Jyehi tuorâstâh eehid párnááh čokkâneh Aanaar servikoddetáálu šiiljon sämivárdámân. Sämivárdámist várdájeijeeh opâttâleh uđđâ tááiđuid sämikielân. Elle Kumpunen jotá Avelist räi sämivárdámân.
– Mun lijkkuum ko tääbbin láá ennuv usteveh já tääbbin puáhtá sierâdiđ. Veikkâ teehin lii nuuvt kuhes mätki, te tääbbin lii kuittâg nuuvt suotâs, et halijdâm puáttiđ teehin.
Aanaarliih Frida Falck já Maire Tervaniemi lává oovtâ uáivilist tast, ete sämivárdámist lii suotâs.
– Hitruu tondiet ko tääbbin puáhtá oppâđ várdámtaavijd já tääbbin puáhtá motomin sierâdiđ, já taat hommá lii hitruus maid mij tääl porgâp, iätá Falck.
– Lii hävski sierâdiđ tääbbin iärrásijguin, povvust Tervaniemi.
Sämivárdám juávhust aalgij taan čoovčâ kuálmád toimâihe. Ubâ toimâ aalgij kulmâ keččâlemkeerdist já ko várdám kiäsuttij párnáid, te tast maŋa tooimâst šoodâi-uv pisovâš. Sämivárdámist láá tääl 12 pärnid, sehe anarâškielâliih et pajekielâliih.
– Mist láá meid pajekielâliih párnááh fáárust, et kalehân tobbeen pajekielâ še kulloo. Puohah tietih, et párnáin ij lah taggaar puállu mast puáhtá kielâ mutteđ, et kal tobbeen suomâkielâ še kulloo. Mut puoh stivrim lii anarâškielân, muštâl sämivárdám stivrejeijee Tiina Lehmuslehti.
Párnááh láá kale movtáskâm servâđ sämivárdámân, mutâ tääl meid rävisulmuuh kolgâččii movtáskiđ.
– Meid rävisulmuuh uážžuh puáttiđ fáárun, et jis kiästnii lii tobdo, et puávtáččij puáttiđ išestivrejeijen aalgâst já te talle kenski maŋeláá jieš stivriđ, muštoot Lehmuslehti.
Lehmuslehti muštâl, et várdámist láá tääl kyehti juávkku: čiivgah já puohajeijeeh. Čiivgah láá 7–9-ihásiih já puohajeijeeh 10–12-ihásiih.
Sämivárdám meerhâst láá sämiivneh já symboleh
Sämivárdám lii tääl meid uážžum jieijâs meerhâ, kost puáhtá uáiniđ Sáámán lahtâseijee aašijd. Meerhâ vuávájeijee koijâdij stivrejeijein, magarijd symbolijd sij meerkân halijdiččii.
– Várdájeijein lii taggaar apila ja liljá symboleh, moh láá várdámtubdâlduvâin uáinusist, te taid halijdijm uáinusân toho já meid sämiiivnijd, muštâl Tiina Lehmuslehti.
Meerhâst lii meid láávu, tondiet ko sämivárdám teivâdemsaje ađai vuággu, lii koronaääigi lamaš láávu.
– Láávu lii muu ráájust tääl, mutâ mij lep lamaš tääl ennuv olgon. Mii vuággu lii varrim servikoddetáálu šiiljon, tobbeen lep tääl tuorâstuv teivâm.
Lehmuslehti muštâl, et sämivárdám meerhâ uážu kevttiđ lippukoddeest talle ko tooimâst váldoo mahtnii vuotân sämikielâ. Meerhâ áánsust eres várdájeijeeh tietih, kiäh kullojeh sämivárdámân.
– Várdámist láá maaŋgâlágáneh meerhah mast uáiná ereslágánijd aašijd. Halijdijm talle et sämivárdájeijein láá meiddei meerhah, et tobdá et taat juávkku kulloo sämivárdám stuorrâ juávkun kuittâg.
Párnááh ilodeh ko uážžuh uđđâ meerhâid. Nils-Emil Kalla já Ánte-Mihkal Safronov lává finnim-uv jo veikkâ magarijd várdámmeerhâid. Safronovist lii ohtâ merkkâ já Kallast čiččâm.
– Must láá čiččâm merkkâd já talle must lii tot kuovgisčuovjis lijne, muštâl Kalla.
Meid suoi ilodává sämivárdámist, ko peessâv teivâđ skipárijguin.
Anarâš- já pajekielâlâš várdámkirjeh láá puátimin
Toos lasseen, et párnááh peessih jotteeđ várdámist sämikielân, forgâ sij peessih meid luuhâđ várdámkirje sämikielân. Anarâškielâlâš kirje lii jo teddimlágádâsâst já tavesämikielân kirje lii jurgâlemnáál.
– Finnip čiivgâi kiävtun taggaar kirje, kost sij pyehtih jiejah čuávvuđ, magarijd meerhâid kalga čođâldittiđ já magareh ääših kullojeh mongin meerkân. Tot lii eromâš ko finnip tom kirje. Pajekielâliih várdájeijeeh finnejeh tiäđust-uv jieijâs kielân kirje, kohân tot lii vaalmâš, illood Lehmuslehti.
Taan ive várdájeijeeh peessih val juovlâ- teikkâ tälvimookán ijâstâllâđ já puárásub párnááh peessih máttááttâllâđ eenâb keevâtlijd aašijd, tego ovdâmerkkân sááhá kevttim.
Lehmuslehti muštâl, et fáárun uážu puáttiđ, jis peri lii mielâ puáttiđ. Čivgâjuávkku čokkân tuorâstuv tijme 17 servikoddetáálu šiljoost já puárásub párnái juávkku čokkân tuorâstuv siämmáá saajeest tijme 18.15.
