Saami keeleq

Saami keeleq ommaq rühm soomõ-ugri kiili, midä kõnõldas vai om kõnõld nelä seo ilma ao riigi piire seen: Soomõn, Roodsin, Norran ja Vinnemaal. Saami keeleq ommaq Õuruupa muistidsõq keeleq ja õdagumeresoomõ kiili kõgõ ligimbädseq sugulaskeeleq.

Saami kiili leviala. 1. lõunõsaami kiil 2. uumajasaami kiil 3. piitimesaami kiil 4. luulajasaami kiil 5. põh'asaami kiil 6. koltasaami kiil 7. inarisaami kiil 8. kildinisaami kiil 9. turjasaami kiil

Kokko kõnõldas täämbä ütsät saami kiilt. Saami keeleq jaetas kattõ rühmä, hummogusaami kiili ni õdagusaami kiili. Hummogusaami keeleq ommaq lõunõsaami kiil, uumajasaami kiil, piitimesaami kiil, luulajasaami kiil ja põh'asaami kiil. Õdagusaami keeleq ommaq inarisaami kiil, koltasaami kiil, kildinisaami kiil ja tur'asaami kiil. 21. aastagasaal kõnõldi viil ütte õdagusaami kiilt, akkalasaami kiilt. Viimäne akkalasaami keele kõnõlõja Marja Sergina kuuli 2003. aastagal.

Saami kiili kõnõlõjit om kokko 60 000–100 000, säälhulgan 10 000 Soomõn. Kõnõlõjidõ arvo poolõst om kõgõ suurõmb saami kiil põh'asaami kiil, midä kõnõlõs 15 000–25 000 inemist.

Rühmitüs

Hummogurühm

• lõunõsaami kiil (umbõs 300 kõnõlõjat Roodsin, ütte 600 kõnõlõjat)
• uumajasaami kiil (umbõs 20 kõnõlõjat)
• piitimesaami kiil (umbõs 20 kõnõlõjat)
• luulajasaami kiil (umbõs 2000 kõnõlõjat Roodsin ja Norran)
• põh'asaami kiil

Õdagurühm

• koltasaami kiil (umbõs 330 kõnõlõjat, säälhulgan 300 Soomõn ja 20–30 Vinnemaal)
• inarisaami kiil (300 kõnõlõjat Soomõn Inarijärvi ja Utsjoki ümbrekunnan. Ainus kiil, midä kõnõldas õnnõ Soomõn)
• kildinisaami kiil (umbõs 350 kõnõlõjat)
• tur'asaami kiil (umbõs 350 kõnõlõjat)
• kemisaami kiil (koolnuq 19. aastagasaal)
• akkalasaami kiil (koolnuq 2003. aastagal)

Aolugu

Saami keeleq ommaq arõnõnuq saami algkeelest, midä om arvatavaste kõnõld 2000–2500 aastakat tagasi kas Lõunõ-Soomõn või Karjalan. Säält om kiil ravvaaol levinüq hummogu ja põh'a tsihin. Saami kiilin om jälgi tundmatuist paleoõuruupa kiilist, midä Õuruupan muistõhavva kõnõldi.

Kiräkeeleq

Kuvvõl saami keelel om uma kiräkiil olõman. Põh'amail kõnõldavaq saami keeleq pruukvaq ladina tähistüt, a kildinisaami kiilt kirotõdas kirillitsaga.

Ammõtlinõ staatus

Norra

Norra põhisäädüsen om kirän, et riik piät tugõma saami keele ja kultuuri hoitmist ja arõndamist. Saami keelel on ammõtlinõ staatus järgmädsin vallon: Kautokeino, Karasjok, Gáivuotna (Kåfjord), Nesseby, Porsanger, Tana, Tysfjord, Lavangen ja Snåsa.

Rootsi

Saami kiil om üts Roodsi viiest ammõtlidsõst vähembüskeelest ja tuul om määrät staatus Arjeplogi, Gällivare, Jokkmokki ja Kiruna vallan.

Soomõ

Soomõn tunnistõdas kolmõ saami kiilt: põh'asaami, inarisaami ni koltasaami kiilt. Saami kiil on ammõtlinõ kiil Enontekiö, Inari, Sodankylä ja Utsjoki vallan.

Vinnemaa

Vinnemaal olõ-õi saami keelel ammõtlist staatust. 2012. aastagast saaniq om saami kiilt opat Murmanski ülikoolin.