1) A heterogeneidade refere-se à mistura de elementos diferentes que podem se distinguir visualmente. A heterogeneidade genética resulta de mutações diferentes nos mesmos genes, podendo resultar em fenótipos idênticos ou semelhantes.
1) A heterogeneidade refere-se à mistura de elementos diferentes que podem se distinguir visualmente. A heterogeneidade genética resulta de mutações diferentes nos mesmos genes, podendo resultar em fenótipos idênticos ou semelhantes.
1) A heterogeneidade refere-se à mistura de elementos diferentes que podem se distinguir visualmente. A heterogeneidade genética resulta de mutações diferentes nos mesmos genes, podendo resultar em fenótipos idênticos ou semelhantes.
1) A heterogeneidade refere-se à mistura de elementos diferentes que podem se distinguir visualmente. A heterogeneidade genética resulta de mutações diferentes nos mesmos genes, podendo resultar em fenótipos idênticos ou semelhantes.
Baixe no formato PDF, TXT ou leia online no Scribd
Fazer download em pdf ou txt
Você está na página 1de 12
Heterojeneidade refere ba grupu ka iha mistura
konsiste husi variedade elementus sira ne’ebe mak
diferente no bele halo diferensia ho vizual. Heterojeneidade mak iha heterojeniu, katak formasaun husi elementus sira bele halo diferensia entre ida ho seluk no iha nia parte forma konjuntu husi misturasaun ka grupu ne’ebe mak hanesan. Iha filosifia, prinsipiu husi heterojeneidade Alemaña Immanuel Kant (1724-1804) estipula katak konseptu espesifiku ne’ebe envolve na tenke iha igualdade ne’ebe mak hakesi sira iha konseptu jenetiku ne’ebe mak hanesan. Iha nia parte, espesialidade husi elementu tenke bele halo nia diferensia. Sinonimu husi heterojeneidade bele haree husi variedade, komplesidade, diversidade, pluralidade, multikulturalismu. iha sosiolojia, heterojeneidade sosial mak termu ida ne’ebe uza refere liu ba sosiedade hanesan grupu sosial ne’ebe konstitui husi ema ho karakteristika ne’ebe diferente, tantu klase sosial, rasa ka seksu/jeneru. Heterojeneidade sosial, dalaruma implika diferente ba diferensia kultural ne’ebe mak hanaran heterojeneidade kultural. Iha sentidu ida ne’e, aseitasaun katak diferensia kultura katak parte husi grupu ne’ebe mak hanesan mak ita hanaran sosiedade, ajuda ita iha diversidade kultural, kresimentu pesoal no iha kompreensaun di’ak ba malu. Heterojeneidade estrutural refere ba asimetria no diferensia iha area produtividade no servisu fatin. Iha sentidu ida ne’e, ekonomista estruturalista husi Chili Aníbal Pinto (1919-1996) alerta katak iha fator ho produtividade aas iha grupu ne’ebe hanesan hamutuk ho ida ne’ebe produtividade tun/menus, fenomenu partikularmente ida ita haree momos iha periferia/pinggiran. Heterojeneidade jenetika refere ba konjuntu fenotipu hanesan (karakteristika fizika) ne’ebe bele determina husi jenotipu (karakteristika bolojika/alelu) ne’ebe diferente. Iha koneksaun ho definisaun iha leten, iha heterojeneidade jenetika alelu ne’ebe rejulta husi mutasaun diferente iha jene ne’ebe hanesan. Iha parte seluk, mutasaun ba jene hanaran lokus heterojeneidade jenetika (loci de heterogeneidade genética). Sosiedade no nia diversidade (heterojeneidade) mak sai hanesan problema ne’ebe sempre eziste iha moris ne’e. Sosiedade forma tamba iha diferensia, entretantu diferensia ne’e rasik mak kria moris iha sosiedade sai furak no interesante ba ema hotu atu halo diskusaun. Tuir mai iha esplikasau kona ba definisaun heterojeneidade no tipu husi heterojeneidade . Iha disionariu Mariam Webster, heterojeneidade signifika kualidade ka situasaun ne’ebe heterojeniu. Entretantu heterojeniu signifika katak forma husi parte ne’ebe mak diferente, ka konsiste material sira ne’ebe diferente ka iha kuantidade ne’ebe diferente. Definisaun heterojeneidade mak diversidade ka pluridade. Heterojeneidade komunidade bezeia ba profisaun/akupasaun. Sosiedade Timor-Leste konsiste husi diferensia profisaun, ezemplu: funsionariu publiku, forsa, komersiante, funsionariu privadu, nst… Servisu hotu-hotu iha regra profesional atu sai susesu. Ida ne’e presija konesimentu no treinamentu ne’ebe iha abilidade relasiona ho servisu. Kada servisu mos iha funsaun ba sosiedade tamba hola parte mos iha estrutura sosiedade nian. Relasaun entre profisaun ka ema ne’ebe iha diferensia profisaun tenki iha relasaun orizontal no iha relasaun ne’ebe respeitu malu tantu iha funsaun, servisu to’o rendimentus ne’ebe diferente. Heterojeneidade bazeia ba seksu. Iha Timor-Leste, tantu ho konstitualmente laiha diskriminasaun sosial bazeia ba seksu/jeneru, vizaun “jeneru” sei utiliza husi maioria sosiedade iha Timor-Leste. Vizaun jeneru ida ne’e iha tamba fator husi kulturano relijiaun. Sekarik ita haree progresu Timor-Leste agora, feto barak mak konsege domina siensia teknolojia no akupa poziasaun estratejika iha sosiedade. Portantu, diferensia jeneru bele kategoria ho orizontal, katak iha relasaun paralelu ne’ebe presija malu no kompleta malu mos. Husi tipu heterojeneidade rua ne’e bele konklui katak liu husi heterojeneidade iha profesionalismu ba servisu, abilidade espesifiku, espesializasaun servisu, iha konsensia direitus umanus, nst… Diferensia husi jenotipu no fenotipu hare ba faktu katak jenotipu fetere ba jene, no fenotipu refere ba karakteristika fizika, morfolojia no hahalok. Iha termu balun kona ba jenetika importante tebes atu bele komprende disiplina ida ne’e.
Heterojeneidade alelu : situasaun ida ne’ebe iha alelu barak
ba lokus ida deit bele produs moras fenotipu ida ka liu. Heterojeneidade lokus : situasaun ida ne’ebe iha mutasaun jene ne’ebe diferente produs fenotipu hanesan ka identiku. Bele mos hanaran ho heterojeneidade jenetika.