Ballu koronavirusa njoammumis bissehii giđđadálvve, njukčamánus 2020, eandalii badjel 65-jahkásaččaid dábálaš árgadoaimmaid. Ollugat dovde dalle ahte leat hilggohallan. Njoammunvára dihte dearvvasvuođaeiseválddit váruhedje ovttastallama namalassii boarrásiiguin.
Geassái dilli ráfui ja sohkabuolvvat besse fas gávnnadit. Čakčamánus leat ráddjehusat ohpit čavgejuvvon go njoammudávda fas eanet leavvagođii.
Ságastallan ovcciin rávvásut olbmuin geat leat juo ealáhatagis čájehii, ahte boarrásat eai dovddat gal balu korona njoammuma dihte. Eai goittot iežaset buohta. Eanetge sis lea fuolla maŋisboahttiin.
Gažaldahkii ahte balatgo koronavirusis, vástida Inka Mattus ná:
– In, in bala, korona dat boahtá jus boahtá, dasa ii veaje maidege.
Marjatta Pääskyluoto lea várrugas dainna makkár báikkiin johtá.
– In mun dal juo bala nu ahte seinniide njuikkošin, muhto in hálit mannat buotlágan joavkočoahkkanemiide. Go buvddasge oainnán ollu olbmuid, de dalle in mana vuos dohko.
Kari Häggman ii maid hálit dakkár báikkiide gos olbmot čomistit go danhan ii dieđe, geas beare sáhttá leat koronavirus.
– Go ahki lea juo dan mađi ahte gulan riskajovkui, de muhtinlágan ballu gal lea. Go korona beaggigođii giđđat, de gávppisge fitnen iđđes árrat ja de bisson ruovttus. In mun dal diená balu siste eale, muhto jus dát dáná joatkašuvvá ja ain fámolabbot leavvá dávda, de danhan ii dieđe maid dat buktá mielddis.
– In bala, maid das ballá, dat boahtá jus boahtá. Ná vástida Nuvtte-Áile, Aili Koskinen gažaldahkii ahte balatgo koronavirusis.
Son deavdá juovlamánus 90 jagi. Otná dili son veardida diliin, mii máilmmis lei badjelaš čuohte jagi dassá. Áhččis lea muitalan, ahte spániadávdda áigge ii fidnen oba guolige, iige eará nisttiid, nu lei heajos birgenláhki.
– Dál lihkká lea borramuš goittotge bistán, smiehttá Koskinen.
Niila Rahko bargá psykiátralaš buohccedivššárin ja koordináhtorin Anár gielddas. Sus lea bargovásihusas bokte eanemus fuolla juste boarrásiin ja mo sidjiide koronadilli váikkuha. Boarrásat olbmuide váikkuha eandalii dalle, jus gártá okto leahkit, dat váikkuha jurdagiidda.
– Sis ii leat nu ollu dáidu geavahit interneahta ja eai leat dienu sosiála medias mielde nu ollu. Dat ahte eai leat šat skihpáratge nu ollu ja go lea dánu, ahte ii sáhte vuolgit gosage iige deaivvadit olbmuiguin bearraša olggobealde, de gal dat hui ollu ráddje boarrásut olbmuid, dadjá Niila Rahko.
Son lasiha, ahte buot boarrásut olbmuin ii leat šat seammalágan dáidu oahppat ođđa áššiid nu mo nuorabuin. Sii eai maid soaitte máhttit rievdadit dábiid ja reageret dasa mo máilbmi rievdá, go buot rievdá nu johtilit.
– Maiddái nuorra bearrašiidda sáhttá leat váttis birget koronadilis, eandalii jus dienas fáhkka gahččá. Jus gártá barggus eret, dat sáhttá guoskkahit bargoolbmuid máŋgga agis, dadjá Rahko.
Psykiátralaš buohccedivššár oaidná juoga buriid beliidge otná dilis. Su mielas máŋgga bearrašis nuoraid ja vánhemiid oktavuohta lea nanosmuvvan.
– Leat dieđus bearrašat, gos mánát gártet leat okto ruovttus jus vánhemat leat barggus eará sajis. Dalle dieđus lea vehá fuolla, ahte mo mánát birgejit, dadjá Rahko.
Fuolahit ovddemustá das mo mánát ja sin bearrašat birgejit
Rávvásut olbmot jurddašit koronaáigge dan, ahte mo nuorabut, sin mánáid bearrašat cevzet amaset fáhtehallat dán vearrás njoammudávdii.
– Iežan beales in bala, muhto dan go nieiddaid bearrašat ásset Helssegis ja Hämeenlinnas. Nieida ii leat geavahan giđa rájes joavkojohtalusa ja lea gáiddusbarggus. Dan dieđán ahte váttisvuođaid dat buktá. Sin bearrašiid vánhemat leat fitnan koronateasttain ja nubbi nieida leamaš eaktodáhtolaš karantenasge, muhto lihkus ii leange njoammunvárra, muitala Riitta Näkkäläjärvi.
– Vaikko ii dal dát Anárge miige lottebesiid leat, de in dal juo garvvašge buot báikkiid. Gávppis, girjerájus, boaldámuštáŋkkas ja dáppe searvedoaimmas finan.
Seammasullasaččat árvala Saara Ahonen.
– Iežan beales in nuge bala, muhto mánát ásset Roavvenjárggas, Oulus ja Gaska-Suomas, de sin dihte lean fuolastuvvan. Ieš geahččalan doallat gaskka earáide, nu mo gávppiin leat láhttái merkejuvvon dat gaskkat. Ja gávppašan mielainan unnit buvddain.
Juohkehaččas leat iežas vuogit mo geahččala birget dáid váttis áiggiid čađa. Pertti Ananin ii fina dál káfestallamin báriin iige muđuige dakkár báikkiin gos leat ollu olbmot.
– Dás dovddan iežan vehá dego soadjalámat loddin, in dal girddit duoppe dáppe.
Okta bissu ruovttus, nubbi vázzá, goalmmát ohcala háleštanskihpára
– Dan rájes go korona álggii de leamašan ruovttus, dál de vulgen deikke doaibmadállui olbmuid geahččat, dadjá Inka Mattus.
Aili Koskinen fas muitala iežas vázzán.
– Giđđadálvvege fitnen juohke beaivve vázzimin Menešjárluotta, muhtumin vihtta kilomehtera, muhtumin olles logi kilomehtera.
Marjut Norokorpi rávve, ahte viisámus lea garvvašit dakkár báikkiid gos koronavirus sáhttá leat.
– Dalle ii goittot ieš vuolgge njoammudit dávdda. Jus dakkár báikkis leamaš gos leige koronavirus, de báhcá eaktodáhtolaš karantenii. Ja jus fuomáša alddes dávdamearkkaid, de dalle maid bissu sierra earáin.
Norokorpi lasiha, ahte leat ollu olbmot geat agi dahje buohcuvuođa geažil leat rašis dilis. Danin sii geat atnet iežaset dearvvasin ja nanusin galget muitit, ahte buohkat eai ceavzze dávddain seamma álkket.
Olbmuin lea dárbu maiddái gulahallat bearašlahtuiguin, fulkkiiguin ja ustibiiguin, erenoamážit dál go nu ollu dáhpáhuvvet rievdadusat ja ođđa dieđut bohtet jámma. Ellen Haarahiltunen váillaha dakkár báikki gos fidne ságastallanveahki.
– Mus gal gollá áigi ruovttus, mus lea unna beana ja dasa beasan fuolaidan burgit. In bala. Dakkár báiki goittot livččii vuogas gosa sáhttá fal mannat háleštit, doppe livččii olmmoš dađi várás. Gieldda sosiáladoaimma beales dakkár sáhtášii leat. Mii leat ollu oktonas olbmot, in daja boarrásat muhto olbmot geain lea juo ahki, dadjá Haarahiltunen.
Go koronadilli stresse dahje muđui váivvida miela, de davvisámegielat veahkkeneavvuid gávdná maiddái interneahtas. Ovdamearkan Mielenterveystalo rávve neahttasiidduinnis iešdikšunprográmma bokte geahppudit áŧestusa ja fuola nu ahte čuovvu dábálaš árgarutiinnaid ja hárjehallá eahpesihkkarvuođa gierdama.
Raba sámegielat rávvagiid dán liŋkkas.