Guokte beatnaga ja bussá bohtet ovddal, go ohcejohkalaš oahpaheaddji Anni Ahlakorpi rahpá uvssa. Son ássá gieldda ráidodálus Ohcejoga girkosiiddas ovttas gulges ustibiiddisguin.
Sutnje luniid sirren ja ođđasit geavaheapmi lea oahpis jo mánnávuođas.
– Muittán, go fárrejin iežan vuosttas vistái ja dat orui nu ártet, go doppe galggai bidjat buot luniid ovtta luotnelihttái. Jurddašin, ahte iihan das leat mihkke jirpmiid.
Ahlakorpi lea stuđereami ássan maiddái máddelabbos, muhto máhccan ruovttoluotta davás. Su dálá vistti šiljus lea dušše dábálaš luotnelihti, nuba son doalvu iežas biobázahusaid váhnemiiddes kompostii. Dohko lea sullii kilomehter mátki.
Báhpáriid, kartoŋŋaid, sihke lássa- ja metállabázahusaid son doalvu Rinki-čoagginbáikái, mii lea moatte kilomehter geažes su visttis.
Anni Ahlakorpi sirre luniid diđolaččat, ja nu maiddái máŋgasat earát Ohcejogas. Stuorimus hástalus lea goittotge namalassii biobázahus.
Suomas bálkestit badjel 300 miljovnna kilo ovddas biobázahusaid dábálaš luotnelihttái, man sisdoallu manná boaldinláhkai ja das fas šaddá energiija. Njuoska biobázahusat eai goittotge buole seamma bures, ja nuba energiija kvalitehta sáhttá hedjonit.
– Earát sihkkarit sirrešedje luniid vel buorebut, jus dat livčče dáppe álkit. Dál dat gáibida dan, ahte jogo dus alddát dahje geas nu du lahka lea komposta. Dan vuođul, man dievva dat čoagginbáiki láve leat, de gal dáppe olbmot giddejit dasa fuomášumi.
Dálvvi buollašat leat maid okta, mii váttásmahttá komposterema davvin. Go buolašta, kompostat jikŋot eaige geava šat. Ahlakorpi mielde ii livčče oba gánnihahtti doallat komposta, jus dasa manašedje dušše su biobázahusat.
– Dathan livčče čađa jikŋon oppa dálvvi. Go min váhnemiid komposta maid láve jiekŋut gasku dálvvi.
Biobázahusaid čoaggigohtet eambo ođđa bázahuslága evttohusa mielde
Suoma riikkabeaivvit leat dál ođasmahttimen bázahuslága. Jus láhka ođasmahttojuvvo plána mielde, biobázahusaid čogget boahttevuođas eambo go dál.
Ráđđehusa evttohusa mielde biobázahusa čoaggingeatnegasvuohta guoskkašii buot giddodagaid, main leat eambo go vihtta vistti sihke buot ássangiddodagaid badjel 10 000 olbmo čoahkkebáikkiin. Molssaeaktun čoaggimii lea dálu iežas komposta.
Ássangiddodagain dárkkuhit dállofitnodaga, nappo sáhttá leat, ahte luniid sirrengeatnegasvuohta guoská boahttevuođas maiddái Ohcejoga gieldda oamastan ráidodálu, gos Anni Ahlakorpi ássá.
Smávva gilážiin dahje čoahkkebáikkiin guhkkin eret gávpogiin loktana goittotge gažaldat, ahte mii lea jierbmámos. Jus biobázahusat leat unnán, de bázahusaid čoaggin ja fievrrideapmi nuoskkida eambo ja maiddái golut leat stuorábu, go dat ávki man das fidnešii.
Komposta orošii leamen ain jierbmámos čoavddus.
Dál biobázahusaid čogget ássangiddodagain, main leat unnimustá logi vistti sihke eará giddodagain, main biobázahusat šaddet badjel 50 kilo vahkus. Unnit visttiin dat lea dán rádjai leamašan eaktodáhtolaš.
Ođđa lága vurdet boahtit fápmui jagis 2021.
Muhtimat fievrridit plastihka Ohcejogas Avvilii – Ohcejohkii sávvet plastetčoaggima
Nubbi stuorra váttisvuohta lea plastihkka. Ohcejogas lagamuš plastetčoaggin lea Avvilis, 165 kilomehter duohken. Ahlakorpi mielde muhtimat goittotge sirrejit maiddái plastihka ja dolvot dan Avvilii, jus leat muđuige johtimin dan guovllus.
– Mii leat ožžon gieldalaččain álgaga ordnet plastetčoaggima maiddái deike. Mu mielas dat lea duođai buorre, ja čájeha dan, ahte olbmuin lea beroštupmi luniid sirremii, muitala Ahlakorpi, guhte lea mielde maiddái gielddapolitihkas.
Dál gielddat eai goittotge lága mielde vástit luotnefuolahusa ordnemis, nappo gieldda beales dan eai bastte ovddidit.
Plastihkkačoaggima ordne luotnesirrenfitnodat Rinki. Sámeguovllus plastihka čogget Avvila lassin Heahtás. Rinki lea diđolaš Ohcejoga álgagis, muhto sii vurdet ođđa bázahuslága válmmašmuvvama.
Dálá lága mielde fitnodat lea geatnegahtton ordnet plastihkkačoaggima unnimustá 10 000 ássi čoahkkebáikkiide, muhto sii ordnejit dan maid unnit gielddain ja giliin, main ásset unnimustá 4 000 olbmo, muitala Rinki operatiivvalaš jođiheaddji Pertti Tammivuori.
– Dál ii gánnet vuođđudit ođđa čoagginbáikkiid, jus bázahusláhka ođasmuvvá. De fertet dan vuođul bargat rievdadusaid ja plánet ođđa čoagginfierpmádaga.
Tammivuori árvala, ahte ođđa lága mielde boađášedje badjel 300 plastihkkačoagginbáikki lasi. Dál dat leat oktiibuot 660 miehtá Suoma. Plastihka čogget sullii moadde kilo ovtta ássái jahkásaččat.