Petra Laiti, Elle Rávdná Näkkäläjärvi ja Sara-Elvira Kuhmunen leat bajásšaddan iešguđege guovllus Sámis – Norgga, Ruoŧa ja Suoma bealde. Liikká sis leat olu oktasaš áššit. Sii leat šaddan njunuš aktivistan dáistalit sápmelaččaid boahtte áiggi beales.
Go lea sáhka sámeaktivismmas dán beaivve Suomas, olbmuide boahtá millii 28-jahkásaš Petra Laiti. Son lea dahkan dovddusin sámeáššiid maiddái riikkadásis.
Laiti lea bajásšaddan gávpotbirrasis. Go hálai bearrašiinnis davvisámegiela ja lei álo luohkás áidna sápmelaš, son šattai vástidit olu gažaldagaide iežas duogážis ja sápmelašvuođas. Gažaldagat ledje muhtumin maid unohaččat ja stereotyhpalaččat.
Das de šattai dego vahágis aktivistan, go čuvgehii váldoálbmoga olbmuid sámevuođas.
– Mánnán jáhkken, ahte go de lean boarrasut de olbmot heittet jearramis, go rávesolbmot galggašedje diehtit daid áššiid birra. Mun ledjen logahagas, go dat loahpalaččat čielggai ahte mun lean boarasmuvvan, muhto olbmot mu birrasis jerret ain daid seamma gažaldagaid, šuohkiha Laiti.
Skuvlaáiggi vásáhusaid geažil su siste buollái hállu lebbet dieđu sámiid birra – ii dušše iežas birrasii, muhto baicca olles Suoma servošii.
– Ieš geavahišgohten sáni sámeaktivista dan maŋŋá go earát jo dadje nie mu birra. Munnje dat lea masá nuppebeliid, in mun leat aktiivvalaš ja beroštuvvan dan dihte ahte mun lean aktivista, muhto mun lean olmmožin jo muđuige beroštuvvan ja aktiivvalaš, ja danne mun gohčoduvvon aktivistan.
Petra Laiti lea iežas servvodatlaš váikkuhemiin nagodan loktet boasttuvuođaid olles Suoma dásis ságastallamii. Ovdamearkka dihte Laiti álgagis Yle válddii eret mánáidprográmma, mas čájehedje Amerihká eamiálbmogiid stereotyhpalaččat.
Laiti oaiviliin leat čállán olu maiddái Suoma stuorimus mediat. Álo čállosat eai leat vástidan duohtavuođa ja dat lea čuohcan sutnje garrasit. Petra Laiti lea šaddan vásihit olu cielaheami ja njulgestaga vaššiságaid erenomážit neahttaságastallanforumain ja sosiála medias.
– Lea dakkár narratiiva, ahte mun lean hui hearki, suhtan ja loavkkašuvan hui álket. Stereotypiija, mii lea sámiid birra, guoská hui ollislaččat mu almmolaš leahkimii. Mun ádden manin dat lea, muhto lean duollet dálle vásihan, ahte mun in sáhte maidige dadjat krihtalaččat dan haga, ahte giinu eará bidjá dasa dakkár dovdduid, mat doppe eai leat.
”Go Petra Laiti suhttá, olles Suopma vuollána” – ná čuožžu ovtta Suoma stuorimus áviissa, Iltalehti doaimmaheaddji čállin kolumna bajilčállagis. Dat ii leat vuosttas nu gohčoduvvon skándala, mas Petra Laiti lea oasálažžan.
Justa dakkár miellagovat leat dagahan dan, ahte Laiti ii šat oba duosttage muitalit iežas dovdduid birra almmolaččat.
– Jus mun livččen iešalddes loavkašuvvan dahje suhttan, de mun dovddan ahte mun in sáhte dan dadjat jitnosii, vai mun in vahágis nanne stereotypiija sámiid birra, vaikke mus lea riekti nu dovdat.
Diibmá Petra Laiti lea leamašan mielde maid Fovsen-ákšuvnnain Norgga bealde.
Fovse-ákšuvnnain lea šaddan dovddusin olles Sámi servošii maiddái Laiti buorre ustit Elle Rávdná Näkkäläjärvi.
”Mu eallin livčče lean hui earálágan jus livččen sáhttán čiekŋudit dušše duoddjái ja boazodollui”
– Itgo fas leat dáppe? Leatgo máilmmis johtime?
Dát lea dábálaš gažaldat, masa Näkkäläjärvi šaddá vástidit go áhkuinis riŋgedallá.
Giđđat son čohkkái Ovttastuvvan našuvnnaid váldokántuvrras New Yorkas, go oaččui dieđu ahte sáhttá ráŋggáštuvvot ákšuvnnaid dihte. Moadde vahku ovdalaš son lei áššáskuhtton Oslo diggegottis.
Guovdageainnus bajásšaddan 23-jahkásaš Elle Rávdná Näkkälärvi áhčči lea Leammis eret ja dál son iešge ássá Anáris, gos su bohccotge leat. Son gazzá duodjeoahpu Sámi oahpahusguovddážis Anáris. Ovtta sajis son ii gal guhká leat stađđan. Akšuvnnat, diggeášši, čoahkkimat ja eará politihkalaš dáhpáhusat leat dolvon su miehtá máilmmi, eret skuvllas ja bohccuidis luhte.
– Dan sajis go servodaga dilis beroštit, mun livččen sáhttán čiekŋudit dušše beare duodjái dahje boazodollui. De livččii hui eará leamašan mu eallin.
Näkkäläjärvi goittotge johtilit bidjala dien jurdaga eret. Sutnje ii leat vejolaš heaitit sámiid áššiid ovdii áŋgiruššamis.
– Dat lea ovddasvástádusa dovdu ja mu oamedovdu mii stivre dan. Mus ii leat oamedovdu heaitit dainna, go háliidan ahte dát (áššit) buorránivčče.
Fovse-akšuvnnat nohke, go boazodoallit ja bieggafápmohuksejeaddjit gávdne čovdosa áššái. Sámenuoraid oasil ášši ii lean goittot loahpahuvvon. 18 akšunistta šadde diggái, go eai lean máksán sáhkuid maid ožžo akšuvnnas. Sii vuite dikkis muhto duopmu guoddaluvvui.
Dál Elle Rávdná Näkkäläjärvi ii dieđe, gártágo fas diggái.
– Lea hui eahpevuoiggalaš, ahte mii vuittiimet ja de sii eai dohkket dan. Mun dovddan, ahte mii sápmelaččat fertet dohkkehit vuoittahallama muhtumin ja dan mii leat dahkan olu.
Dan botta go Elle Rávdná Näkkäläjärvi sáhttá ráŋggaštuvvot, Sara-Elvira Kuhmunen dáistala Ruoŧa bealde ruvkki vuostá, mii lea plánejuvvon su ruovttubáikái.
Ruvkeáita leamaš duođalaš olles eallima
24-jahkásaš Sara-Elvira Kuhmunena eallimis ruvkeáita lea ovtto leamašan duođalaš. Son lei easkka mánáidskuvllas nappo vuolledásis, go vuosttas háve šattai sáhka ruvkkis.
Johkamohkelaš Kuhmunen lea bajásšaddan boazodoalus ja gullá Ruoŧa stuorámus bálgosii, Sirges čerrui. Jo badjel logi jagi bistán plánat ásahit ruvkki Gállokii, váikkuhivčče maiddái su čerrui.
– Dat lea álo leamašan oassi mu mánnávuođas. Lean álo diehtán, ahte dakkár diŋga sáhttá dáhpáhuvvat Johkamohkis ja dat váikkuha min čerrui.
Sara-Elvira Kuhmunena sohka lea álo bargan bohccuiguin. Sohka lea orron Johkamohkis jo guhká, muhto sin árbevirolaš guohtuneatnamat leat eará sajis.
1900-logu álggus su máttut bággehalle guođđit iežaset ruovttubáikki Norgga bealde. Ođđa lága dihte sii eai šat sáhttán johtit iežaset geasseorohahkii, mii bázii Norgii.
Danin sutnje lea nu dehálaš várjalit iežas ruovttuguovllu dál.
– Sii fertejedje guođđit áidna báikki man dovde bures, ja bohte amas báikái. Lean álgán jurdilit vel eanet dál go lea ruoná nuppástus, ahte mii dáhpáhuvvá jos dat manná nu guhkás, ahte mis eai leat šat dát min eatnamat. Ahte eat dovdda iežamet ruovttu, dadjá Sara-Elvira Kuhmunen.
Fovsen-akšuvnnaid lassin dát sámenuorat leat olu áŋgiruššan ovttas. Áŋgiruššan ii boađe nohkat, muhto dehálaš ja lossa áššiid lassin Petra Laiti váillaha saji, gos nuorat besset oadjebas birrasis ovttastallat ja gávnnadit.
– Olmmoš gii návddaša iežas kultuvrras, háliida maid bargat dan ovdii. Dan dihte dat, ahte mii láhččit sajiid, gos sápmelaččat besset dušše suohtastallat ja leat ovttas, somá dihte juohkit máidnasiid ja dieđuid, de dat lea okta dain dehálamos áššiin, maid min servodat sáhttá fállat, loahpaha Laiti.
Dát artihkkal lea dahkkon ovttasbarggus NRK Sámiin, SR Sámeradioin ja SVT Sámiin.
Govaid ja videoid lea váldán Vesa Toppari / Yle, Håkon Mudenia / NRK ja Solveig Norberg / NRK.