Heterogeneidade (Heterogénio)

Fazer download em pdf ou txt
Fazer download em pdf ou txt
Você está na página 1de 12

Heterojeneidade refere ba grupu ka iha mistura

konsiste husi variedade elementus sira ne’ebe mak


diferente no bele halo diferensia ho vizual.
Heterojeneidade mak iha heterojeniu, katak
formasaun husi elementus sira bele halo diferensia
entre ida ho seluk no iha nia parte forma konjuntu
husi misturasaun ka grupu ne’ebe mak hanesan.
Iha filosifia, prinsipiu husi heterojeneidade
Alemaña Immanuel Kant (1724-1804) estipula
katak konseptu espesifiku ne’ebe envolve na tenke
iha igualdade ne’ebe mak hakesi sira iha konseptu
jenetiku ne’ebe mak hanesan. Iha nia parte,
espesialidade husi elementu tenke bele halo nia
diferensia.
Sinonimu husi heterojeneidade bele haree
husi variedade, komplesidade, diversidade,
pluralidade, multikulturalismu.
iha sosiolojia, heterojeneidade sosial mak
termu ida ne’ebe uza refere liu ba sosiedade
hanesan grupu sosial ne’ebe konstitui husi ema ho
karakteristika ne’ebe diferente, tantu klase sosial,
rasa ka seksu/jeneru. Heterojeneidade sosial,
dalaruma implika diferente ba diferensia kultural
ne’ebe mak hanaran heterojeneidade kultural. Iha
sentidu ida ne’e, aseitasaun katak diferensia kultura
katak parte husi grupu ne’ebe mak hanesan mak ita
hanaran sosiedade, ajuda ita iha diversidade
kultural, kresimentu pesoal no iha kompreensaun
di’ak ba malu.
Heterojeneidade estrutural refere ba
asimetria no diferensia iha area produtividade
no servisu fatin. Iha sentidu ida ne’e,
ekonomista estruturalista husi Chili Aníbal
Pinto (1919-1996) alerta katak iha fator ho
produtividade aas iha grupu ne’ebe hanesan
hamutuk ho ida ne’ebe produtividade
tun/menus, fenomenu partikularmente ida ita
haree momos iha periferia/pinggiran.
Heterojeneidade jenetika refere ba
konjuntu fenotipu hanesan (karakteristika
fizika) ne’ebe bele determina husi jenotipu
(karakteristika bolojika/alelu) ne’ebe diferente.
Iha koneksaun ho definisaun iha leten,
iha heterojeneidade jenetika alelu ne’ebe
rejulta husi mutasaun diferente iha jene
ne’ebe hanesan. Iha parte seluk, mutasaun ba
jene hanaran lokus heterojeneidade jenetika
(loci de heterogeneidade genética).
Sosiedade no nia diversidade
(heterojeneidade) mak sai hanesan problema
ne’ebe sempre eziste iha moris ne’e. Sosiedade
forma tamba iha diferensia, entretantu
diferensia ne’e rasik mak kria moris iha
sosiedade sai furak no interesante ba ema hotu
atu halo diskusaun. Tuir mai iha esplikasau
kona ba definisaun heterojeneidade no tipu
husi heterojeneidade .
Iha disionariu Mariam Webster,
heterojeneidade signifika kualidade ka
situasaun ne’ebe heterojeniu. Entretantu
heterojeniu signifika katak forma husi parte
ne’ebe mak diferente, ka konsiste material sira
ne’ebe diferente ka iha kuantidade ne’ebe
diferente. Definisaun heterojeneidade mak
diversidade ka pluridade.
 Heterojeneidade komunidade bezeia ba profisaun/akupasaun.
Sosiedade Timor-Leste konsiste husi diferensia profisaun,
ezemplu: funsionariu publiku, forsa, komersiante, funsionariu
privadu, nst… Servisu hotu-hotu iha regra profesional atu sai
susesu. Ida ne’e presija konesimentu no treinamentu ne’ebe iha
abilidade relasiona ho servisu. Kada servisu mos iha funsaun ba
sosiedade tamba hola parte mos iha estrutura sosiedade nian.
Relasaun entre profisaun ka ema ne’ebe iha diferensia profisaun
tenki iha relasaun orizontal no iha relasaun ne’ebe respeitu malu
tantu iha funsaun, servisu to’o rendimentus ne’ebe diferente.
 Heterojeneidade bazeia ba seksu. Iha Timor-Leste, tantu ho
konstitualmente laiha diskriminasaun sosial bazeia ba
seksu/jeneru, vizaun “jeneru” sei utiliza husi maioria sosiedade
iha Timor-Leste. Vizaun jeneru ida ne’e iha tamba fator husi
kulturano relijiaun. Sekarik ita haree progresu Timor-Leste
agora, feto barak mak konsege domina siensia teknolojia no
akupa poziasaun estratejika iha sosiedade. Portantu, diferensia
jeneru bele kategoria ho orizontal, katak iha relasaun paralelu
ne’ebe presija malu no kompleta malu mos. Husi tipu
heterojeneidade rua ne’e bele konklui katak liu husi
heterojeneidade iha profesionalismu ba servisu, abilidade
espesifiku, espesializasaun servisu, iha konsensia direitus
umanus, nst…
Diferensia husi jenotipu no fenotipu hare ba faktu katak
jenotipu fetere ba jene, no fenotipu refere ba karakteristika fizika,
morfolojia no hahalok. Iha termu balun kona ba jenetika importante
tebes atu bele komprende disiplina ida ne’e.

Heterojeneidade alelu : situasaun ida ne’ebe iha alelu barak


ba lokus ida deit bele produs moras fenotipu ida ka liu.
Heterojeneidade lokus : situasaun ida ne’ebe iha mutasaun jene
ne’ebe diferente produs fenotipu hanesan ka identiku. Bele mos
hanaran ho heterojeneidade jenetika.

Heterojeneidade jenétika, katak moras balun ne’ebe


determina ho mutasaun jene liu husi ida. Eziste mutasaun ne’ebe
frekuente/akontese bebeik, ka mekanismu mutasaun ida deit.
Dimensaun jene kiik ka numeru kiik husi mutasaun patojenika sira.
Iha sindroma jenetika balun aprezenta heterojeneidade
lokus, signifika katak variasaun patojeniku ne’ebe liu husi jene ida
bele iha konsekuensia no kauza fenotipu ne’ebe hanesan.
1) HETEROJENEIDADE JENETIKA (Genotipo no
Fenotipo)
OBRIGADA

Você também pode gostar