Mine sisu juurde

Täievoliline esindaja

Allikas: Vikipeedia

Täievoliline esindaja (vene keeles полномочный представитель, kõnekeeles polpred, полпред) oli Venemaa SFNV ja Nõukogude Liidu poolt aastail 1918–1941 kasutatud diplomaatilise esinduse juhi ametinimetus.

Kuni maailmarevolutsiooni lõpliku võiduni oli vajalik pidada diplomaatilisi esindusi välisriikides. Sel otstarbel kaotati Rahvakomissaride Nõukogu dekreediga 4. juunil 1918 seni kasutusel olnud diplomaatiliste esindajate ametiastmed ja asendati ühtse diplomaatilise esindaja (polpred) ametinimetusega. Selle uuenduse põhjenduseks toodi seni kasutusel olnud diplomaatiliste esindajate ja esinduste ebavõrdsus, kuna ainult suurriigid omavahel võisid suursaadikuid vahetada.

Ka Eestisse lähetati pärast Vabadussõda täievoliline esindaja ja asutati Tallinnasse täievoliline esindus (polpredstvo), mitte saatkond, nagu seda kirjanduses mõnikord nimetatakse. Eesti lähetas Moskvasse saadiku ja Moskvas oli Eesti saatkond.

Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega täievolilise esindaja ametinimetus kaotati 9. mail 1941 ja asendati üldkasutatavate suursaadiku, saadiku (erakorralise ja täievolilise saadiku, mitte erakorralise saadiku ja täievolilise ministri, vältimaks sõna "minister", millist sõna sel ajal Nõukogude Liidus ei kasutatud) ja alalise esindaja (asjadeajaja) ametiastmega.

Täievoliliste esindajate loend

[muuda | muuda lähteteksti]

Iraanis (kuni 1935. aastani Pärsia)

[muuda | muuda lähteteksti]

Saudi Araabias (kuni 1932. aastani Hedzas ja Nedzd)

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 14. veebruar 1940 – 9. mai 1941 (kuni 23. juunini 1941 suursaadik) Georgi Puškin

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]