Sápmi
Artihkal lea 3 jagi boaris.

Vueʹss tuâllʼjõž sääʹmjieʹllmest seeilai museotäʹvvrin – Sääʹm-muʹzeeja maacctum norldõõǥǥâst lij jõnn ärvv jeäʹrben nuõrttsäʹmmlaid

Čõhččmannust Sääʹm-muʹzei Siidaaʹje maacctum Meersažmuʹzeei sääʹmnorldõõǥǥâst kuälmad vueʹss lie nuõrttsäʹmmlai vuäʹmm kääuʹn Suõʹnnʼjel da Peäccam ääiʹjest. Nuõrttsääʹmkulttuur äʹšštobddi Tiina Sanila-Aikio späʹssbââšš, mõõn tääʹrkeš ääʹrb lie seeiltam aaiʹji čõõđ da mââimõsân tõn maaccteš mååust Sämma.

Amanueʹnss Anni Guttorm čuäjtââll vuäʹmm sääʹmkeäʹpprid Suõʹnnʼjlest. Video: Sara Kelemeny / Yle Govva: Sara Kelemeny / Yle
  • Sara Kelemeny

Sääʹm-muʹzei Siidast leäi jõnn räämm peiʹvv čõhččmannu aalǥâst, ko Lääʹddjânnam meersažmuʹzeei sääʹmnorldõõǥǥ maaccteš mââimõsân mååust domoi Sämma.

Jeäʹrben nuõrttsäʹmmlaid tän norldõõǥǥâst lij jõnn miârktõs: vääinai mâŋŋa nuõrttsäʹmmlai vuäʹmm, materiaalʼlaž historiast iʹlla jiânnai seillam, ko obb meer siiʹrdi jälsted ođđ jälstempaaiʹǩid.

– Tän norldõõǥǥâst lie õhttsa 2 000 täʹvvred, koin pâʹjjel kuälmad vueʹss lie nuõrttsäʹmmlai tuâllʼjõž täʹvver, mušttal sääʹm-muʹzeei Siida amanueʹnss Anni Guttorm.

Saamelaismuseo Siidan kokoelmapalautuksista keskusteltiin Ylen Aamussa 7.9.2021. Sääʹm-muʹzeei norldõõǥǥ maacctummuž pirr saǥstõʹlleš še Ylen Aamu -tueʹlesprograammâst 7.9.2021. Ǩiõčč Yle Areenast tååimteei Sara Kelemeny vuõiggmainstâttmõõžž õõutâst amanueʹnss Anni Guttoormin. Govva: Sara Kelemeny / Yle

Nuõrttsäʹmmlai tuâllʼjõž ääiʹjest ij leäkku seillam jiânnai tän peivva

Määŋg norldõõǥǥ kaauʹnin lie norrum ouddâl jõnn vääinaid nuõrttsäʹmmlai tuâllʼjõž jälstemsõõʹjin Suõʹnnʼjel da Peäccam vuuʹdin. Jõnn vueʹss säʹmmlai täʹvvrin jie seʹlvvnam vääinast tän peivva, mõõn diõtt Meersažmuʹzeeʹjest puättam norldõk lij jõnn sǩiâŋkk säʹmmlaid.

Nuõrttsääʹmkulttuur äʹšštobddi da uʹčteeʹl Tiina Sanila-Aikio lij-i späʹssbõõššâm Meersažmuʹzeei tän jõnn tuâjast.

Sanila-Aikio mušttal, mäʹhtt vääinai diõtt nuõrttsäʹmmla mõõnte jiânnai kulttuurääʹrb. Kuuitâǥ vuäʹmm sääʹmvuuʹdest, Peäccmest jieʹlle jiânnai antropoloog, lappoloog da tuʹtǩǩeei, kook lie haaʹlääm sǩiâŋkkâd nuõrttsäʹmmlain norrum kaauʹnid õõudårra Meersažmuʹzeeja.

– Ââʹn mij vueiʹttep vueiʹnned da ǩiõččâd tõid kaauʹnid. Muu miõl ǩeäss vueiʹnned, što måkam tekniikk lie õnnum, ko lie tuejjääm tõid tuâjaid, mäʹhtt lie aunstam tõid ǩiõtt-tuâjaid, mušttal Sanila-Aikio.

Tiina Sanila-Aikio.
Nuõrttsääʹmkulttuur äʹšštobddi Tiina Sanila-Aikio åskk, što Sämma maacctum norldõõǥǥâst lij šuurab ärvv säʹmmlaid, ko veâl fiʹttjep. Govva: Sara Kelemeny / Yle

Norldõõǥǥâst käunnʼje nuʹtt vuäʹmm täʹvver, äʹrbbvuõđla ǩiõtt-tuâj, arkiivmateriaal di snimldõõǥǥ. Nuʹtt še ǩiõtt-tuâjain lie nåkkam kääuʹn, kook jie leäkku leämmaž teänab âânnmõõžžâst takai jieʹllmest.

– Toʹben lie nuʹtt kaallšõs täʹvver, što jeäʹp ni fiʹtte tõõi äärv veâl. Tõʹst sätt leeʹd mij materiaalʼlaž kulttuuʹre jõnn äuʹǩǩ. Lij jõnn rämmpeiʹvv da äʹšš, što täk täʹvver lie ââʹn tääiʹben, rämmaš Sanila-Aikio.

Obb meer täʹvvrid vuäitt jieʹlled tuʹtǩǩeʹmmen muʹzeilõõnjin

Ââʹn Siidast jäʹrjstet kaauʹnid nuʹtt, što tõid peäss obb sääʹm-meer õõmtõõššâd.

Sääʹm-muʹzei reäšš neljdpeeiʹv čõhččmannu 9. peeiʹv ââlmlaž prääʹzniǩ domoi maacctum norldõõǥǥ cisttân. Amanueʹnss Anni Guttorm mošttat, što håʹt puk kääuʹn jie leäkku veâl čuäʹjtemnalla, lij tõid vueiʹtlvaž jieʹlled tuʹtǩǩeʹmmen.

– Vuârdam tõn, što sõrgg mij vueiʹttep väʹldded oummid tiiʹǩ ǩiõččâd täʹvvrid da teʹl meeʹst lij tuõđi vuäittmõš čuäʹjteškueʹtted kuddnalla täid täʹvvrid säʹmmlaid. Mon tuäivam, što oummu puäʹtte da väʹldde õhttvuõđ miʹjjid da puäʹtte tiiʹǩ ǩiõččâd da tuʹtǩǩeed jiijjâz kulttuurääʹrb, mušttal Guttorm.

Lââʹzz sääʹmǩiõllsaž ođđsid vuäitak ǩiõččâdYle Ođđâz-seeidast da kuvddledNuõrttsäämas-seeidast Yle Areenast.