Walburga
| Walburga | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | ca. 710 |
| Surmaaeg | 25. veebruar 779 (68-aastaselt) |
Walburga (eesti keeles ka Valburga; rööpkujud Walpurga, Walpurgis, Wealdburg, Walderburger, Waltpurde; Skandinaavias Valborg; Prantsusmaal Vaubourg, Falbourg, Perche'is Gauburge; umbes 710 Wessex, Devonshire – 25. veebruar 779 Frangimaa (Baieri), Heidenheim) oli inglise misjonär Saksamaal, katoliku ja õigeusu pühak.
Koos oma vendade püha Willibaldi ja püha Winibaldiga (Wunibaldiga) läks ta Württembergi oma ema vennale pühale Bonifaciusele appi. On võimalik, et Walburga tegutses algul Tauberbischofsheimis oma sugulase Lioba juures. Ta hakkas nunnaks ning elas Winibaldi (või Willibaldi) asutatud Heidenheimi benediktiini kloostris Eichstätti lähedal. Hiljemalt 761 oli ta selle kloostri abtiss. Heidenheimi kloostrist sai peagi haridus- ja halastustöökeskus.
Walpurga suri 25. veebruaril 779.
Aastal 870 viis Eichstätti piiskop Otgar Walburga säilmed Eichstätti. Praegu asuvad need Eichstätti Walburga kirikus.
Walburga eluloo kirjutas Wolfhard von Herrieden rohkem kui 200 aastat pärast pühaku surma. Wolfhard kirjutas hiljem ka teose "Historica carmina de sancta Walburga" ("Ajaloolised laulud püha Walburgast").
Walburga surmakuupäev 25. jaanuar on püha Walburga mälestuspäev katoliku kirikus. Et Walpurga kuulutati pühakuks arvatavasti mõnel 1. mail paavst Hadrianus II valitsusajal (867–872), on õigeusu kirikus ja oli Inglismaa katoliku kirikus tema mälestuspäev 1. mail (volbripäev). Ka Rootsi luteri kalendris on 1. mai volbripäev. Volbriööl ei ole püha Walburgaga mingit sisulist seost.
Püha Walburga on populaarsemaid katoliku pühakuid. Püha Walpurga on Eichstätti linna ja piiskopkonna, Antwerpeni, Oudenaarde, Groningeni, Weilburgi ja Zutpheni kaitsepühak.
Teda peetakse katoliku traditsioonis nurganaiste, talupoegade ja koduloomade kaitsepühakuks. Ta edendavat põlluviljade kasvamist ning aitavat koerahammustuse, marutõve, katku, köha ja silmahaiguste vastu.
Püha Walburga atribuut on õlilambike.