Ohcejohkalaš Uhca Johán Jovnna, Jouni V. Helander geahčada medáljaid, mat heaŋgájit su sámegávttis. Medáljat leat gorrojuvvon gárvvisin gáktái gitta vai lea álki eambbo nahkehit badjelii. Dat leat divrasat sutnje.
– Dát lea dálvesoađi muitomedállja. Dát fas soahtemedállja 1941–45 ja dát lea “Rintamatunnus” rattušdovddaldat.
Rattušdovddaldat (su. rintamatunnus) lea Helanderii hui mávssolaš danin, go dat addá vuoigatvuođa sutnje buot veteránaid ovdduide. Son oaččui diibmá maid Suoma Vilges Ruvssu 1. luohká medálja, go Suopma devddii 100 jagi.
"Luođit dušše njurgo ja dan ii dieđe gokko vašálaš lea"
Uhca Johán Jovnna gárttai vuolgit soahtái 1944, go son lei dušše 17-jahkásaš bártnáš. Son mátkkoštii badjelaš 1 000 kilomehtera joatkkasoahtái Nuorta-Gárjilii Aunusii.
Álggos son lei loktoveagas, muhto oaččui fargga gohččuma soahtešilljui soahtát.
– Álggos orui dan láhkai, ahte dieppehan ii sáhte mange láhkai sealvat eret. Luođit njurgot ja dan ii dieđe gokko vašálaš lea.
Nubbi máilmmesoahti lei 1939–1945. Maid sámit sohte Suoma iehčanasvuođa beales suopmelaččaid bálddas. Ohcejogas Jovannain vulge soahtái viđas–guđas. Dál dán joavkkus leat dušše moattis báhcán.
Skuvlaviellja ii jáhkkán su rávvaga
Helander lea okta dain veteránain, geat bealuštedje Suoma nuppi máilmmesoađi áigge. Soađis lea gollan badjelaš 70 jagi, muhto muhtin muittut leat ain varrasiin mielas. Son lei fáktan skuvlavieljain, gii ii jáhkkán su rávvaga.
– Mun logan, ále lokte oaivvi. Ruošša gal sáhttá dájuhit du. Dat dihtet gos moai letne.
Jovnna vilppastii nuppe guvlui ja seammás gullui, go bissu bážii. Skibir gahčai dasa.
Sámit ledje soađis čeahpit dádjadit
Sámit, geat leat hárjánan johtit mehciid, dádjadit bures amas báikkiin. Soađis máhtte maid ávkkástallat daid dáidduin, muittaša Uhca Johán Jovnna.
– Sápmelaččaid bidje dakkár báikái, gosa suopmelaččat eai dádjat. Mii gárttaimet dakkár garra báikkiide ja earátge leat lohkan, ahte dat ledje sápmelaččat, geat vulge gáiddospátrullai.
Uhca Johán Jovnna vuoššasta buriin mielain gáfe. Suopma lea beassan leat ráfis juo guhká. Son goit háliida muittuhit nuorat buolvva das, mii lea iehčanasvuođa haddi.
– Dathan ferte bealuštit áhčieatnan goittotge. Dat lea mu mielas aisttan geatnegasvuohta.