Originaal

Proosa

• Sotsiaalne sugu on iselaadne jäljendus, millel puudub algupärand. Õigupoolest on see niisugust laadi jäljendus, mis loobki kogu algupärandi mõiste jäljenduse enda mõju ja tagajärjena.
  • Judith Butler, "Imitation and Gender Insubordination", rmt: "Inside/Out", 1991, (toim Diana Fuss)

• Siin oli kuulus Aleksandri-mosaiik, mille fragmenti Aleksandri näoga teadsin juba lapsena: see oli "ENEKE-ses" Aleksandri artikli juures. Nagu sellistel puhkudel ikka, jääd seisma ja vaatad ja mõtled "ah siin sa siis oledki, ISE", tundes mingit raskesti kirjeldatavat algupärasuse erakordsuse tunnet, mis seguneb tundega, et mingis mõttes "lähemale" sa ju sellele asjale pole jõudnud. Vahe on ainult selles, et seni olid sa näinud vaid selle pildi fotoreprosid, nüüd aga peegelduvad valguskiired, mis su silma võrkkestale langevad, otseselt originaali enda pealt - otsekui peaks see valguse puudutus vastu silma nüüd siin olema kuidagi erilisem. Ja miskipärast on tunne, et ongi. (lk 35)
• Selles mõttes on fotoreprode ajastu, mil repro võib paari sekundiga raamatust või internetist üles leida, ühtlasi ka ajastu, mil originaalid on pidevas olemasolemisest tühjaks voolamise ohus, ohus, et nad kaotavad oma materiaalse subjektsuse, muutudes pelkadeks kujutisteks, üheks variandiks enda reproduktsioonide reas - nii et isegi kui jõuad originaali juurde, ei näi ta sulle enam midagi uut ütlevat, võrreldes reprodega. Ta on su jaoks haihtunud unenäopildiks, mille materiaalse kohalolu fakt kuskil ruumipunktis pole enam üldse oluline. Aga seekaudu oled sa ka ise natuke oma reaalsest olemasolust tühjemaks voolanud. (lk 37-38)
  • Aare Pilv, "Ramadaan". Tuum, 2010

• Originaale ei panda tänapäeva maailmas välja isegi kunstinäitustel, kus näiteks van Goghi saab imetleda rändnäitustel videoinstallatsioonide vahendusel ning seda üsna kopsaka piletihinna eest. Aeg lihtsalt on selline, pisut pinnapealne.
  • Enriko Talvistu, "Linnaosi lisandub mühinal", Postimees, 19. juuli 2024