Võromaa om aoluulinõ maakund ni võro keele ja kultuuri ala Lõuna-Eestin. Administratiivsõlt moodustõdi Võromaa Tarto kreisi (Tartomaa) lõunaosast 1783. aastagal üten Võro liina asotamisõga Katariina II valitsõmisaol. Võromaa oll' huin piiren 1920. aastagani, perästilla olõ tema muin piiren.

Võromaa umin vanon piiren Tarto- ja Setomaa ni Vinnemaa ja Läti vaihõl

Maakunna ala käü katõsa kihlkunda, kon ka parhilla võro kiilt kõnõldas:

1920. aastagal, ku Valga liin Eesti ala arvati ja vahtsõnõ Valga maakund tetti, liideti osa Karula ja Hargla kihlkunnast Valga maakunna külge.

1925. aastagal panti osa Räpinä kihlkunnast Tartomaa ala.

Aoluulidsõ Võromaa ala käüväq parhilladsõq Võro ja Põlva maakund ni osa Valga ja Tarto maakunnast. Võromaal om neli liina (Võro, Põlva, Antsla, Räpinä) ja 15 alõvikku (Kanepi, Kobõla, Kosõ, Mehikuurma, Miss'o, Mooste, Parksepä, Rõugõ, Sõmmõrpalo, Vana-Antsla, Vahtsõliina, Varstu, Veriora, Võõpso, Väimälä) .

Kaeq viil

toimõndaq

Välislingiq

toimõndaq


Eesti aoluulidsõq maakunnaq
Harjomaa - Järvämaa - Läänemaa - Pärnomaa - Petserimaa - Saarõmaa - Tartomaa - Valgamaa - Viländimaa - Viromaa - Võromaa