Dáid áiggiid nohká Sámi jagis dálvebealli (13.4.). Geassebeali álggus leat golbma suvvija, mat leat dehálaš mearkabeaivvit. Dolin suvvijaid lohke ovcci, gitta Irján beaivái (23.4.).
Suvvijain lávejit einnostit giđa dálkkiid. Jus suvvijaid lea buolaš, de lea galbma giđđa vuordagis. Dakkár go lea suvvijaid áigge dálki, de dat bistá čieža vahku.
Maŋimuš jagiid lea šaddan eanet dábálažžan, ahte dáid beivviid Sámis álgá maiddái šattu dáfus mihtilmas áigi, nu daddjon termalaš giđđa.
Dálkediehtaga lágádusa statistihka mielde ovdamearkan Anáris termalaš giđđa álggii diibmá miessemánu 2. beaivve, muhto sihke jagis 2018 ja 2019 cuoŋománu 11. beaivve. Máddin Helssegis dat álggii diibmá juo njukčamánu 2. beaivve ja jagis 2018 easkka cuoŋománu 3. beaivve.
Meroštallama mielde termalaš giđđa álgá dalle go logi beaivve áigodagas jándora liekkasvuohta bissu nolla ja logi lieggaceahki gaskkas.
Meteorologa: Sámis unnán muohta, Helssegis muhtii garrasit ođđajagimánus
Anáris ruonas ii vel oidno earágo áloruonas šattuin, lagamustá goahccemuorain ja jokŋalasttain. Sieđgga uvnnuid gártá vel ohcat, nu hárve sajiin dat leat ihtán.
Muohta lea báikkuid ain lagabui mehtera muhto vuovdeeatnamiin ja vuollegasas eana lea juo viidát bievlan.
Dálkediehtaga lágádusa meteorologa Ville Siiskonen muitala, ahte davvin muohta leamaš unnit go dábálaččat. Eahpedábálaš oaivvilda dás dan, ahte ášši dáhpáhuvvá hárvvibut go oktii 30 jagis.
– Aiddo dál Anára guovllus muohta lea sullii 35–60 sentte. Dát lea áigodahkii sullii 20–30 sentte unnit, go dábálaččat dán muttus jagi, lohká Siiskonen.
Son muitala, ahte Anára muohtahisvuhtii sivva lea dat, go sihke čakčat ja dálvet arvvii ja muhtii unnán.
Helssegis muhtii jagi álggus, ja ođđajagimánus ja guovvamánus muohta leige erenoamáš valjis. Cuoŋománu álggus, dego dábálaččat, muohta suddagođii Helssega guovllus.
Lottiin giđđa ovdána dábálaš vuogi mielde – árralottit leat dihtton dál unnán
Bárbmolottiid boahtin Sápmái lea ovdánan nu mo dábálaččat. Stalobeibbožat bohte vuosttamužžan, njuvččat ja állapat fas laske njukčamánu loahpas.
Čielga bárbmolottiin dielkoduvvát leat dán giđa oidnon davvin árabut go dábálaččat. Eará bárbmojohttit eai vuos dihttoge stuorit mearis. Dasto leat moadde erenoamáš hárvenaš šlája illudahttán loddeberošteaddjiid.
Jievjaháigir, Egretta alba, lei girdán árvideamis máttil gitta Ohcejoga Basejávrri jieŋa ala ja ozai biepmu Suttesjoga sámilbotnis. Njukčamánu 29. beaivve ja cuoŋománu 4. beaivve gaskkas dan gerge máŋga báikkálaš olbmo imaštallat ja čáppášit. Maŋŋá seammalágan jievjaháigir bekkii juo Durdnoseanu gáttiin.
Anár gieldda bealdeges leat loddeberošteaddjit beassan duođaštit cuoŋománu 6. beaivve rájes čáhppesleaibelotti, Phoenicurus ochruros, šlája mii lea easkkabále sajáiduvvan besset Davviriikkain ja lea leavvamin gulul davvelebbui.
Lottiid beassa dárkut Helsset guovllus juo áibbas earaláhkai go Anáris. Bárbmoloddešlájat leat Mátta-Suoma riddoguovlluide boahtán juo sullii 70. Ovdamearkan Sámisge oahpes čuotnjágat leat miehtá Mátta- ja Gaska-Suoma bealdduin ja jekkiin juo badjel duháhiid lottiid moahtin.
Beaividuvvon dii 11.30: Lasihuvvon radioášši jietna.