Võim

Georg Janny, "Võimu allegooria" (1918)

William Girometti, "Võimu dünaamika" (1975)

Proosa

• Soosing võimu sümbolina — nõrkade inimeste vahend.
  • Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme", tlk Mati Hint, LR 33/1974, lk 17

• ... kuna võim otsib alati pimedat kuulekust, siis teevad türannid ja sensualistid õigesti, et hoiavad naisi pimeduses, sest esimesed tahavad ainult orje ja teised mängukanne. (lk 97)
• Kui maailmas oleks üks õel olend, kes pühakirja allegoorilises keeles öeldes uitaks, otsides, keda õgida, ei suudaks ta ehk siiski inimloomust rohkem madaldada kui andes inimesele absoluutse võimu. (lk 91)
  • Mary Wollstonecraft, "Naiste õiguste õigustus" ("A Vindication of the Rights of Woman: with strictures on political and moral subjects"), tlk Raili Marling, Ariadne Lõng 1/2, 2016, lk 95-97

• Saksa lehed ütlevad: lahkuminemine tulla tihti sellest, et eestlased ei mõista ajaloolikult mõtelda, kuna sakslaste arvamist mööda Saksa ringkondade seisukorrast ja õigustest meie maal ainult ajaloo-seisukohalt aru võivat saada. "Postimehe" arust ei paku aga meie maa ajalugu rahvuslisest seisukohast muud, kui sakslaste väge ja võimu eestlaste üle. Ajaloolikult mõtlema ei tähendaks siin siis õieti muud midagi, kui sellest võimust kõigest jõuust kinni pidama, kuna eestlane oma õigust otsib. Sakslased toetavad endid võimu, eestlased õiguse pääle. Mõlemate mõtteviis on juba sellega läbi kasvanud, ja säält tuleb arusaamatus, kuristik, mis meie vahel on.
  • Ajakiri Linda, 30. jaanuar 1903, lk 123

• Vahepeal maitseb Toots oma kohvitassist natuke ja märkab kohkudes, et kohvil on kange lambiõli maik juures. Esimene lonks läks alla, see on õigus, aga teisega ja järgmistega ähvardab lugu täbaram olla. Esimest suutäit ei teadnud hoidagi, see läks nagu iseenesest sinna, kuhu ta minema pidi, aga edasi... Toots jõllitab pisut oma öökullisilmi ja vaatab abiotsivalt ringi. Kui tuleks kuskilt mingisugune salavõim, mis tema kohvitassi nägemata tühjaks imeks, küll oleks ta sellele võimule tänulik! [---]

Aga "võim" on oma hommikuse kohvi nähtavasti juba joonud ega ilmu. Küllap pikutab "võim" juba kuskil metsajõe kaldal, soojendab päikesepaistel oma jalakandu ja pungil kõhtu ja ei mõtlegi oma hommikueinet lambiõlistatud kohviga üle juua. (lk 26-27)

• Oskar Luts, "Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest", 1987, 8. trükk, lk 220

• Me teame, et keegi ei haara võimu, kavatsusega sellest loobuda. Võim ei ole vahend, võim on eesmärk. Diktatuuri ei kehtestata revolutsiooni kaitsmiseks, revolutsiooni tehakse diktatuuri kehtestamiseks. Tagakiusamise eesmärk on tagakiusamine. Piinamise eesmärk on piinamine. Võimu eesmärk on võim.
  • George Orwell, "1984"

• On ilmne, et võimu kätes ei ole faktid ohutus kohas, vaid asja tuum on selles, et võim ei saa juba loomu poolest kunagi pakkuda aseainet faktilise reaalsuse kindlale stabiilsusele, mis oma minevikulisuse tõttu meie jaoks ligipääsmatuks on muutunud. Faktid kehtestavad end kangekaelsuse abil, ning kummalisel kombel lisandub nende haprusele ka suur elastsus — seesama tühistamatus, mis on igasuguse inimtegevuse tunnistäheks. Oma tõrksuses on faktid võimust tugevamad; nad pole nii ajutised kui võimuformeeringud, mis tekivad, kui inimesed mingil eesmärgil kokku tulevad, kuid kaovad niipea, kui see eesmärk on kas saavutatud või kadunud. See ajutisus teeb võimust seal, kus tahetakse saavutada mingit liiki püsivust, äärmiselt vähe usaldusväärse instrumendi, ning seetõttu on tema kätes ebaturvalised mitte üksnes tõde ja faktid, vaid ka ebatõde ja mittefaktid.
• Kuigi tõde on võimuta ning teda ähvardab alati otsene kokkupõrge maapealsete võimudega, on ta omamoodi vastupidav, ning mida võimulolijad ka ei sepitseks, pole neil võimalik avastada ega leiutada sellele elujõulist aseainet. Veenmine ja vägivald võivad tõe hävitada, kuid ei suuda seda asendada.
  • Hannah Arendt, "Tõde ja poliitika", rmt: "Mineviku ja tuleviku vahel. Harjutusi poliitilise mõtte vallas", tlk Liisi Keedus ja Ene-Reet Soovik, 2012, lk 309

• ...kõikjal, kus võim end jumalikustab, loob ta automaatselt oma teoloogia; kõikjal, kus ta käitub Jumalana, äratab ta enda suhtes religioosseid tundeid; maailma on võimalik kirjeldada teoloogilise sõnavara abil.
  • Milan Kundera, "Romaanikunst", tlk Triinu Tamm, LR 11/12 1998, lk 87

• Võimumaatriksi raames tegutsemine ei tähenda tingimata domineerimissuhete kriitikavaba kopeerimist.
• Nähtus, mis viis mu esmakordse kriitilise taipamiseni võimu peente pettuste teemal: valdav seadus ähvardas inimest jamasse sattumisega, kõik selle nimel, et teda jamadest eemal hoida. Sellest järeldasin ma, et jama on vältimatu ning ülesanne seisneb selles, kuidas jamaga hakkama saada, milline on parim viis olla jamas.
  • Judith Butler, "Gender Trouble: Feminism and the Subversion of Identity", 1990

• Selle käes, kes asjad korda ajab, on ka võim. Mida rohkem võimu koondub ebakindla ja kartliku inimese kätte, seda despootlikumaks võim muutub. Ma olin teinud suures armastuses Penttist tema enese abituse vangi, kuigi tema tahtel ja tema abiga. Tema istus puuris ja mina olin tema puuri valvur. Aga puuri võtit ei leidnud ma ka veel siis üles, kui juba mõistsin, et puuriuks tuleb lahti teha. Ma lihtsalt ei suutnud tema asjade korraldamist lõpetada, lakata olemast see, kes kõike valitseb.
  • Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012, lk 172

• [Professor Quirrell:] Pole olemas head ega kurja, on ainult võim ja need, kes on liiga nõrgad, et seda püüelda...
  • J. K. Rowling, "Harry Potter ja tarkade kivi", tlk Krista Kaer, 2000, lk 248

• [Albus Dumbledore:] Võibolla sobivad kõige paremini võimule need, kes ei ole seda kunagi püüelnud.
  • J. K. Rowling, "Harry Potter ja surma vägised", tlk Krista ja Kaisa Kaer, 2007, lk 607

• Kes saab võimu, see saab ka mured.
  • Terry Pratchett, "Savijalad", tlk Allan Eichenbaum, 2005, lk 169

• Inimene, kellel on võim ja vastutus, vajab ikkagi kedagi, kes ütleks talle, kui ta käitub nagu täielik lollpea.
  • Terry Pratchett, "Ma kannan keskööd", tlk Allan Eichenbaum, 2011, lk 69

• "...võim on universumi kõige tervistkahjustavam aine. Nii selle soovimine kui ka omamine moonutavad inimest jäädavalt."
  • S. J. Kincaid, "Põrguline", tlk Marge Paal, Tallinn: Päikese kirjastus, 2018, lk 329

• [T]egelen ise sellega iga päev, et meenutada Eesti inimestele, et Eesti president on primus inter pares ("esimene võrdsete seas" ladina keeles – Mõnikord), ja et Eesti on riik, kus võim on hästi jagatud. Võimu kontsentreerimist on vaja igal juhul vältida. Need on meie 1930. aastate vigade haavad, mida parandame, tagades seda, et mitte ühelgi isikul poleks väga suurt võimu. Isegi kui see üks isik parasjagu tahaks Eestile kõige paremat, siis puudub garantii, et ka järgmine tahaks. Pean päris tähtsaks ka seda, et Eesti inimesed täpselt ja õigesti tajuksid, et selliseid ootusi ei oleks.
  • Kersti Kaljulaid "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv" Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)

• Niisiis ei tunne ebausud ajalisi ega kultuurilisi piire, ulatudes antiikajast tänapäeva ning lähtudes nii religioossetest uskumustest kui ka praktilistest vajadustest. Ja nagu kõik muu siin ilmas, peegeldavad ebausudki varjatult ühiskonna võimujaotust.
• Nii räägivad ebausud laiemalt meie ajaloost – võimusuhetest ja sellest, mida tembeldatakse ühel ajahetkel õigeks või valeks. Kusjuures, need uskumused töötavad ilmselgelt naiste ja teiste marginaliseeritud rühmade esindajate kahjuks.
• Stereotüüpselt peetakse naisi ebausklikemaks kui mehi, isegi kui info selle kohta on vastukäiv. Küll aga leidis British Psychological Society uuring, et naisi mõjutavad halvad ended rohkem kui mehi. Kahtlustan, et ka siin võib põhjus taanduda võimujaotusele – kuna naised on ühiskondlikult nõrgemal positsioonil, on nad ka sedavõrd ebakindlamad.
  • Jaana Davidjants, "Meie igapäevast ebausku", Müürileht, 11. detsember 2019

• Kuid lihtsalt sellepärast, et heatahtlik seksism on nii levinud ja selle algne impulss heasoovlik, ei ole selle kehv mõju vähem reaalne. Sest komplimentide kaudu meid sotsialiseeritakse. Signaliseeritakse, mis on õige ja vale, sisestatakse väärtusi ja norme. Komplimendid on pehme võimu tehnika.
  • Jaana Davidjants, "Sõbralikult seksismist: kellele ei meeldiks komplimendid?", Feministeerium, 07.08.2019

• Minu sügav veendumus on siiski, et vaba inimene on ühiskonnale alati palju kasulikum kui orjameelne. Vabadus tähendab ka vastutust. Muide, see tees käib ka võimu kohta — mida suurem on võim, seda suurem on ka vastutus. Kahju, et võimulolijad selle lihtsa tõe tihti unustavad.
  • Ene Ergma "Teadus ja vabadus" ERR, 06.02.2020

• [S]amal ajal, kui me arutame, mis on parempoolsus ja mis on vasakpoolsus, ei maksa unustada, et levinuim maailmavaade on just võim kui selline.
  • Kaupo Meiel, "Nalja mõistetakse vähem, kohut mõistetakse rohkem" ERR, 14. august 2020

• Võõrandumine võimust viib selleni, et võim püsib paigal ning nõukogude korra lõpul nimetatigi seda stagnatsiooniks. Stagnatsioon omakorda muudab inimese väikeseks ning alandlikuks. Sa pead olema rahul, sa pead saama üle, sa pead sammuma esirinnas! See on see, millest tuleb jagu saada nagu rakvere raipest.
  • Peeter Olesk, "Kuidas sinu poole pöörduda?" Tartu Postimees, 4. september 2020, lk 2

• Eesti keel on olnud võimu keel väga lühikest aega. Aga ta on olnud aastasadu loova vaimu keel, rahvalaulust tänase kirjanduse ja humanitaariani. Kui eesti keelt ei kasutata enam võimu keelena, ei juhtu mu arvates suuremat midagi. Kui seda ei kasutata vaimu keelena, siis jääb eestluse loomine seisma ja eestlase saatuseks saab vaimne surm selle sügavamas mõttes.
  • Tiit Hennoste, "Keel, võim ja vaim". Universitas Tartuensis, juuli 2020

• Ahistamist ei olegi akadeemilistes tõlgendustes seotud niivõrd seksiga, kuivõrd võimuga, täpsemalt, võimupositsiooni kuritarvitamisega.
  • Raili Marling, vestlusring: Lea Larin, Reet Varblane, "Me ei lahku enam tantsupõrandalt", Sirp, 22.12.2017
• Isegi Eestis oleme me juba praktiliselt 20 aastat mõtestanud tõde kui midagi, mis on võimukandjate kätes – teadmine ja võim käivad käsikäes.
  • Raili Marling, ettekanne konverentsil "Tõde ja tõed humanitaarias", 13.02.2019, refereeritud: "Raili Marling: kui tõde on konstruktiivne, kas siis kõik tõed on üheväärsed?", ERR, 18.02.2019
• Lingua franca pole minu jaoks seotud mitte niivõrd kultuuri, kuivõrd võimuga. See ei pruugi olla alati sõjaväeline, vaid võib olla ka teiste institutsioonide võim, ja ladina keele puhul oli selleks institutsiooniks vaieldamatult kirik.
  • Raili Marling, intervjuu: Liina Ludvig, "Inglise keelt võib oodata ladina keele saatus", ERR/Universitas Tartuensis, 15.05.2021

• See ei tee sinust [sõimusõna]. See teeb sind vaid rohkem selliseks, nagu sa juba oled.
  • Slacki asutaja ning tegevjuht Stewart Butterfield. "Adam Grant: võim ei riku inimest. See vaid paljastab juhi tegeliku olemuse" Edasi, 30. mai 2019

Vanasõnad

• Kes annab leiva, see kehtestab võimu.
  • Hispaania vanasõna

• Kui tahad teada, mis mehega tegu, anna talle võim.
  • Jugoslaavia vanasõna

• Võim ei salli partnerlust.
  • Prantsuse vanasõna

• Kel kohus, sel õigus; kel õigus, sel võimus.
• Kel kukkur, sel kohus; kel vägi, sel võimus.
• Kelle katuse all, selle võimuse all.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929