Njuorjjoluovtta soahtefáŋgaleaira Anára Gápmasis ceagganii jođánit nuppi máilmmesoađi áigge jagis 1942.
Njuorjjoluovtta leairras ledje eanaš Ruošša soahtefáŋggat. Fáŋggaid lassin doppe ledje maid bargogeatnegahtton bargit daid riikkain, maid Duiska lei vuoluštan.
Ii lean balddehahtti, muhto vierut ledje earáláganat
Vaikke guovllu ássiide eai lean muitalan fáŋgaleairra birra maidige, de eai sii liikká ballan, muitala badjelaš 90-jahkásaš Taimi Ljetoff ( (is. Lehtola) Njuorjjoluovttas.
Son lei dušše 13-jahkásaš, go oahtefáŋgaleaira huksejuvvui su ruovttu ránnjái.
– Ii dat lean balddehahtti. Dain ledje buot máilmmi goarttat ja šukkorládat ja njálgát ja buot. Eaige dat lean soalddáhat. In dieđe maid roavvenjárgalaččat ja earát jurddašedje, muhto mis ii goittotge lean mihkkige baluid.
Taimi muitá maid, ahte sii gal gulahalle fáŋgaleairra olbmuiguin.
– Duiskalaččaid fárus ledje nu olu dakkárat, geat hálle suomagiela. Ovdamearkka dihte biilavuoddjit ledje esttelaččat ja sii hálle áibbas bures suomagiela.
Sávdni lei gal álggos amas ášši duiskalaččaide. Sii eai ádden, ahte sávdnái ii leat buorre beare vázzit sisa, muđuid sáhttá geavvat funet, Taimi Ljetoff boagusta.
– Sii eai dieđusge dovdan min vieruid. Ovdamearkka dihte min geahčen go bárra lei sávnnis álás, de duiskalaš váccii njuolga dohko dearvvahit. Áddjá dohppii hálggu ja vuojehii duiskalačča olggos. Easkka maŋŋá dat bohte diehtit mii dat sávdni lea, muitala son.
Báikki olbmot eai diehtán ovddalgihtii leairra huksemis.
– Eai dat čilgen midjiide maidige. Eai dat dárbbašan mis jearrat. Dat lei Suoma stáhta hommá. Eai dat jearran mis go stuorra hoahpuin huksejedje daid baráhkaid ja fáŋgaleairra dohko, muittaša Taimi Ljetoff.
Baikki olbmot eai ballan duiskalaččain, eaige leairra bargiin. Dušše soahtefáŋggaid sii galge fáruhit.
– Mishan lei soahti Sovjetlihtuin. Duiskalaččat fas ledje soahteverddet, eai olbmot sis ballan.
– Fáŋgaleaira ii heađuštan min. Galggai dušše fáruhit, jos dat gárgidit dat fáŋggat, muhto eai dat gárgidan. Dat ožžo nu buori oahpahusa, Taimi muittaša.
Báikki olbmot ledje fáŋga- ja bargoleairra ássiiguin nu olu dahkamušain, ahte Taimi lohká iežas oahppan vehá duiskka-, buola- ja ruoššagielage.
– Mun boagustin, ahte mun ohppen maid ruoššagielage dan meare, ahte áddejin go soahtefáŋga dajai "liebuška nietu". Láibi lea nohkan, ahte galggašii leat láibi.
– Gal sihkkarit soahtefáŋggat jápme nealgái, go ii daid duiskalaččain lean daid fáŋggaide albmaláhkái borramuš, muittaša Taimi.
Suopmelaš soalddát ordnii báhtareaddjiide garra skuvlla
Taimi muitá, ahte Ruošša fáŋggat ledje álggos hui čeavlái ja jurddašedje, ahte sii gal birgejit.
Okta fáŋga báhtarii ja čiehkádii skálvái ja fallehii ovtta báikkálaš albmá. Soai fággádalaiga, muhto iihan dat fáŋga birgehallan. Almmái buvttii dan fáŋgagándda ruovttoluotta leirii.
Duiskalaččat eai háliidan ieža ráŋggáštit báhtareddjiid, lohká Taimi. Son muitá, ahte suopmelaš fákta ráŋggáštii báhtaran fáŋgga.
– Suopmelaš soalddát bođii beatnagiin. Gánda biddjui eará fáŋggaid ovdii ja suopmelaš soalddát bážii su.
– Soahtefáŋggat ledje dan maŋŋá hui jegolaččat. Sii eai duostán ánuhit mis oppa láibbige, muittaša Taimi.
Son maid muitá, ahte beazis lei hehkke ja doppe lei bissoalmmái fáktemin.
– In dieđe leigo duiskalaš vai suopmelaš. Vejii lean suopmelašge, go Gápmasa fáŋgaleairras lei suopmelaš fákta beatnagiin ja son doalai ortnega leairras.
Njuorjjoluovtta soahtefáŋggaid muitomearka
Njurjoluovtta soahtefáŋgaleairabáikki bálddas lea hávdemuitogeađgi.
Muitogeađggi lea ceggen Suopma-Sovjetlihttu-searvi (dálá Suopma-Ruošša-searvi) maŋŋelabbos. Geađggi deavsttas muitaluvvo, ahte hávddis leat 50 ruoššasoahtefáŋgga rupmaša, muhto eai sin namat.
Go duiskalaččat vulge, sii bolde maiddái soahtefáŋgaleairraid arkiivvaid nu, ahte sis eai leat báhcán makkárge dieđut. Dutkit ja eará áššedovdit leat eahpidan, ahte Njuorjjoluovttas leat rupmašat eanet.
Taimi muitala, ahte eai dat buohkat lean dasa jápmán.
– Dat leat gávdnon miehtá guovllu. Miige gávnnaimet máŋga rupmaša meahcis luoddaguoras maŋŋá go máhcaimet eváhkus čuovvovaš geasi (1945). Mii almmuheimmet dain ja dat hávdáduvvojedje dasto diesa. Eai dat buohkat leat báhččojuvvon.
Eváhkkui vuolgin – duiskalaččat ja gusat
Dan maŋŋá go bođii virggálaš diehtu suopmelaččaid bealde, ahte Sovjetlihtuin lea dahkkon ráfi, de bođii maid diehtu, ahte dál galget vuolgit eváhkkui Ylivieskai, muittaša Taimi.
– Mii eat ádden dan, eaige ádden duiskalaččatge. Duiskalaččat dadje midjiide, ahte din dolvot Roavvenjárgii. Lappi gurrejuvvo ja dat addojuvvo ruoššaide, dadje duiskalaččat.
– Iihan dat boasttuipmárdus oppa leange, go min bidje guorbmebiilii ja dolvo Roavvenjárgii ja bidje togii. Dat seamma biillat bohte dakkaviđe deike Anárii ja gurrejedje návehiid, buot gusat fievrreduvvojedje Roavvenjárgii njuovahahkii.
Anáris ledje muhtimat, geat báhce ja lágidedje gusaid njuovahahkii. Roavvenjárgii lei aiddo huksejuvvon njuovahat bohccuid ja gusaid váras. Soađi maŋŋá leat imaštallan, manin soahteleairraid bázahusain ledje nu olu spelleburkket. Taimis lea čilgehus spelleburkkiide.
– Dathan ledje aiddo fal dat min gusat, lohká Taimi.
Son muitá maid, mo okta anárlaš eadni lei duđavaš, go duiskalaččat oste sis gusaid ja sii ožžo ruđaid ovdalgo vulge eváhkkomátkái.
– Aiddo ovdalaš, go galggai vuolgit eváhkkui, de duiskalaš soahtehearrá bođii ovtta bearraša lusa Anáris ja dajai sii dárbbašit bierggu ja dáhttui sin njuovvat gusaid, mat ledje vel návehis. Bearraša eadni logai iežas ožžon buori hatti gusain, go dat hearrá mávssii ruđaid gihtii ja nu sus lei ruhta go vulggii eváhkkui mánáidisguin.
Maiddái hearvás muittut
Taimi muitá, ahte sii ledje eanemus dahkamušain fáŋgaleairra bargogeatnegahtton bargiiguin. Son muitá bures polskalaš ja norgalaš bargiid. Nuorra nieiddat go ledje, sii ledje vehá várrugasat.
– Nugo dat norgalaččatge, sii ledje nu buresbirgejeaddjit olggosoaidnit, dat norgalaš gánddat. Dain mii eanemusat balaimet, go sii ledje nu "govdadat", boagusta Taimi.
– Buolalaččathan eai duostan vuostálastit duiskalaččaid. Sii barge álo dego šlávat. Polskalaččat eai gohkken duiskalaččaide, sii málestedje iežaset bargiide. Sis ledje sierra gievkkanat.
Polskalaččain Taimis leat earenomáš buorit muittut. Sis ledje govvenapparáhtat ja sii válde govaid maiddái báikki olbmuin ja dáhpáhusain. Go Suopma ja Sovjetlihtu dahke ráfi ja suopmelaččat ja duiskalaččat šadde vašálažžan gaskaneaset, šadde báikki olbmot vuolgit eváhkkui ovdalgo jágegohte duiskalaččaid eret.
Soađi nohkama maŋŋá sii máhcce eváhkus ruovttoluotta ruoktot. Sin ledje vuordimen boldojuvvon viesut, iige dat lean menddo somás oainnáhus.
Taimi oaččui goittotge pakeahta Roavvenjárggas gávppis, gos ráhkadedje filmmaid govvan. Go son rabai pakeahta, de son gávnnai doppe govaid, maid fáŋgaleairra polskalaš bargit ledje váldán.
Ovdalgo vulge eret, sii ledje guođđán filmmaid ráhkadanláhkái ja dáhtton gávppi sáddet govaid Taimii Njuorjjoluktii. Dan láhkai Taimii báhce dan áiggis maiddái muhtin govvamuittut.