Minevik (keeleteadus)
Minevik on keeles ajakategooria liige. Eesti keele minevikuajad on imperfekt ehk preteeritum ehk lihtminevik, perfekt ehk täisminevik ja plu(skvam)perfekt ehk enneminevik.[1]
Verbi minevikutähendus on sündmushetke ja kõnehetke suhe, mis tekib vaatlushetke vahendusel. Sündmust vaadeldakse vaatlushetke seisukohalt, mis võib langeda kokku kõnehetkega, sellele eelneda või järgneda.[1]
Eesti keele minevikuajad
[muuda | muuda lähteteksti]Lihtminevik
[muuda | muuda lähteteksti]Lihtminevik ehk preteeritum on kõige sagedasem jutustamise ajavorm, mis väljendab minevikusündmust, seostamata seda olevikuga või mõne muu minevikuhetkega. Lihtminevik on lihtaeg, mille puhul paigutab kõneleja end sündmusaega, mis eelneb kõnehetkele. Lihtminevik on definiitne aeg, sageli lisatakse lihtminevikulisse lausesse ka ajamäärus (nt eile, täna, eelmisel aastal).[1]
- Kristjan käis eile poes.
Lihtminevikku kasutatakse vahel ka meenutusmineviku väljendamisel, näiteks meenutades minevikus teadasaadut. Seejuures võib öeldu kehtida ka olevikus.[1]
- Mis sinu nimi oligi?
Täisminevik
[muuda | muuda lähteteksti]Täisminevik ehk perfekt annab edasi oleviku olukorda minevikus toimunu kokkuvõtte kaudu, kõneleja vaatleb sündmust koos sellest järelduvaga tagantjärele. Tegemist on liitajaga, mille puhul vaatlushetk järgneb sündmusajale ja langeb üldjuhul kõnehetkega kokku, harvem on sellest hilisem. Põhiliselt on tegemist oleviku minevikuga. Täismineviku puhul on oluline ka see, et mineviku tulemused on nähtavad olevikus, toimunu on oleviku jaoks märkimisväärne. Täisminevik on indefiniitne, st sageli jääb ebaselgeks, millal kõnealune sündmus aset leidis.[1]
- Aare on lõpetanud Tallinna Ülikooli.
Üldjuhul on tegevus kõnehetkeks lõppenud, kuid võib ka jätkuda, kui sellele viitavad kestvusväljendid[1].
Täisminevik jagatakse tähenduse järgi nelja tüüpi.
- Tulemusperfekt – olevikuseisundit esitatakse minevikusündmuse tulemusena. Tavaliselt kasutatakse seda preesensi kontekstis.[1][2]
- Tundub, et on käinud jõuluvana: kingid on kuuse all.
- Kogemusperfekt – kõnehetke seisukohalt võetakse kokku sündmuse toimumine või mittetoimumine eelneva ajavahemiku jooksul. Sellega seostub olevikuplaan (preesensis) ja täpsustatakse minevikusündmusi (preteeritumis).[1][2]
- Ta on musikaalne naine, kes on õppinud mitmes muusikakoolis. Ta õppis esialgu Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, hiljem lõpetas Tartus Heino Elleri Muusikakooli.
- Lähimineviku perfekt (kuuma uudise perfekt) – väljendatakse hiljaaegu aset leidnud sündmust, rõhutatakse selle aktuaalsust. Tavaliselt kasutatakse lähimineviku perfekti siis, kui sündmusest räägitakse esimest korda, kuid tavapärasem on siiski lihtmineviku kasutamine.[1][2]
- Kelly Sildaru on kulla võitnud!
- Jätkuva situatsiooni perfekt – kasutatakse juhul, kui situatsioon on alanud minevikus ja jätkub ka olevikus. Jätkuvust väljendatakse kestusmäärsõna abil (nt juba).[1][2]
- Piret on tantsinud juba kaheksa aastat ja oskab seda hästi.
Enneminevik
[muuda | muuda lähteteksti]Enneminevik ehk plu(skvam)perfekt on minevikuaeg, mille kasutus on analoogne täismineviku kasutusega, ainult et varasemale tegevusele vaadatakse mitte oleviku, vaid mingi minevikuhetke seisukohast. Enneminevik on liitaeg, mille puhul on vaatlushetk sündmusajast hilisem ning eelneb kõnehetkele.[1]
- Meelis oli just kontorisse jõudnud, kui telefon helises.
Enneminevik võib olla nii definiitne kui ka indefiniitne[1].
- Ma olin seda filmi juba (eelmisel nädalal) näinud.
- Seda filmi oli (eelmisel nädalal) palju vaadatud.
Kindla kõneviisi enneminevikku saab kasutada ka kaudse kõneviisi mineviku tähenduses.
- Tanel oli (=olevat) möödunud kevadel koera võtnud.
Ennemineviku saab samuti jaotada mitmeks tüübiks.
- Tulemuspluperfekt – minevikuaja seisund esitatakse minevikusündmuse tulemusena[1][2].
- Tundus, et oli käinud jõuluvana: kingid olid kuuse all.
- Kogemuspluperfekt – kokkuvõte mineviku ajahetkele eelnenust[1][2].
- Ta oli musikaalne naine, kes oli õppinud mitmes muusikakoolis.
- Jätkuva situatsiooni pluperfekt – analoogne kasutus jätkuva situatsiooni perfektiga, situatsioon on alanud minevikus ja jätkub olevikus[1][2].
- Piret oli tantsinud juba kaheksa aastat ja oskas seda hästi.
Minevik teistes keeltes
[muuda | muuda lähteteksti]Kuigi on võimalik eristada kolme aega (minevik, olevik, tulevik), on üsnagi harv, et ühes keeles esineksid kõik kolm ajavormi. Seega ei ole minevikuaegade väljendamiseks mõnedes keeltes vahendeid. Kõige tavalisem ajavormide eristus on minevik-mitteminevik ning tulevik-mittetulevik. Mõnede keelte ajavormisüsteemid eristavad mitmeid nn minevikuastmeid. Näiteks on chinooki keele wischram-wasco murdes neli minevikuaega: ülikauge minevik (remote past), kauge minevik (far past), lähiminevik (recent past) ja vahetu minevik (immediate past).[3]
Inglise keeles on neli minevikuaega[4].
| Minevikuaeg | Näide |
|---|---|
| Lihtminevik (ingl past simple) | He worked at McDonald's. |
| Kestev minevik (ingl past continuous) | He was working at McDonald's. |
| Enneminevik (ingl past perfect) | He had worked there since July. |
| Kestev enneminevik (ingl past perfect continuous) | He had been working there since July. |
Saksa keeles on minevikuaegu kaks[5].
| Minevikuaeg | Näide |
|---|---|
| Lihtminevik (sks Präteritum) | Im letzten Jahr machte ich Urlaub in Deutschland.
('Käisin eelmisel aastal Saksamaal puhkamas.') |
| Enneminevik (sks Plusquamperfekt) | Ich hatte sein Büro gesehen.
('Ma olin tema kabinetti näinud.') |
Vene keeles on ainukeseks minevikuajaks lihtminevik. Mineviku tunnus sõltub vene keeles sellest, kas tegija on naissoost, meessoost või neid on mitu.[6]
| Minevikuaeg | Näide (meessoost) | Näide (naissoost) | Näide (mitmus) |
|---|---|---|---|
| Lihtminevik | Вчера Оскар читал.
('Oskar luges eile.') |
Вчера Катрийн читала.
('Katriin luges eile.') |
Вчера oни читали.
('Nad lugesid eile.') |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 Erelt, Mati (2017). Öeldis. – Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3). Toim. Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 129–136.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Metslang, Helle (1997). On the use of the Estonian past tense forms during the last century. – Estonian: Typological Studies II. Toim. Mati Erelt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 98–145.
- ↑ Kroeger, P (2005). Analyzing Grammar: An Introduction. Cambridge: Cambridge University Press, 147–163.
- ↑ British Council. "Learn English: Past tense". Vaadatud 14.01.2020.
- ↑ Lingolia. "German Tenses – Past, Present and Future". Vaadatud 14.01.2020.
- ↑ Rusistica. "Tegusõna minevikus". Originaali arhiivikoopia seisuga 14.01.2020. Vaadatud 14.01.2020.