Mine sisu juurde

Reinkarnatsioon

Allikas: Vikipeedia

Reinkarnatsioon on filosoofiline või religioosne kontseptsioon teatud mittefüüsilisest algest, mis elusolendi bioloogilise surma järel hakkab elama uut elu teistsuguses füüsilises vormis või kehas.

Mõisteid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Sõna "reinkarnatsioon" pärineb ladina keelest ja tähendab uuesti liha sisse saamist. Samatähenduslikud või lähedased mõisted on "taaskehastumine, ümbersünd, taassünd, hingede rändamine, transmigratsioon, metempsühhoos" ja "palingenees".
  • Inkarnatsioon ehk kehastumine võib olla ühekordne sündmus ning võib tähendada nii millegi "hingestamist", "elu andmist", "animeerimist" (vrd animatism) kui ka teatud mittefüüsilise alge materialiseerumist, avaldumist, "lihaks saamist", "ilmumist" (vrd avataara). Nii näiteks kristluses kehastus Püha Vaim ühekordselt Jeesuses ("ja Sõna sai lihaks"[1]) ning avaldub pidevalt kõigis inimestes ("Eks teie tea, et te Jumala tempel olete ja et Jumala Vaim elab teis endis."[2])
  • Reinkarnatsioon ehk taaskehastumine tähendab järjestikuseid, ühest elust järgmisse ellu edasi kanduvaid või ringiratast toimuvaid sündmusi (vrd sansaara), mille puhul võib edasi kanduda teatav igavene, kordumatu ja individuaalne alge ("hing" vmt) kui ka üha uuesti avalduda teatav üldisem vägi või printsiip ("vaim" vmt). Nii näiteks peetakse tiibeti budismis kõrgemat vaimulikku (laamat) oma eelkäija taaskehastuseks ning samaaegselt ka teatud bodhisattva kehastuseks.
  • Eternalism tähendab reinkarnatsiooni kontekstis igavesti rändava hinge olemasolu tunnustamist, seevastu "annihilism" igasuguse surmajärgse elu eitamist.
  • Sansaara (sanskriti ja paali keeles saṃsāra ‘ringkäik’, 'rändlemine') on India usundites sündide ja ühest olemisviisist teise üleminekute ahel ning olenditega asustatud maailmad, milles need üleminekud toimuvad.
  • Karma ehk tegu on India päritolu õpetustes teo ja tagajärje üleüldine seadus; reinkarnatsiooni kontekstis kasutusel eelmiste ja järgmiste elude ja saatuste põhjendamiseks.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Paljudes kultuurides, uskumustes ja filosoofilistes süsteemides leidub jälgi ideedest ja mõtteviisidest, mille kohaselt lisaks füüsilisele ja kultuurilisele järjepidevusele säilib ja kandub elus edasi midagi veel. Selliseid tõekspidamisi või uskumusi on kirjeldatud Vana-Kreekas[3][4][5], judaismis[6], kristluses[7][8], islamis[9], Põhja-Ameerika põlisrahvastel[10][11] jm.[12]

1. aastatuhande keskpaiku eKr arenesid Indias hinduismi erinevates suundades ja koolkondades reinkarnatsiooniga seotud kontseptsioonid eriti põhjalikult. Sarnaseid tõekspidamisi ja pärimusi jagasid ka budism, džainism, sikhism jt tolleaegsed India usundid.

Keskaegses Euroopas on teada reinkarnatsiooni uskumist mitmetes ketserlikeks mõistetud liikumistes nagu katarid, paulikiaanid, bogomiilid[13] jmt.

17. – 19. sajanditel suureneb läänemaailmas huvi idamaiste taaskehastumisega seotud õpetuste vastu. Aastast 1601 pärineb John Donne'i poeem "Metempsychosis"[14]. 17. sajandi algul elavneb taassünniõpetust pooldav roosiristlaste liikumine. Reinkarnatsioonist olid huvitatud Lessing, Herder, Goethe Schopenhauer, Nietzsche[15] jpt. Ameerika psühholoog William James oli üks esimesi lääne teadlasi, kes selle teemaga põhjalikumalt tegeles.

20. sajandil hakkasid ümbersünni-ideed läänemaailmas levima suuresti tänu spiritismi, teosoofia ja antroposoofia kasvavale populaarsusele.[16][17] Sajandi teisel poolel võeti need ideed omaks mitmesugustes New Age'i liikumistes.[18] Aastatel 1999–2002 tehtud küsitluste põhjal uskus reinkarnatsiooni 37% Eesti elanikkonnast.[19]

Psühholoogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Surm on mõistuse poolt loodud abstraktne mõiste ehk kujutlus,[20] mis võib tekitada mitmesuguseid kontrollimatuid tundeid, sealhulgas hirmu. Surmahirm ja selle leevendamine on religioonipsühholoogias ja kõikides religioonides üks kesksemaid teemasid. Ettekujutused uuesti sündimisest võivad olla eri aegadel spontaanselt tekkinud uskumused lohutuse ning lootuse funktsioonis.[21] Enda kujutlemine kellegi teisena, minevikus või tulevikus, ei ole eriti keeruline. Ka und nähes võib säilida enesetunnetus, ehkki olukorrad ja sündmused on hoopis teistsugused tavapärasest.

Hüpnoosi jt muutunud teadvusseisundite puhul on inimesed justkui näinud oma eelmisi elusid. Enamasti pole need kirjeldused leidnud küll faktilisi kinnitusi, kuid paljudel juhtudel on siiski leitud ka kokkulangevusi.[22] Fantaasias ja unenägudes pole seesugustel kujutlustel muidugi mingeid piire.

Kõige selle tõttu on surmajärgne taassündimine ja uue eluga jätkamine psühholoogiliselt üsna loomulik ja lihtne mõte, mis pakub lohutust ja on kooskõlas ka paljude kogemustega.

Uskumused ja õpetused

[muuda | muuda lähteteksti]

Kujutlused eelmisest elust järgmisse ellu ülekanduvast surematust hingest on küll laialdaselt levinud, kuid erinevates uskumustes ja õpetustes võivad nende käsitlused ja tähendused olla üsnagi erinevad. Reinkarnatsioon on keskne teema kõigis Indiast pärinevates dharmalikes religioonides (hinduism, sikhism, džainism ja budism). Kõigis neis peetakse lõputut ümbersündide ahelat sunnituks, halvaks ja kannatusrikkaks. Mokša või nirvaana tähendavad neis õpetustes sellest vabanemist ja pääsemist.

Hinduism

[muuda | muuda lähteteksti]

Ideid igavesti ümbersündivast individuaalsest hingest ja universaalsest maailmavaimust seostatakse peamiselt hinduismi vedaanta koolkonnaga, kuid neid jagavad üldiselt ka teised koolkonnad. Nende õpetuste kohaselt on brahman kõike hingestav ja kõikjal asuv igavene vaim või vägi, aatman aga igas olendis asuv individuaalne, surematu hing, tõeline "mina" või "isik", mis sealt surma korral lahkub ning asub siis taas elama mõnes teises olendis.

Aatman ehk hing kehastub sansaaras ehk lõputus ringkäigus vastavalt oma tegudele ehk karmale, pälvides paremaid või halvemaid ümbersünde. Aatman ehk "ise" eriti ei muutu ning temas säilivad ka teatavad omadused läbi kõigi kehastumiste, kuid ta allub karmale ehk saatusele, mis on tema eelmistes eludes sooritatud tegude tagajärg. Oma käesolevas elus ta seda muuta ei saa, küll aga on võimalik heade tegudega parandada saatust oma tulevastes eludes.

Kui brahman on universaalne vaim või vägi, siis mõni jumal või jumalus, vaim või vägi võib ilmuda ja kehastuda mitmeti. Bhagavadgitas ütleb Krišna Arjunale: "Puudest olen ma viigipuu, loomadest lõvi, kaladest hai, lindudest Garuda, mägedest Meru, jõgedest Ganges, Pandu poegadest olen ma Arjuna."[23] Krišnas ja Arjunas on kehastunud sama vägi või jumalus, mis võib avalduda ja ennast ilmutada mitmesugusel kujul. See ei täida kogu universumit ühtlaselt ja ühtmoodi kõikjal ja kogu aeg, ta jätab ruumi ka teistele. Enamasti usaldataksegi ennast mõne konkreetsema jumaluse või avataara kaitse alla, kelle suhtes tuntakse lähedust või kelle kehastusena end tuntakse.

On rikkalik kirjandus avataaradest ehk jumalate maistest kehastustest, nagu näiteks dashavatara – lood Višnu kümnest tähtsamast kehastumisest: kala, kilpkonn, metssiga, lõvi, kääbus, võitleja, kuningas Rama, Krišna, Buddha ja Kalki (tulevane kehastus).

Mokša ehk vabanemine on hinduistlikus mõttes aatmani ühinemine brahmaniga. Advaita koolkondade õpetustes ongi aatman ja brahman sama.

Budism

[muuda | muuda lähteteksti]

Reinkarnatsiooni käsitlused budismis on vastuolulised. Aatman ehk hing või isiksus on Buddha õpetuste kohaselt illusioon, mis on kokku kuhjunud skandhadest, näilistest koostisosadest. Kannatuste põhjuseks ei ole niivõrd sansaara, vaid pigem enda kujutlemine selles ringlemises. Sellest illusioonist tuleks virguda, et vabaneda.

Isetus (sanskriti keeles anātman; paali keeles anattā) on budismis üks kesksemaid mõisteid, millega eitatakse igavesti püsiva hinge ehk aatmani olemasolu. Seega ei ole ka midagi, mis võiks sündida ja surra ning taas sündida.

Ometi sisaldub budistlikus kaanonis väga palju lugusid ümbersündidest, Buddha varasematest eludest ning muudki sellega seonduvat. Ümber sündimine võib toimuda kuues erinevas sansaara valdkonnas, kus elutsevad põrguolendid, näljased vaimud (preetad), loomad, inimesed, pooljumalad (asurad) või jumalad. Usutakse, et üksnes inimesena sündides võib jõuda nirvaanasse jne.

Ümbersünde on budismis selgitatud mitmeti ning on ka koolkondi ja õpetusi, kus neid üldse eitatakse. Budistlikus mõttes ei sünni ümber isiksus ega hing, vaid mingi määramatu funktsioon, mis Buddhaghosa metafoori kohaselt on nagu tuli või leek, mis ühest lambist teise üle läheb.[24][25] Buddhadasa soovitab Buddha õpetustes eristada tavatõde ja ülimat tõde ning on seisukohal, et ümbersündimisi tuleb mõista kui elus pidevalt toimuvaid protsesse.[26] Mahajaanas, eriti madhjamaka koolkonnas ollakse seisukohal, et ülima tõe seisukohalt ei ole nirvaanal ja sansaaral vahet.

Üldiselt usutakse, et ümbersündide käigus toimub areng, mis lõpuks viib virgumiseni, uuesti sündimistest vabanemise ehk nirvaanani. Theravaada koolkonna järgi on sellel õilsal teel neli taset.

Nirvaana tähendab vabanemist sansaarast, ümbersündimise kohustusest, kuid see ei tähenda surma. Täieliku nirvaana (parinirvāṇa) puhul lahkutakse lõplikult siinsest maailmast nagu Buddha, kuid nirvaanasse jõudmisel võidakse ka jääda endiselt sansaarasse nagu bodhisattva, et aidata kõigil olenditel sinna jõuda.

Bodhisattvad ja nende kehastumised on olulisel kohal vadžrajaanas.

New Age

[muuda | muuda lähteteksti]

Reinkarnatsioon on taustal läbiv teema paljudes spirituaalsetes ja vaimsetes liikumistes.

Nii näiteks loetletakse "Michaeli raamatus"[27] inimtüüpe ja nende juhtmõtteid vastavalt sellele, kui palju kordi on inimese hing juba kehastunud:

  • "beebihing" juhtmõttega: "ära tee!";
  • "laps-hing" juhtmõttega: "tee nagu peab!";
  • "noor hing" juhtmõttega: "tee nagu mina!";
  • "küps hing" juhtmõtega: "tee seda mujal!";
  • "vana hing" juhtmõttega: "tee mida tahad!".

Filosoofilisi käsitlusi

[muuda | muuda lähteteksti]

Filosoofilises plaanis pakuvad reinkarnatsiooni ideed eelkõige huvi nende eetilisest aspektist ning küllaltki huvitav on ka nende ontoloogiline analüüs. Kuivõrd ümbersündimisi käsitletakse kohustusena ja sansaaras ringlemist vangistusena, siis kaasneb reinkarnatsiooni kontseptsiooniga paratamatult ka lunastuse, vabanemise ja pääsemise idee, selle soterioloogiline aspekt.

Eetika

[muuda | muuda lähteteksti]

Uskumine hingede rändamisse, ümbersündidesse, taaskehastumistesse jmt võib mitmeti mõjutada moraali, inimeste käitumist ja nende väärtushinnanguid.

Võidakse fatalistlikult leppida oma saatusega, teades, et midagi selles muuta ei saa, kuna see on põhjustatud karmast ehk eelmistes eludes sooritatud tegudest. See teadmine aga võib ka hoida alal soovi teha häid tegusid, et järgmises elus saavutada parem ümbersünd. Ometi ei pruugi selline eternalistlik vaade kedagi sundida sooritama häid tegusid, kui ta nende tulemusi ise ei näe.[28]

Seesuguseid lahknevaid vaateid on budistlikes ringkondades kritiseeritud kui lausa "ketserlikke". Ümbersünni eitamine pidavat vähendama Buddha õpetuse mõjukust ning võtma ära eetilise põhjenduse teha head ja vältida kurja.[29]

Ontoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Ontoloogiliselt võib peaaegu kõigis taaskehastumistega seotud uskumustes ja õpetustes eristada kaht eraldi olevat entiteeti: kehastujat ja kehastust, vaimu ja hinge.

Kehastuja on teatav üldine transtsendentaalne printsiip, kõikehõlmav maailmavaim, kosmiline teadvus, universaalne alge, brahman, vägi, vaim, jumal vmt. Enamasti kehastub see üldine printsiip, vaim või vägi läbi mingi oma osa[30] või aspekti, läbi mõne juba konkreetsema jumala või jumaluse, pühaku, buda või bodhisattva, selle kaudu avaldudes, manifesteerudes.[31] See kehastus kannab siis endas, oma hinges ehk aatmanis või hingena, oma olemusena selle kehastuja vaimu ehk väge, olles nagu selle esindajaks, saadikuks vmt.

Paljudes vaimsetes praktikates nagu jooga, tantra jmt keskendutaksegi selle endas avalduva väe või vaimu mõistmisele, selle leidmisele, endas äratundmisele ning oma tõelise mina või iseenda olemuseni[32] ja sellega samastudes. Vadžrajaanas kujustatakse oma dhjaanibuda või idamit, et jõuda siis täieliku vabanemiseni tolles ülimas vaimus või teadvuses. Mitmetes zen-budistlikes praktikates püütakse pigem sellest iseenda või oma tõelise mina illusioonist vabaneda, et hoopis seeläbi jõuda kõigis olendites leiduva budasuseni, kõige üldisema transtsendentaalse printsiibini.

Soterioloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Taassünniõpetustes sisaldub enamasti ka lunastuse idee. Kui ümbersündide ahelat peetakse halvaks ja kannatusrikkaks, siis hakatakse otsima võimalusi sellest pääsemiseks ja vabanemiseks. Mokša või nirvaana seda just tähendavadki.

Nii nagu Kristuses inkarneerunud Püha Vaim võib lunastada patuse hinge põrgupiinadest, niisamuti võib õige õpetus vabastada inimese sansaaras ringlemise kannatustest.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Jh 1:14
  2. ↑ 1Kr 3:16.
  3. ↑ Long, Herbert S. (1948) A Study of the doctrine of metempsychosis in Greece, from Pythagoras to Plato (Long's 1942 Ph.D. dissertation) Princeton, New Jersey.
  4. ↑ Long, Herbert S. (16 February 1948) "Plato's Doctrine of Metempsychosis and Its Source" The Classical Weekly 41(10): pp. 149—155
  5. ↑ Giannis Stamatellos (2013), Plotinus on Transmigration: a Reconsideration, Journal of Ancient Philosophy 7,1
  6. ↑ Yonasson Gershom (1999), Jewish Tales of Reincarnation. Northvale, NJ: Jason Aronson. ISBN 0765760835
  7. ↑ Rudolf Frieling, Christianity and Reincarnation, Floris Books 2015
  8. ↑ Mark Albrecht, Reincarnation, a Christian Appraisal, InterVarsity Press, 1982
  9. ↑ Wilson, Peter Lamborn, Scandal: Essays in Islamic Heresy, Brooklyn, NY: Autonomedia. (1988). ISBN 0936756136
  10. ↑ Jefferson, Warren (2008). Reincarnation beliefs of North American Indians : soul journeys, metamorphoses, and near-death experiences. Native Voices. ISBN 9781570672125
  11. ↑ Antonia Mills and Richard Slobodin, ed. (1994). Amerindian Rebirth: Reincarnation Belief Among North American Indians and Inuit. University of Toronto Press. ISBN 9780802077035.
  12. ↑ Norman C. McClelland (2010), Encyclopedia of Reincarnation and Karma, McFarland, ISBN 9780786456758
  13. ↑ Steven Runciman, The Medieval Manichee: A Study of the Christian Dualist Heresy, 1982, ISBN 0521289262, Cambridge University Press, The Bogomils, Google Books
  14. ↑ John Donne poeem "Metempsychosis"
  15. ↑ Nietzsche and the Doctrine of Metempsychosis, in J. Urpeth & J. Lippitt, Nietzsche and the Divine, Manchester: Clinamen, 2000
  16. ↑ Besant, A.W., Reincarnation, Published by Theosophical Pub. Society, 1892.
  17. ↑ Steiner, Rudolf, A Western Approach to Reincarnation and Karma: selected lectures and writings; ed. and intr. by René Querido. Hudson, NY: Anthroposophic Press, c1997, ISBN 088010399X.
  18. ↑ Roberts, Jane. Seth Speaks: The Eternal Validity of the Soul, (1972). ISBN 1878424076.
  19. ↑ Haraldsson, E. Popular psychology, belief in life after death and reincarnation in the Nordic countries, Western and Eastern Europe. Nordic Psychology, 58, 171-180. – Inglehart R., Basanez M., Diez-Medrano, J., Halman, L., & Luijkx, R. (2004). Human Beliefs and Values. A cross-cultural sourcebook based on the 1999-2002 values survey. México: Siglo XXI Editores.
  20. ↑ Arthur Schopenhauer. Maailm kui tahe ja kujutlus. I raamat, § 9.
  21. ↑ Irving Steiger Cooper (1920). Reincarnation: The Hope of the World. Theosophical Society in America. p. 15.
  22. ↑ Stevenson, Ian (1980). Twenty Cases Suggestive of Reincarnation, second (revised and enlarged) edition, University of Virginia Press. ISBN 9780813908724.
  23. ↑ Bhagavadgita, 10. peatükk.
  24. ↑ David J. Kalupahana (1975). Causality: The Central Philosophy of Buddhism. University Press of Hawaii. p. 83. ISBN 9780824802981.
  25. ↑ William H. Swatos; Peter Kivisto (1998). Encyclopedia of Religion and Society. Rowman Altamira. p. 66. ISBN 9780761989561.
  26. ↑ "Paticcasamuppada: Practical Dependent Origination". The Dhamma Study & Practice Group, 2002
  27. ↑ [https://www.michaelteachings.com/soul_age_index.html Soul Age. Charting the Reincarnational Journey Through the Seven Soul Ages. The Michael Teachings.]
  28. ↑ Bhikkhu Buddhadasa. "Paticcasamuppada: Practical Dependent Origination". The Dhamma Study & Practice Group, 2002
  29. ↑ John Powers (2017). Steven M. Emmanuel (toim). Buddhist Philosophy: A Comparative Approach. Wiley. Lk 221–237. ISBN 978-1-119-06825-9.
  30. ↑ Vrd Mefistofeles: "Ma olen osa jõust..." – Goethe, Faust.
  31. ↑ "Getting moments" Academia.edu/40519332/
  32. ↑ "Going to Daddy" Academia.edu/40751913/
Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Reinkarnatsioon&oldid=6178382"