Vesivaksurlased

Vesivaksurlased
Tiigivaksur
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Nokalised Hemiptera
Alamselts	Lutikalised Heteroptera
Infraselts	Gerromorpha
Sugukond	Vesivaksurlased Hydrometridae
Alamsugukonnad ja perekonnad
Heterocleptinae Heterocleptes Veliometra Hydrometrinae Baciliometra Chaetometra Dolichocephalometra Hydrometra vesivaksik Limnobatodinae Limnobatodes

Vesivaksurlased, ka vesivaksiklased (Hydrometridae) on lutikaliste seltsi kuuluv veeputukate sugukond.

Välimus

Vesivaksurlased on hallikat või helepruuni värvi ja suhteliselt suured võrreldes teiste liikidega Gerromorpha infraseltsis. Nad on enamasti ligikaudu 8 mm pikad, kuid võivad kasvada pikemaks kui 15 mm. Nende keha ja jalad on pikad ja saledad, meenutades kojuselisi. Vesivaksurlased on enamjaolt tiibadeta, kuid esineb ka tiivulisi liike. Nende pea on pikk, tavaliselt pikem kui keha. Silmad on pea keskkohast tagapool ja enamasti pea pinnalt väljaulatuvad. Tundlad on neljasegmendilised.

Levila ja eluviis

Vesivaksurlased on suhteliselt tavalised ja neid leidub kõikjal maailmas. Kõige suurem liigirikkus esineb troopikas. Väljaspool troopikat esineb ainult perekond vesivaksik (Hydrometra).

Vesivaksurlased on tavaliselt järvede, lompide ja märgalade kallaste lähedal, enamasti veekogudes, kus puuduvad kalad. Nad eelistavad viibida veetaimestikus või liuglevad vaikselt üle veepinna, kus nad ärrituse korral on võimelised tegema kiireid sööste.

Vesivaksurlased on röövloomad, kuid toituvad ka jäänustest. Nende meelistoiduks on veepinnal elavad hooghännalised. Nad on võimelised ronima taimedel, kus nad jahivad teisi putukaid. Neil on viis vastsefaasi ja täiskasvanuks arenevad vastsed 4–6 nädalaga.

Süstemaatika

Vesivaksurlaste sugukonnas on 3 alamsugukonda ja 17 perekonda. Teada on 144 liiki.

Eesti liigid

Eestis elab 2 liiki vesivaksurlasi

• Hydrometra gracilenta Horváth, 1899 – vesivaksik
• Hydrometra stagnorum