õige

See also: óige and òige

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *oikëda. Cognate with Finnish oikea, Veps oiged, Võro õigõ.

Adjective

õige (genitive õige, partitive õiget, comparative õigem, superlative kõige õigem or õigeim)

1. true
2. right, correct
3. proper
4. accurate

Inflection

Declension of õige (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
		singular	plural
nominative		õige	õiged
accusative	nom.
	gen.	õige
genitive			õigete
partitive		õiget	õigeid
illative		õigesse	õigetesse õigeisse
inessive		õiges	õigetes õigeis
elative		õigest	õigetest õigeist
allative		õigele	õigetele õigeile
adessive		õigel	õigetel õigeil
ablative		õigelt	õigetelt õigeilt
translative		õigeks	õigeteks õigeiks
terminative		õigeni	õigeteni
essive		õigena	õigetena
abessive		õigeta	õigeteta
comitative		õigega	õigetega

Derived terms

• õigekeelsus
• õigesti
• õigus
• õigsus

Adverb

õige (not comparable)

1. right