Mine sisu juurde

Streptococcus pyogenes

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on bakteriliigist; ansambli kohta vaata Streptococcus Pyogenes

Streptococcus pyogenes
Streptococcus pyogenes 900-kordses suurenduses
Streptococcus pyogenes 900-kordses suurenduses
Taksonoomia
Riik Bakterid Bacteria
Hõimkond Firmicutes
Klass Bacilli
Selts Lactobacillales
Sugukond Streptococcaceae
Perekond Streptokokk Streptococcus
Liik S. pyogenes
Binaarne nimetus
Streptococcus pyogenes
Rosenbach 1884

Streptococcus pyogenes on bakteriliik.[1]

Kõnekeeles on see bakter teatud tingimustel tuntud ka kui lihasööja streptokokk ehk lihasööjabakter ehk mädatekitajabakter[2].

On leitud, et mikroob muutus ohtlikuks pärast mitme geenimutatsiooni üleskorjamist 1980. aastate algul.[3]

Nad on:

Klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Immunoloogiline klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Lancefieldi klassifikatsiooni alusel liigitatakse streptokokk Streptococcus pyogenes rakumembraani antigeeni alusel seroloogilisse A-gruppi.[1]

Klassifikatsioon hemolüüsivõime alusel

[muuda | muuda lähteteksti]

Hemolüüsivõime alusel liigitatakse Streptococcus pyogenes beetahemolüütiliseks streptokokiks.

Serotüübid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tuvastatud on rohkem kui 100 M serotüüpi ja 20 T serotüüpi.

Virulentsusfaktorid

[muuda | muuda lähteteksti]

Streptolüsiin O ja streptolüsiin S lõhustavad vere punaliblesid ja teisi rakke.

Pürogeensed eksotoksiinid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pürogeensed eksotoksiinid (SpeA, SpeB, SpeC) toimivad teadlaste arvates superantigeenidena, indutseerivad tsütokiinide (näiteks tuumornekroosifaktor alfa TNFα) vabanemist ja vahendavad palavikku, sarlakite löövet, organpuudulikkust, hulgielundihäiret, šokki ja toksilise šoki sündroomi.

SpeB toimel surevad südamelihaserakud.

Streptokokkinfektsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis A-rühma streptokokk mujal klassifitseeritud haiguste tekitajana

Streptococcus pyogenes võib põhjustada selliseid stafülokokkinfektsioonidest põhjustatud mädaseid haigusi nagu streptokokktonsilliit, neelumandlipõletik, erüsiipel (roos), sarlakid, nekrotiseeruv fastsiit, mädavill-lööve, haavainfektsioone, veremürgistus, streptokokiline toksilise šoki sündroom, bakterieemia, pneumoonia jt.

Tüsistustena võib ta põhjustada ka mittemädaseid haigusi, näiteks reumat ja ägedat glomerulonefriiti.

Bakter tekitab nekrotiseerivat fastsiiti, mis on kiiresti leviv põletik[6], haigustekitajad liiguvad lümfiteede kaudu edasi pehmetesse kudedesse, näiteks lihastesse ja neid katvatesse sidekirmetesse ja sealt edasi verrre.[7]

Tartu Ülikooli meditsiinilise biotehnoloogia erakorralise professori Marika Mikelsaare sõnul esineb Eestis raskeid Streptococcus pyogenes'e põhjustatud infektsioone umbes kümme juhtumit aastas.[8]

Siiani ei ole leitud ühtegi S. pyogenese looduslikult esinevat penitsilliiniresistentset tüve.

Streptococcus pyogenes on tundlik ka piparmündi, küüslaugu (allitsiin), selleriseemne õli vastu.

Bakteri Streptococcus pyogenes kaht ensüümi kasutatakse meditsiinis ka terapeutilistel eesmärkidel:

Su-tüvi indutseerib vesinikperoksiidi komplekteerimist ja eritumist, vastavalt valmistatud ja uuritud preparaate võidakse katsetada vähivastases kemoteraapias.[9]

  1. 1,0 1,1 "Meditsiinisõnastik" 726:2004.
  2. Lihasööjabakter kahjustab kogu organismi, 23. märts 2015 19:29, veebiversioon (vaadatud 24.03.2015)
  3. "Lihasööjabakteri võidukäik algas 30 aastat tagasi" Novaator, 16. aprill 2014
  4. Lynn Max Taussig, Louis I. Landau, Peter N. Le Souëf Pediatric Respiratory Medicine, 2 nd ed, Mosby Elsevier, lk 542, 2008, Google´i raamat veebiversioon (vaadatud 21.02.2014)
  5. Masanori Seki, Ken-ichiro Iida, Mitsumasa Saito, Hiroaki Nakayama, Shin-ichi Yoshida,Hydrogen Peroxide Production in Streptococcus pyogenes: Involvement of Lactate Oxidase and Coupling with Aerobic Utilization of Lactate[alaline kõdulink], J. Bacteriol. April 2004 vol. 186 no. 7 2046–2051, Veebiversioon (vaadatud 21.02.2014) (inglise keeles)
  6. ANNIKA ALASOO,Lihasööja bakter nõudis kahe nädalaga kaks elu Postimees, 21. august 1998, veebiversioon (vaadatud 21.02.2014)
  7. Martina Niin, Kuulo Kutsar: ohuteguritest hoolimata on ettearvamatu, kellel streptokokk raske haiguse põhjustab, 24. märts 2015 10:58, veebiversioon (vaadatud 24.03.2015)
  8. Aive Mõttus, Streptococcus pyogenes muutub aina ohtlikumaks, aga riik haigusjuhtumite üle arvet ei pea, 27. märts 2015, veebiversioon (vaadatud 27.03.2015)
  9. Higuchi Y.,Antitumor effect of Streptococcus pyogenes by inducing hydrogen peroxide production., Jpn J Cancer Res. 1996 Dec;87(12):1271-9., Veebiversioon (vaadatud 21.02.2014) (inglise keeles)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Streptococcus pyogenes seisuga 21.02.2014.