Kärnkonlased
Kärnkonlased | |
---|---|
Harilik kärnkonn (Bufo) | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Kahepaiksed Amphibia |
Selts |
Päriskonnalised Anura |
Sugukond |
Kärnkonlased Bufonidae |
Kärnkonlased (Bufonidae) on päriskonnaliste (Anura) seltsi kuuluv sugukond. Sugukonda kuulub ligikaudu 50 perekonda 570 liigiga. [1]
Konnade ja kärnkonnade taksonoomia pole teaduslikult eristatav, mõiste on levinud rahvapärases kasutuses. [2]
Kärnkonlased on ainus päriskonnaliste sugukond, mille kõiki liikmeid nimetatakse kärnkonnadeks. Päris kärnkonnad hõlmavad enam kui 35 perekonda, millest kõige tuntum on harilik kärnkonn (Bufo). [1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Sugukonda kärnkonlased kuuluvate konnade kõige iseloomulikum tunnus on nende kuiv ja kärna meenutava tekstuuriga nahk. Enamasti on neil lühikesed eesjäsemed - hüppamiseks kasutavad nad tagajäsemeid. Kärnkonlastel esineb mürk, mis asub peamiselt nende nahas, kuid osa on koondunud ka süljenäärmetesse. Röövloomadele võib see mürk surmavaks osutuda, kuid inimesed on seda kasutanud nii rahvameditsiinis kui vähiravis. [3]
Kärnkonlaste sugukonnas on tavaline nii kudemine vette kui ka maismaale. On teada ka liike, kes poegivad elavaid ning täielikult arenenud järglasi. [3]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Kärnkonlaseid leidub kõikidel mandritel välja arvatud Austraalias. Ainuke liik Austraalias on sisse toodud ning ohustab teisi sealseid liike. [3] Täiskasvanud kärnkonlased eelistavad üldiselt niiskeid ja avatud elupaikasid, näiteks põlde ja rohumaid. [4]
Eestis on esindatud kolm kärnkonlaste sugukonda kuuluvat liiki. Harilik kärnkonn on levinud üle terve Eesti. Juttselg-kärnkonn ehk kõre on levinud Lääne-Eestis ja saartel ning rohe-kärnkonn on levinud peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis. [5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Bufonidae". eol.org. Vaadatud 03.10.2022.
- ↑ "Toad". britannica.com. Vaadatud 03.10.2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Bufonidae". Amphibiaweb.com. Vaadatud 03.10.2022.
- ↑ "Toads". nwf.org. Vaadatud 03.10.2022.
- ↑ Riinu Rannap. "Eesti kahepaiksed". eestiloodus.ee. Vaadatud 03.10.2022.