Honduras

Hondurase Vabariik	hispaania República de Honduras
	hispaania República de Honduras
	Hondurase lipp Hondurase vapp
Riigihümn	"Tu bandera es un lampo de cielo"
Pealinn	Tegucigalpa
Pindala	112 492 km²
Riigikeel	hispaania
Rahvaarv	10 062 994 (2021)
Rahvastikutihedus	89,5 in/km²
President	Xiomara Castro
Iseseisvus	välja kuulutatud 1821, tunnustatud 1823
SKT	22,979 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	2480 $ (2017)
Valuuta	Hondurase lempiira (HNL)
Ajavöönd	maailmaaeg −6
Tippdomeen	.hn
ROK-i kood	HON
Telefonikood	504

Honduras (varem ka Honduuras) on vabariik Kesk-Ameerikas ja on Kesk-Ameerika suuruselt kolmas riik. Hondurasel on maismaapiir Nicaragua, Guatemala ja El Salvadoriga. Riiki piirab põhjas Kariibi meri ja lõunas ulatub maa Vaikse ookeanini. Riigi äärmine idaosa kuulub ajaloolise Moskiitoranniku koosseisu ja sealses ürglooduses on moodustatud Río Plátano biosfäärikaitseala.

Honduras tähendab hispaania keeles süvikuid. Nimi on tulnud Bahía saari ümbritsevate süvikute järgi.

Kariibi mere rannikule jääb mitu olulist sadamat, näiteks La Ceiba. Kaldast veidi eemal paiknevad aga turistide seas populaarsed Bahía saared.

Loodus

Rannikualadel valitseb troopiline kliima ja vihma sajab palju. Enamik elanikkonnast elab parajama kliimaga mägismaal (kõrgus 600–2000 m). Madalikud paiknevad peamiselt rannikualadel ja mägismaadel voolavate suurte jõgede orgudes. Suur osa Hondurasest on mägine. Kõige kõrgemad tipud asuvad riigi lääne- ja keskosas ning nende näol on tegemist vulkaanidega. Tähtsaimad jõed on Ulúa, Patuca ja Coco (piiriks Nicaraguaga), mis kõik suubuvad Kariibi merre. Kõrgeimad mäed on Paulayalas de Agalta (2590 m) ja Pico Benito (2451 m).

Taimestik

Kuumadel ja niisketel madalikel laiuvad ulatuslikud vihmametsad. Mägipiirkonnas on valdavad igihaljad hispaania tamme- ja männimetsad. Rannikualadel on taimestik troopiline – palmisalud ja mangroovimetsad. Kariibi mere ja Nicaragua piiri ääres Mosquitas vohab lopsakas ürgmets. Rannikul laiuvad banaaniistandused.

Loomastik

Hondurase loomastik on liigirikas. Üsna tavalised on ahvid, karud, hirved, jaaguarid, hundid, koiotid, puumad, otselotid ja ilvesed. Samuti esineb mitut liiki roomajaid ja linde.

Rahvastik

Enne hispaanlaste saabumist oli maa üsna hõredalt asustatud ja kolooniaalajastul polnud see eriti tähtis piirkond. Põlisrahvas segunes hõlpsasti eurooplastega. Praegu on umbes 90% elanikest hispaaniakeelsed mestiitsid, enamasti katoliiklased. Kariibi mere rannikul elavad inimesed, kes räägivad kreoolipärast inglise keelt. Hajali üle kogu riigi on säilinud väikesi põlisrahvarühmi, mida on kokku 4% rahvastikust. Elanikkond on koondunud mägismaale, eelkõige selle lõunaossa. Umbes 40% rahvastikust elab linnades. Suurimad linnad on Tegucigalpa ja San Pedro Sula.

Majandus

Honduras ei ole nii tööstuslik kui tema naaberriigid ja riigi elanikkond on läänemaailmas üks vaesemaid. Välisabi ja -investeeringud on võimaldanud ehitada tehaseid, kus töödeldakse põllumajandussaaduseid, valmistatakse rummi, toiduõli, tsementi ja paberit. Mägedes leidub tohututes kogustes erinevaid metallimaake – hõbedat, tsinki, pliid, kulda. Maapõuevarade kättesaamiseks ja nende töötlemiseks on rajatud maa-alused kaevandused. Enamik honduralasi peab kas ise põldu või töötab mõnes suures istanduses, kasvatades banaane, kohvi, eksootilisi puuvilju ja lilli, mis kõik välismaale müüakse. Kunagi oli Honduras maailma juhtiv banaanitarnija ja see põllumajandussaadus moodustab peaaegu 14% riigi sissetulekust. Enamikus mägipiirkondades pole põllupidamiseks sobilikke maalappe, kuid sealsetele mägijõgedele rajatud hüdroelektriijaamades toodetakse 80% riigi elektrienergiast.

Honduras impordib tööstustooteid, keemiasaadusi, naftat, masinaid ja transpordivahendeid ning ekspordib banaane, kohviube, tubakat, puitu, merivähke ja veiseliha.

Haldusjaotus

Honduras on jaotatud 18 departemanguks. Pealinn Tegucigalpa asub Francisco Morazáni departemangus.

Ajalugu

Pealinna Tegucigalpa asutas põlisrahvas nimega tsingal, mis tähendab hõbedamäge. Linna lähikonnas asus suur hõbeda leiukoht. Kolmsada aastat oli Hondurase pealinn Comayagua, 1880. aastal nimetati pealinnaks Tegucigalpa.

Folkloor

Hondurase kultuuris on väga tähtsal kohal legendid ja muinasjutud. Populaarsed on legendid "El Cadejo" ja "La Llorona".

Vaata ka

Hondurase jalgpallikoondis

Viited

↑ https://data.worldbank.org/country/HN, vaadatud 2.11.2022.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

Välislingid

Honduras – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

[1] ttps://data.worldbank.org/country/HN, vaadatud 2.11.2022.

[2] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.

[3] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

[1]

[2]

[3]