Vaestemaja
Vaestemaja oli hooldusasutus, mis rajati vanasti puudustkannatavatele vanuritele ja teistele töövõimetutele inimestele.[1] Tavaliselt loodi vaestemajad kirikute juures.
Eestimaal
muudaEestis oli vaestemajad (vene k. Богаде́льня) suurtes linnades – Tallinnas juba 1804. aastal avatud Aleksandri vaestemaja (saksa keeles Alexander-Armenanstalt[2]), Suur-Juhkentali tänav 52a Eestimaa Üldhoolekandekolleegiumi vaestemaja, Suur-Tartu maantee 24 asus 154 voodikohaga Tallinna linna vaestemaja, Suur Tatari 23/25[3] Tallinna Niguliste Saksa koguduse 75 toaga hoolekandeasutus, Lutheri Vaestelaste tänav 4 tegutses, 19.-20. sajandil, Tallinna linna Hermanni vanadekodu/vaestemaja, Soo tänav 15 asus Maria vaestemaja eakatele naisterahvastele, Kaasani tänav 2 asus 30-e toaga Tallinna toomkiriku leskede maja, Pärnu maantee 3 asus 40-e toaga leskede varjupaik, Nikitini tänav 14 asus Tallinna Toompea koguduse Toomkoguduse vaestemaja, Magdaleena tänav 4 - Tallinna Evangeeliumiseltsi 1887. aastal asutatud Magdaleeniumi varjupaik prostituutidele, 1889. aastal asutatud Eestimaa Jooma- ja Auta Elust Päästmise Seltsi[4] varjupaik, Torupilli piirkonnas asus vanausuliste vaestemaja[5].
1783. aastal asutati Balti kubermangudes ühiskondliku hoolekande kolleegiumid, mis olid kohustatud hooldama koole, vaestemaju, orbude kodusid ning eraisikutele kuulunud raviasutusi. 19. sajandil hakkas hoolekande korraldamisel põhirõhk üle minema kirikukogudustelt valdadele. 1866. aastal vastuvõetud vallaseaduse järgi pidi iga vald ise oma vaeste eest hoolitsema. 1877. aastal kehtestati vastu linnaseadus, millega ka linnad pidid oma vaeste eest ise hoolitsema.
Hoolekandeasutused tegutsesid ka Tartus, Narvas[6], Rakveres, Valgas, Paides[7] jne ning Eestimaa ja Liivimaa kubermangu maakondades (nt Harjumaal oli 1924. aastal 20 vaestemaja sh Hageri vaestemaja, Pärnumaal – 38).
Narvas kohandati 1650. aastal ümber vaestemajaks varem rajatud Suure tänava lõppu Karjavärava lähedale õigeusu kirik. Oletatavasti sai selle vaestemaja järgi oma nime endine Vaestemaja tänav (praeguse Hariduse tänava) osa.
Rüütelkonnad ning baltisakslaste sihtasutused asutasid Eesti- ja Liivimaal, pärast reformatsiooni suletud kloostrite asemel aadliseisusest ja saksa soost abivajajatele[8] hooldekodud: nt. Tallinnas, 1863. aastal asutatud Instituudi tänav 11, Eestimaa rüütelkonna Püha Maarja varjupaik (aadlinaiste varjupaik, Adelige Marienstift[9]) ja Uus tänav 16 asunud Püha Kanuti gildi 29 toaga Maria Varjupaik, Marie Louise Girard de Soucantoni naiste varjupaiga Tallinnas; Viljandis, Väike-Turu tänaval asus 1887. aastal asutatud Reisner-Stift[10] ja 1797. aastal asutatud Viljandi aadlipreilide varjupaik, Jakobsoni tänav 21 ja Tallinna tänav 20 nurgahoones; Virumaal, Vinni aadlipreilide pansionaat; Saaremaal Orikülas (Adelige Fräuleinstift in Orriküll) jt.
Eesti Vabariigis võttis Riigikogu 1925. aastal vastu hoolekandeseaduse, mille järgi kuulusid hoolekande alla kõik abi vajavad isikud. Seejuures tuli silmas pidada, et abi ei ulatuks üle nende elutingimuste, milles elasid teised kodanikud, kes hoolekande alla ei kuulunud. Hoolekannet või abi korraldas see omavalitsus, kelle piirkonnas abivajaja viibis. Märkimisväärset tööd tegid hoolekande edendamisel ka mitmed eraorganisatsioonid (Karskusliit, Punane Rist, Naisliit jt)[11]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat 2009 (vaadatud 22.07.2020)
- ↑ H. von Bienenstamm, Geographischer Abriss der Dreideutschen Ostsee-Provinzen Russlands; oder, der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland, seite 39
- ↑ "Küüditamine Eestist Venemaale. Juuniküüditamine 1941 ja küüditamised 1940-1953" Nimekirjad (sakslastena küüditatud). LENFELDT, Anna, Friedrich sakslane, 1868 Virumaa Voka v., eluk. Tallinn, Tatari 23/25-63, vaestemaja, küüdit. 15.08.45; , https://okupatsioon.ee/
- ↑ Eestimaa jooma- ja hooraelusse langenud inimeste päästmise Selts
- ↑ Robert Nerman, Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt, Postimees, 16. veebruar 2007
- ↑ Narvas Püha Johannese koguduse vaestemaja
- ↑ Rainer Eidemiller, Paide Gümnaasium ja tema juured, Ühendus Weissenstein, 2014
- ↑ Lembi Anepaio, BALTISAKSA AADLIDAAMIDE STIFTID EESTI ALAL, TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo- ja arheoloogia instituut, Tartu 2014
- ↑ Lembi Anepaio, BALTISAKSA AADLIDAAMID JA VAESUS, TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Ajaloo- ja arheoloogia instituut, Tartu 2019
- ↑ Reisner-Stift sihtasutiseks, Sakala (1878-1940), nr. 134, 20 november 1936
- ↑ Heiki Raudla, 9.2. Hoolekande varasem ajalugu Eestis, KODANIKU RAAMAT, Tallinn 2002, lk 88