Wrangelli Ferdinand

Kujo saisoga 19. lehekuu 2012, kell 18:05 pruukjalt Luckas-bot (arotus | kirotusõq) (r2.7.1) (robot manopandminõ: da:Ferdinand von Wrangel)
Wrangelli Ferdinand

Ferdinand von Wrangell (Wrangel)


Sündünüq9. vahtsõaastakuu päiv 1797
Pihkva
Koolnuq6. piimäkuu päiv 1870
Tarto
MatmispaikViru-Jaagupi kalmuaid

Wrangelli (Wrangeli) Ferdinand (Ferdinand von Wrangell (Wrangel), 1797-1870) oll' Joosu mõisast perit admiraal', ümbreilmasõitja, Arktika-uurja, vinne koloonijidõ kindralkubõrniir' Alaskal, vinne mereministri ja Mereministeeriümmi Opat Komitee president', Peterburi TA kirävaihtajaliigõq (1827) ja avvoliigõq (1855), Prantsusõ Akadeemiä liigõq (1856), Vinne Maatiidüseseldsi üts asotaja. Ferdinandi esä oll' Vinne riigi maamõõdo assessor', kiä võtt' uma pere Pihkvahõ maamõõdo ekspedits'oonilõ üten, tuuperäst Ferdinand sääl sündügi. Ferdinandi latsõpõlv' läts' müüdä Joosu ja Hurmi mõisin, Võrol ja Vana-Nursi mõisan. Täl oll' viis sõsard (kinkast kats' kuulivaq latsõn) ja veli.

Haridus

  • Oppõ Wrangelli Barbara tütärlatsi II astmõ eräinstituudin Võrol
  • Oppõ eräoppaja Gnüchteli käe all
  • Peterburi Merekadetikorpus

Tüükotussõq

  • 1815 alost' mereväen tiin'mist Talinan Balti laivastikun
  • 1817-1819 võtt' laiva "Kamtšatka" valvõohvitseerinä ossa Golovnini Vassili juhit ümbreilmareisist
  • 1820-1824 juhtõ Põh'ahummogu-Tsiberi rannikulõ saadõt Kolõma ekspedits'oonirühmä
  • 1825-1827 juhtõ ümbreilmareisi briki "Krotki" pääl, et val'mistadaq ette Kamtšatka muutmist Vinne koloonias.
  • 1830-1835 oll' Vinne Ameeriga koloonijidõ ülembval'tsõja (kubõrniir') Alaskal
  • 1836–1849 tiine Peterburi laivastikun. Erro läts' viitseadmirali avvoastmõn.
  • 1840-1849 oll' Vinne-Ameeriga kompanii direktri Peterburin
  • 1854-1864 tüüt' Vinnemaa mereministeeriumin
  • 1855-1857 oll' Vinne mereministre

Avastusõq

  • Tõõst', et Ameeriga ja Aasia olõ-iq ütistet
  • Kolõma ekspedits'oonil avast' Wrangelli Ferdinand Põh'a-Iämeren suurõ aastaaigõst mittesõltuva lahvandusõ. Üten Matjuškini ja Kuzminigaq kirjeld' tä Põh'a-Tsiberi rannajuunt Indigirka jõõst Koljutšinskaja lahõniq. Uuriti tuu kandi liustikkõ, geomagneetigat ja kliimat, kor'adi tiidüst luudusvarro ja paigapäälitside rahvide kotsilõ.
  • Põh'ahummogu-Tsiberit uurõn joudsõ luutidõ, põhja lindavidõ tsirgoparvi ni tšuktšõlt kuuldu põh'al arvosaamisõlõ, et Põh'a-Iämeren Põh'ahummogu-Tsiberi rannigo ligidäl om suur' saar' ni tä tekk' kimmäs tollõ ligikaudsõ asukotussõ. 1820. a. alost' tä neläaastast ekspedits'uuni tuu saarõ ots'misõs, aga saar' jäi löüdmäldäq. Pääle saarõ avastamist 1849. a. nimetediq tuu 1867. a. Wrangelli saarõs.

Pereh

Teossõq

  • "Reisiq Tsiberi põh'arannal ja Iämerel 1820-1824" (2 köüdet, 1839 s'aksa, 1841 ja 1948 vinne, 1843 prantsusõ ja 1844 inglüse keelen)
  • Om avaldanuq uur'mistöid Põh'a-Õdago Ameeriga rahvidõ kotsilõ

Tunnustusõq

  • 1842 Demidovi preemiä

Mälehtüse hoitminõ

Wrangelli perrä ommaq nime saanuq mitmõq paigaq.

 
1992. a. Vinnemaal vällä annõt postmark Wrangelli pildiga

Wrangellilõ om pant mälehtüsmärk Roela mõisahe.

1992. aastagal anti Vinnemaal vällä postmark Wrangelli pildiga.

Kirändüs