Illuminatsioon

Miniatuuriga kaunistatud initsiaali valmimise etapid.
I märgitakse üldkompositsioon.
II eeljoonistus hõbepulgaga.
III joonistus tindiga.
IV pind töödeldakse kullalehe jaoks.
V kullalehe paigaldamine.
VI kullalehe poleerimine.
VII mõnikord töödeldakse kullalehe pind või servad täpp- vm ornamendiga.
VIII pinnad koloreeritakse värvidega.
IX tumedamate toonidega antakse varjud.
X joonistatakse detailid.
XI vahel lisatakse täiendavad ornamendid.
XII initsiaali piirjooned markeeritakse ja kaunistatakse tindiga

Illuminatsioon (keskladina keelest illuminatio 'valgustamine', ülekantud tähenduses ka 'kaunistamine')^[1] ehk raamatumaal on käsikirjade kaunistamine värviliste initsiaalide ja miniatuuridega.

Ajalooliselt varaseim tähendus sel sõnal oli käsikirjade kaunistamine kulla ja hõbedaga, nii et valgust peegeldav metallipind näis käsikirja sõna-sõnalt valgustavat^[2]. Hiljem hakati sõna kasutama ka erksate mineraal värvidega maalitud detailsete piltide, servakaunistuste (marginaalide) ja initsiaalide loomise kohta, mis dekoratiivse eesmärgi kõrval illustreerisid või kommenteerisid tekstis kirjutatut ja nii-öelda valgustasid teksti sisu. Veel hilisemal ajal on illuminatsiooni mõistet kasutatud ka laiemas tähenduses, nii et see tähistab inkunaablite puulõikes illustratsioonide koloreerimist ja initsiaalide joonistamist trükiteksti sisse^[3]^[4], ka kaartide ja plaanide koloreerimist^[5].

Ajalugu

Vanimad teadaolevad illuminatsioonid on Vana-Egiptuse papüürusrullidel, näiteks surnute raamatutes^[3]. Euroopa kunstis on varaseimad illumineeritud käsikirjad säilinud aastaist 400–600, loodud ostrogootide riigis ja Ida-Rooma keisririigis. Illuminatsiooni kõrgaeg Euroopas on keskaeg, mil loodi väga rohkelt nii vaimuliku kui ilmaliku sisuga kaunistatud käsikirju. Illuminatsioon oli sel perioodil üks peamisi kunstiliike ja käsitsi kirjutatud ja illustreeritud raamatud võisid olla samaaegselt nii tarbe- kui ka luksusesemed. Bütsantsi kunstis oli pilditüli ajal madalseis ka raamatumaalis ning käsikirjadest kadusid figuraalsed kujutised. Ka islami kunstis valitses elusolendite kujutamise keelu tõttu raamatute kaunistamisel üksnes ornamentaalne kaunistusstiil.

Keskaja raamatukujunduse võimalused sõltusid kirjutusmaterjalist, tekstiliigenduse traditsioonidest ja kirja arengu sisemisest loogikast. Pärgamendi paksus, siledus ja värvus sõltusid sellest, millise looma nahka kasutati, pärgamendi omadustest omakorda kirja väliskuju – heledal ja siledal pärgamendil õnnestusid paremini ümarad jooned ning filigraanid, heledal taustal särasid ka õhukeselt peale kantud värvid. Tekstiliigenduse traditsioonid olid suunatud lugemise ja raamatu kasutuse hõlbustamisele. Alles pärast esmaste tingimuste täitmist andis illumineerija või rubrikaator endale vabaduse fantaasiaks. Dekooril olid oma tüüpkohad: teksti algus, teksti lõpp, pealkirjad ja vahepealkirjad, algusinitsiaal ja vaheinitsiaalid, rõhutused teksti sees, uue lõigu markeerimine.^[6]

Pildid

Tervet lehekülge täitev apostel Markust kujutav illustratsioon 8. sajandi Dimma evangeliaaris (Book of Dimma)
Kaheksa medaljoniga ristiga vaiplehekülg Kellsi evangeliaaris 8.–9. sajandist
Tervet lehekülge täitev initsiaal 10. sajandist pärit Tynieci sakramentaaris
Howardi psalter, gooti perioodi illumineeritud käsikiri 14. sajandist, kuningat kujutava illustratsiooniga initsiaali sees ja droleriiga veeristel
Liturgilise viisiraamatu kuldtaustaga initsiaal kujutab Püha vaimu väljavalamist. 1310–1320, Inglismaa
Ilukirjandusteose "Roman de Girart de Roussillon" illumineeritud käsikiri, umbes 1450. aastast
Näide tagasihoidlike vahenditega illumineeritud pildipiiblist - Velislavi piibel, 1325–1349

Vaata ka

Viited

↑ https://www.khanacademy.org/partner-content/getty-museum/getty-manuscripts/a/what-is-an-illuminated-manuscript
↑ https://www.britannica.com/art/illuminated-manuscript
↑ ^3,0 ^3,1 Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
↑ http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=illuminatsioon
↑ https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=illuminatsioon&F=M&C06=et
↑ M. Lepajõe. Manu scripta et illuminata. TÜ raamatukogu kalender. Eessõna

Välislingid

[1] ttps://www.khanacademy.org/partner-content/getty-museum/getty-manuscripts/a/what-is-an-illuminated-manuscript

[2] ttps://www.britannica.com/art/illuminated-manuscript

[ReferenceA-3] 3,0 ^3,1 Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001

[4] ttp://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=illuminatsioon

[5] ttps://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=illuminatsioon&F=M&C06=et

[6] M. Lepajõe. Manu scripta et illuminata. TÜ raamatukogu kalender. Eessõna

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

v r Raamatukujundus
Lehekülje kujundus ja tüpograafia	Joonealune märkus Gloss Ääremärkus Scholia Siirdeviit Veerg Jalus Päis Päisliist Incipit Explicit Illuminatsioon Initsiaal Jutustav initsiaal Figuraalne initsiaal Miniatuur Raamatuehis Paginatsioon recto ja verso Rubriik Rubrikatsioon Kirjastiil Küljendamine Laopind Veeris Font
Köide	Raamatuköitmine Raamatuplokk Raamatukaas Raamatuselg Kaanekant Soon Eesleht ja tagaleht Lõige Kaaneümbris Kõvaköide Pehme köide Kirjastusköide Liimköide Õmmeldud köide Juveliirne köide Lukkum Kalingur Nahk Marmoreerimine
Raamatu algus	Eestiitel Frontispiss Tiitelleht Pühendus Moto Sisukord Eessõna Tänusõnad Sissejuhatus Proloog Trükkalimärk Signeet
Raamatu sisu	Kehatekst Peatükk Vaheleht Illustratsioon
Raamatu lõpp	Järelsõna Kokkuvõte Epiloog Postskriptum Addenda Lõppmärkus Glossaar Bibliograafia Register Errata Kolofoon
Muud elemendid	Raamatuneedus Eksliibris Eeslõikemaaling Tühilehekülg Ruumraamat Vutlar Sõrmeregister Järjehoidja
Seotud leheküljed	Raamatukunsti mõisteid Raamatu ajalugu Chemise Vaiplehekülg