Varssavi
Proosa
[muuda]- Järjekordne Stalini väljaku - pealinna tulevase keskuse - arhitektuurilise lahenduse projektide esitlemine. Väljaku keskel on pilvelõhkuja, Kultuuri ja Teaduse Palee, Venemaa kingitus Varssavile. Ühed näevad selles Vene rusikat, teised on vaimustusest sõnatud. Rahvas on ristinud selle Pekingiks, sest hoone nimetuse lühend PKiN kõlab üsna sarnaselt, lisaks kutsuti õela põlgusega nõnda suurt üürimaja sõjaeelses Varssavis Złota ja Żelazna tänava nurgal, mis oli üks ilmatusuur patupesa. /---/ Nõukogude pilvelõhkuja metallkonstruktsioon ei olnudki nii väga kehva, kui see oleks nii jäetud ning kaetud klaasiga, siis oleksime üsna rahul ning valmis unustama Suvorovit. Kui see hiljem kaeti beeži kattematerjaliga, ei olnud ma vaimustatud, aga välimus, värv ja faktuur paistsid tervikuna head, sellega võis harjuda. Hiljem hakati asju juurde kleepima: pseudorenessanslik tornikiiver, tornivarras, pirukakujulised atikad ja ornamendid, motiivid kui Kazimierz Dolnyst. Sotsrealismi õudus realiseerus keset linna kui paise joodiku ninal. Ja nüüd planeeritakse Vene arhitektoonilise lodevuse ümber sotsrealistlikku poolalikku laadaplatsi.
- Leopold Tyrmand, "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021, lk 209-210
- Huvitav, kas Varssavis on palju varssasid? Samuel kujutas ette, kuidas Varssavi raekoja platsil, kui seal juhtub selline olema, kepsutab kari lõbusaid hobusevarssu ja lapsed võivad nendega nii palju ratsutada, kui süda lustib. Ja pargipinkidel istuvad vanad kortsus näoga tädikesed, kes viskavad maha saiakoorikuid ja kaerahelbeid ja kümnete kaupa varssu parvleb nende ümber maiuspalu ahmides... (lk 26)
- Kristiina Kass, "Samueli võlupadi", 2006