Kompromiss
|
See artikkel räägib kokkuleppest; Sergei Dovlatovi romaani kohta vaata artiklit Kompromiss (romaan) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2009) |
Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad nii, nagu nad nõustuksid sellega täielikult.
Kompromissi on vaja juhul, kui osapooled, kes ei suuda jõuda mõnes küsimuses täieliku konsensuseni, kuid soovivad selle küsimuse valdkonnas siiski koostööd teha, sest ka osaline koostöö on üldiselt kõigile osalistele kasulikum kui koostööst loobuda. Demokraatlikus ühiskonnas on enamik kokkuleppeid kompromiss poolte vahel.
Et eristada kompromissi sellisest konsensusest, mille puhul ühisseisukohaga täielikult nõustutatakse, nimetatakse kompromissi mõnikord ka osaliseks konsensuseks, kuid tegelikult on ka kompromiss sisuliselt täielik konsensus, sest selle puhul nõustuvad kõik osapooled kõigega, mida kompromiss sisaldab.
Kompromissi ei vajata teaduses, filosoofias ega väitluses, sest seal saab küsimusi lihtsalt lahtiseks jätta (asjad võivad sisaldada määramatust), ent kompromiss on vajalik konkreetset tegevust puudutavate otsuste tegemisel.
Kompromissi võib pidada äriks ebamugavustega: iga osapool nõustub tingimustega, mis põhjustavad talle koos kasuga teatud ebamugavusi, selleks et teised osapooled nõustuksid tingimustega, mis põhjustavad neile samamoodi ebamugavusi koos kasuga.
Kompromissi leidmisele eelneb tavaliselt väitlus, kus kõik osapooled üritavad kokkuleppe tingimusi mõjutada endale kasulikus suunas. Täieliku konsensuse (leida selline tegevuse viis, mida keegi muuta ei soovi) võib kehtestada ainult diktaator käsu korras ja karistuse hirmuga.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kompromiss |