Anárlaš Anne Karhu-Angeli lea dálveolmmoš. Dat dovdo gitta su gorudis. Dálvit son lea hui virkui.
Dát čakča lei ártet. Jávri ii orron oba jiekŋumenge ja gomihuvvon fatnasa guoras dálvvi vuordin orui duššástuhtti.
– Ii dieđe guđe beliid orrut, maid galggašii bargat. Lean bargan jo buot, maid ovdal dálvvi lávejit bargat, šuohkihii Karhu-Angeli skábmamánu vuosttas beaivve.
Sin bearrašis lea fitnodat, gos turisttat besset fitnat oahpásmuvvamin boazodollui. Son gárttai mánotbaji šluhttet gussiid boahtima. Muohta ii lean, eaige lean dat bohccotge boahtán ruoktot.
Mus lea virkkos ja buorre miella dálvit. Geassit lean veahá morašlaš.
Anne Karhu-Angeli
Muohta mearkkaša dorvvu, suoji ja eallima joatkašuvvama.
Earátge go Karhu-Angeli ledje sihkkarit jorbbodan dán čavčča dálkkiin. Čakčamánus lei bivastat gállus, go Sámis lei liekkas badjel 21 gráđa. Skábmamánus liđđo ain rásit ja Njellimis mihtiduvvui olahusliehmu.
Dálkediehtinlágádusa statistihkaid mielde Gaska- ja Davvi-Lappii vuosttas muohta boahtá 7.10.–17.10. Golggotmánus Anárii muhtii moddii moadde sentte, muhto de arvvii dego geassit. Karhu-Angeli vurddii ja vurddii.
Dutkagoahtá mo muohtadili rievdan váikkuha olbmuide
Muohttagis lea stuorra mearkkašupmi olbmuide. Lappi universitehta Árktalaš guovddáža dutkidoavttir Inkeri Markkula álgá dutkat ekomorraša, mii laktása muohtadili rievdamii.
Ekomoraš lea Markkula mielde dakkár, man dovdá go biras rievdá juogo fáhkka dahje gulul.
– Ekomorraša sáhttá dovdat go guoddá fuola boahttevaš buolvvain, bastetgo sii joatkit ealáhusa mii lea čadnon muohttagii, dego boazodoalu. Fuollan sáhttá leat maiddái ealliid ja šattuid birgen dakkár dálvviid áigge, goas muohta lea unnán, čilge Markkula.
Moraš sáhttá leat maid ahkit ruoktot, vaikko vel livččege ruovttus. Go biras lea rievdan dakkárin, ahte dan ii šat dovdda, dalle áibbaša dan, makkár dat lei ovdal.
Skábmamánu 16. beaivve dasto bidjaliige Anárii eanet go vaza. Dat muhtii ja muhtii.
Dan rájes Karhu-Angeli leage ožžon hoiggadit muohttaga. Dál son lea lihkolaš. Ii váivvit veháge borga, iige bohkolat.
Juos ii muohte áiggil, sáhttá siskkimuččas ja sielusge dovdot
Markkula dagai smávva gažadeami, mainna čielggadii muohttaga mearkkašumi, muittuid das ja makkár dovdduid muohtadili rievdan dagaha.
– Muohta mearkkaša jávohisvuođa ja doažžudeami. Dat buktá dorvvu, jus muohttá dalle go galgáge. Go gullá plovenbiilla, dat addá dorvvu, govvida Markkula vástádusaid, maid lea ožžon.
Juos plovenbiila ii gullošiige šat rahpamin luotta, sáhttá siskkimužžii njáhkat juoga, masa ii gávnna sániid.
– Ekomoraš lea dakkár moraš, masa min servvodagas eai leat vuogit gieđahallat dan. Dat lea gosnu siste, muhto ii leat vuohki mo dan gieđahallá, čilge Markkula.
Biras- dahje ekomorraša eai áli ádde
Olmmoš vásiha iešguđetlágan morraša ja fuola dovdduid birrasa rievdama dihte. Dasa lea nana dieđalaš duođaštus, dadjá birasdovdduiddutki Panu Pihkala Helssega universitehtas.
– Mađi eanet olmmoš berošta das, man lea manaheamen, dađi stuorát váikkuhusat, čilge Pihkala.
Birrasa rievdamat sáhttet buktit lossa miela ja juobe šlundivuođa.
Panu Pihkala
Mátta-Suomas rievdamat guoskkahit muhtun muddui buohkaid. Muhtumat váldet lossadit, nuppit eai beroš ovddit, eaige boahttevaš dálvvisge.
– Dárkilis dutkanboađus gal ii gávdno das, galle máttasuopmelačča dovdet eko- dahje birasmorraša ja man láhkai.
Dálkkádatrievdama dihte eahpesihkkarvuohta ja muohttaga geahppáneapmi boktet máŋggaide iešguđetlágan dovdduid. Biras- dahje ekomorraša eai goit áli ádde ja nubbi olmmoš sáhttá jávohahttit.
– Muhtun sáhttá dadjalit, ahte eaihan dat dálvvit leat oalát jávkan ja geahča, dánge dálvvi lea ná olu muohta. Diekkára dadjaleapmi sáhttá dagahit nubbái vel losit miela, čilge Pihkala.
Dál go muohta ollá beanta čippiid rádjai, Karhu-Angeli duostá fas luohttit, ahte dat buot buoremus ja čábbáseamos dálvebeaivi vel boahtá. Dat lea su mielas guovvamánu buolašbeaivi.
Dalle lea jo fiidnát čuvggodan, muhto ii menddo olu. Dalle sin bearaš lea siiddastallamin, dolastallamin ja oaggumin.