Maapähkel
|
See artikkel räägib maapähklist; taime kohta vaata artiklit Harilik maapähkel; perekonna kohta vaata artiklit Maapähkel (perekond). |
Maapähkel ehk arahhis on hariliku maapähkli seeme.
Maapähkel on kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga.
Ajalugu
muudaMaapähkli kultiveerimist alustati Peruus 2000 aastat tagasi. Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela-Aasiasse ja Lääne-Aafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba Lõuna-Hiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis, mistõttu teda kaua aega Hiina pähkliks nimetati. Praeguseks on aretatud üle kümne erineva maapähkli sordi.
Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid.
Kasutamine
muuda
Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse ka kondiitritoodetele.
Pähklite toodang
muuda2012. aastal toodeti maailmas kokku 40,5 miljonit tonni maapähkleid. Toodangu tabelis on antud andmed puhastamata pähklite kohta.[1] 2017. aastal toodeti maailmas kokku 47,1 miljonit tonni maapähkleid.[2]
| Riik | Toodang 2012, tonnides |
Osakaal 2012, % |
Toodang 2017, tonnides |
Osakaal 2017, % |
|---|---|---|---|---|
 Hiina
|
16 800 000 | 41,5 | 17 092 000 | 36,3 |
 India
|
4 695 000 | 11,6 | 9 179 000 | 19,5 |
 USA
|
3 057 850 | 7,6 | 3 281 110 | 7,0 |
 Nigeeria
|
3 071 000** | 7,6 | 2 420 000 | 5,1 |
 Sudaan
|
1 032 000 | 2,5 | 1 641 011 | 3,5 |
 Myanmar
|
1 371 500** | 3,4 | 1 582 693 | 3,4 |
 Argentina
|
685 722 | 1,7 | 1 031 082 | 2,2 |
 Tansaania
|
810 000 | 2,0 | 978 867 | 2,1 |
 Senegal
|
672 803 | 1,7 | 915 000 | 1,9 |
 Tšaad
|
1 297 712 | 3,2 | 870 094 | 1,8 |
 Indoneesia
|
1 251 000* | 3,1 | 480 000 | 1,0 |
| Maailm kokku | 40 475 312 | 100 | 47 097 496 | 100 |
| * – FAO hinnang | ||||
| ** – mitteametlik väärtus | ||||
Pähklite toiteväärtus ja biokeemiline koostis
muuda| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 6,50 | g |
| Kalorsus | 567 | kcal |
| Valgud | 25,80 | g |
| Lipiidid | 49,24 | g |
| Tuhk | 2,33 | g |
| Süsivesikud | 16,13 | g |
| Kiudained | 8,5 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 92,0 | mg |
| Raud (Fe) | 4,58 | mg |
| Magneesium (Mg) | 168,0 | mg |
| Fosfor (P) | 376,0 | mg |
| Kaalium (K) | 705,0 | mg |
| Naatrium (Na) | 18,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 3,27 | mg |
| Vask (Cu) | 1,14 | mg |
| Mangaan (Mn) | 1,93 | mg |
| Seleen (Se) | 7,2 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 0,0 | mg |
| B1 | 0,64 | mg |
| B2 | 0,14 | mg |
| B3 | 12,07 | mg |
| B4 | 52,5 | mg |
| B5 | 1,77 | mg |
| B6 | 0,35 | mg |
| E | 8,33 | mg |
| Folaat | 240,0 | μg |
| Betaiin | 0,6 | mg |
| Aminohape | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Glutamiinhape | 5,39 | g |
| Aspartaamhape | 3,15 | g |
| Arginiin | 3,09 | g |
| Leutsiin | 1,67 | g |
| Glütsiin | 1,55 | g |
| Fenüülalaniin | 1,34 | g |
| Seriin | 1,27 | g |
| Proliin | 1,14 | g |
| Valiin | 1,08 | g |
| Türosiin | 1,05 | g |
| Alaniin | 1,03 | g |
| Lüsiin | 0,93 | g |
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 12.01.2015.
- ↑ 2,0 2,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 30.11.2019.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 14.12.2010.