ejektiiv (suruhäälik) | (/p/ʼ bb)2 | ||||||||||||
| Aspireeritud prenasaal | /mpʰ/ mp | /ntʰ/ nt | /ŋkʰ/ nk | ||||||||||
| Heliline prenasaal | /mb/ mb | /nd/ nd | /ŋɡ/ ng | /ŋɡʷ/ ngw | |||||||||
| Nasaal | /m/ m | /n/ n | /ɲ/ ny | /ŋ/ ng’ | /ŋʷ/ ng’w | ||||||||
| Afrikaat | Aspireeritud | /t͜sʰ/ tsh | /t͜ʃʰ/ tch | /c͜ʰ/ tlh | |||||||||
| Helitu klusiil | /t͜s/ ts | /t͜ʃ/ tc | /c͜/ tl | ||||||||||
| Heliline | /d͜z/ z | /d͜ʒ/ j | |||||||||||
| Ejektiiv (suruhäälik) | /t͜sʼ/ zz | /t͜ʃʼ/ jj | c͜ʼ dl3 | /k͜xʼ/ gg4 | /k͜xʷʼ/ ggw | ||||||||
| Aspireeritud nasaal | /nt͜sʰ/ nts | ||||||||||||
| Heliline nasaal | /nd͜z/ nz | /ɲd͜ʒ/ nj | |||||||||||
| Frikatiiv | /fʷ/ f | /s/ s | /ɬ/ sl | /ʃ/ sh | (/ʜ/ hh)6 | ||||||||
| Poolvokaal | /ɾ ~ l/ l5 | /j/ y | /w/ w | /ɦ ~ h/ h7 | |||||||||
Imihäälikud
[muuda | muuda lähteteksti]1990. aastatel läbi viidud uuringutes leiti hatsa keeles 3 peamist avulsiivi tüüpi, milleks olid dentaalne [ǀ], alveolopalataal-tsentraalne [!] ja lateraalne [ǁ]. Iga tüübiga saab moodustada veel 4 erinevat häälikut, mistõttu võib keeles leida ühtekokku 12 avulsiivi vormi. Neile võivad järgneda helitu suuhäälik [kǀ, k!, kǁ], heliline nasaal [ŋǀ, ŋ!, ŋǁ] ja helitu nasaalhäälik koos glotaalse kõlaga [ŋ°ǀ', ŋ°!', ŋ°ǁ'].[5]
Grammatika
[muuda | muuda lähteteksti]Nimisõnad ja asesõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Nimisõnadel on kindel grammatiline sugu koos ainsuse või mitmuse tunnusega, mida väljendatakse erinevate sufiksite abil.
| sg. | pl | |
|---|---|---|
| mask | -bii | |
| fem | -ko | -bee |
Grammatilise soo märkimine on muutunud metafooriliseks, mis avaldub kombes kõik maskuliinsed sõnad feminiinseks muuta, kui objekt on märgatavalt ümmargune. Sama kehtib ka feminiinsete sõnade muutmises maskuliinseteks, kui kõne all olev objekt on märkimisväärselt kõhn. Selline soo määramine eristab isegi marjapuud (f) nende marjadest (m). Nimisõnad, mis väljendavad massi, omandavad mitmuse tunnuse, nagu näiteks atibii 'vesi'. Hatsa keeles on kujunenud tava, mille kohaselt on peaaegu kõik aega väljendavad nimisõnad meessoost, samal ajal kui suunda kirjeldavad nimisõnad on enamasti naissoost.
Surnud loomade nimetamine järgib aga teistsugust reeglit. Surnud sebra mainimiseks kasutatakse hantahee tuletist hantahii. Need sõnatuletised ei ole nimi- vaid tegusõnad käskivas kõneviisis. Hatsa keel kasutab VSO sõnajärge, kuigi VOS ning SVO on samuti väga sagedased.
Asesõnad ja määrsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]Personaalsed ja demonstratiivsed asesõnad:
| mask sg | fem sg | fem pl | mask pl | |
|---|---|---|---|---|
| 1. eksklusiiv | ono | onoko | ôbee | ûbii |
| 1. inklusiiv | onebee | unibii | ||
| 2. isik | the | theko | ethebee | ithibii |
| 3. lähedane | hama | hako | habee | habii |
| 3. tuntud | bami | bôko | bee | bii |
| 3. kauge | naha | nâko | nâbee | nâbii |
| 3. nähtamatu | himiggê | himiggîko | himiggêbee | himiggîbii |
Lisaks tabelis mainitud asesõnadele eksisteerivad veel mõned koos nendele omaste liitsõnadega. Määrsõnu moodustatakse 3. isiku vormidest, kui lisada neile lokatiivi käände tunnus –na: hamana 'siin', habeena 'seal', nana 'seal kaugemal', himiggêna 'seal taga'.
Verbid
[muuda | muuda lähteteksti]Hatsa keeles võib leida mitmeid abitegusõnu: verbidele järgnevad ka- ja ya-'seejärel', akhwa- väljendab eitust ning subjunktiivi i-. Abitegusõnad varieeruvad ning võivad moodustada ebaregulaarsete tegusõnadega uusi vorme. Verbid jagunevad ernevate toonikombinatsiooni järgi 4 rühma (LT, TL, TT, LL).
| Eelnev/ Olevik |
Järgnev/ Minevik |
Potentsiaalne konditsionaal |
Veridikaalne konditsionaal |
Imeratiiv/ hortatiiv |
subjunktiiv | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1. sg | -ˆta | -naa | -nee | -nikwi | -na | |
| 1. eksklusiiv | -ota | -aa | -ee | -ukwi | -ya | |
| 1. inklusiiv | -bita | -baa | -bee | -bikwi | (use 2pl) | -ba |
| 2. sg | -tita ~ -hita | -taa | -tee | -tikwi | -V | -ta |
| 2. f.pl | -(he)têta | -(he)tea | -hetee | -ˆtîkwi | -(ˆ)te | |
| 2. m.pl | -(hi)tîta | -(hi)tia | -hitii | -(ˆ)si | ||
| 3. m.sg | -heya | -hamo | -heso | -kwiso | -ka | -so |
| 3. f.sg | -hako | -hakwa | -heko | -kwiko | -kota | -ko |
| 3. f.pl | -hephee | -hame | -hese | -kwise | -keta | -se |
| 3. m.pl | -hiphii | -hami | -hisi | -kwisi | -kitcha | -si |
Objekti märkimine
[muuda | muuda lähteteksti]Verbidele võivad liituda kahte sorti sufiksied, et kindlaks määrata otsesene (OO) ja kaudne (KO) objekt. KO-sufikseid kasutatakse ka omanduse näitamiseks (mako-kwa 'minu pott', Mako-ha-kwa 'See on minu pott'). Esimeses näites viitab –kwa liide omamisele ning teises näidatakse –ha liitega 3. isiku meessugu, sest mako on meessoost sõna.
| ainsus | mitmus | |||
|---|---|---|---|---|
| OO | KO | OO | KO | |
| 1. eksklusiiv | -kwa | -hoba | -ya | |
| 1. inklusiiv | -hona ~ -yona | |||
| 2. mask | -hena | -hina | ||
| 2. fem | -na | |||
| 3. mask | -ha ~ -ya ~ -na | -ma | -hitcha | |
| 3. fem | -ta | -sa | -heta | |
Mõlemad sufiksid võivad sõnas samal ajal esineda ainult siis, kui sõnale on juba liidetud OO-sufiks, mis on 3. isikus. Lauses hanta-hi-kwa-te (ma sain sebra) viitab –hi liide sebrale kui objektile (3, isiku feminiinses singularis), kellele tegevus on suunatud (OO), samal ajal, kui –kwa liide märgib tegijat (1. isiku singularis), kes sebra kätte sai. –te liide näitab käskivat kõneviisi. Kuna sebra on väljendatud eelpool mainitud lauses triumfaalset nimetusega, võib ta omandada ka teistsuguse sufiksi, mida tabelis pole kirjas.
Surnud loomade nimetus
[muuda | muuda lähteteksti]Hatsa keel on saanud teatud tähelepanu tosinkonna „võidutseva“ nimetuse eest, mida omistatakse surnud loomadele, et teavitada teisi nende kättesaamisest. Triumfaalsed nimetused on käskiva kõneviisi ainsuses:
| Loom | Üldnimetus | Triumfaalne nimetus |
|---|---|---|
| sebra | dóngoko | hantáhii |
| kaelkirjak | zzókwanako | háwahii |
| pühvel | naggomako | tíslii |
| leopard | nqé, tcánjahi | henqéhee |
| lõvi | séseme | hubúhee |
| kanna | khómatiko | hubúhii |
| aafrika antiloop | p(h)óphoko | dlunkúhii |
Kirjasüsteem
[muuda | muuda lähteteksti]Hatsa keeles puudub kirjasüsteem ning seda kantakse peamiselt suulisel teel edasi.[1]
Bibliograafia
[muuda | muuda lähteteksti]- Sands, Bonny E. (1998) 'The Linguistic Relationship between Hadza and Khoisan' In Schladt, Matthias (ed.) Language, Identity, and Conceptualization among the Khoisan (Khoisani uuringud Vol. 15), Köln: Rüdiger Köppe, 265–283.
- Bonny Sands, Ian Maddieson, Peter Ladefoged (1993). 'The Phonetic Structures of Hadza', UCLA Working Papers in Phonetics, No. 84: Fieldwork Studies in Targeted Languages.
- A.N. Tucker, M.A. Bryan, and James Woodburn as co-author for Hadza (1977). 'The East African Click Languages: A Phonetic Comparison'. In J.G. Moehlig, Franz Rottland, Bernd Heine, eds, Zur Sprachgeschichte und Ethnohistorie in Afrika. Berlin: Dietrich Diener Verlag.
- Edward Elderkin (1978) Loans in Hadza: internal evidence from consonants. Occasional Papers 3. Dar es Salaam.
- Kirk Miller (2008) 'Hadza Grammar Notes'. 3rd International Symposium on Khoisan Languages and Linguistics, Riezlern.
- (2009) 'Highlights of Hadza fieldwork'. LSA, San Francisco.
- Mikael Parkvall (2006). "Limits of Language", Battlebridge Publications.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Hadza. Language of Tansania. The Ethnologue http://www.ethnologue.com/about/language-status
- ↑ Hadza. Lake Forest College https://web.archive.org/web/20131202234643/http://www.lakeforest.edu/academics/programs/environmental/courses/es368/vlaar.php
- ↑ The Khoisan Language Family http://www.ling.fju.edu.tw/typology/Khoisan.htm
- ↑ The Phonetic Structures of Hadza. Bonny Sands, Ian Maddieson and Peter Ladefoged elanguage.net/journals/sal/article/download/1313/888
- ↑ Lost Tribes. Historical implications of Click Consonants in Hadza http://wrinklefootedcar.blogspot.com/2010/05/historical-implications-of-click.html
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ethnologue
- "The semantics of Hadza gender assignment: a few notes from the field" (PDF).
{{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend); eiran teksti "journal" (juhend) - "The phonetic structures of Hadza".
{{cite book}}: puuduv või tühi pealkiri:|title=(juhend)