õnn

From Wiktionary, the free dictionary
Jump to navigation Jump to search
See also: onn, önn, -œnn, and Onn

Estonian

[edit]

Etymology

[edit]

From Proto-Finnic *onni.

Noun

[edit]

õnn (genitive õnne, partitive õnne)

  1. luck
  2. happiness

Declension

[edit]
Declension of õnn (ÕS type 22i/külm, length gradation)
singular plural
nominative õnn õnned
accusative nom.
gen. õnne
genitive õnnede
partitive õnne õnni
õnnesid
illative õnne
õnnesse
õnnedesse
õnnisse
inessive õnnes õnnedes
õnnis
elative õnnest õnnedest
õnnist
allative õnnele õnnedele
õnnile
adessive õnnel õnnedel
õnnil
ablative õnnelt õnnedelt
õnnilt
translative õnneks õnnedeks
õnniks
terminative õnneni õnnedeni
essive õnnena õnnedena
abessive õnneta õnnedeta
comitative õnnega õnnedega

Derived terms

[edit]