Vilsandi küla
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Vilsandi | |
---|---|
| |
Pindala: 10,7 km² (2020)[1] | |
Elanikke: 26 (1.01.2019)[2] | |
| |
EHAK-i kood: 9357[3] | |
Koordinaadid: 58° 23′ N, 21° 51′ E | |
Vilsandi on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas. Küla territoorium hõlmab Vilsandi saart ja seda ümbritsevaid saari, millest suurimad on Käkimaa ja Noogimaa.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kihelkonna valda.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vilsandi saare on asustanud 18. sajandil saarlased, kes saadeti sinna mõisamaid valvama. 1809. aastal on märgitud Vilsandil neli talu ja üheksa kalurihütti. Vanim põline eesti perekond on ilmselt 1796. aastal Karala mõisast Laido-nimelisele kohale saadetud inimesed, kes 1826. aastast kannavad perekonnanime Mender (hüütud ka Mänder). Aastal 1860 elas aga saarel juba 18 peret.
Oma panuse saare asustamisse on andnud ka hollandi laevnik Johann Doll, kelle laev 1703. aastal Vilsandi lähedal põhja läks ning kes pärast seda koos tütar Liisaga (surnud 28. märtsil 1763) saarele elama jäi. Hollandlane ristis saare Felslandiks, mis tähendab tõlkes kaljusaart. Perekonnanime Doll järgi nime saanud Tolli talu oligi algul ainuke 1,0925 ha (80 tiinu) suurune täismajapidamisega vabatalu kogu saarel. Mõisamaade ümberkorraldamisega tuli saarele aga rahvast juurde ning 1934. aasta rahvaloenduse järgi 32 majapidamise ja 169 elaniku peamiseks elatusallikaks oli merendus ja kalapüük.
Enne sõda oli Vilsandis 8 mootorpaati, 6 suuremat purjepaati ja 36 sõudepaati.
1944. aastal lahkus saarelt 96 inimest. Üks põgenes veel 1956. aastal ja teine 1959. 12 talu jäi täiesti tühjaks, saarele jäi 46 inimest. Aastail 1944–1948 suri saarel 10 inimest. Üks mees hukkus 1944. aastal rindel. Põgenikest leidis 72 inimest varjupaiga Rootsis, 11 USA-s, 2 Saksamaal ja 12 Kanadas.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.