Quechua Básico I
Quechua Básico I
Quechua Básico I
TEXTO BÁSICO I
PARA APRENDER QUECHUA
Musuqmanta Qichwa Simi Yachaqanapaq
Macusani
DIRECTOR
Prof. Wilver Marino Peña Lino
ASESOR LEGAL
Abog. Percy Choque Ramos
EQUIPO DE ESPECIALISTAS
1. INDICE 4
2. Prólogo 5
3. Presentación 6
4. Llamk’ayninchikpa riqsichikuynin 7
5. Ñuqanchikmanta rimaykuna 9
6. Huk ñiqinpi llank’anapaq. Napaykunakuywan qallaykusunchik 10
7. Takiy. Imaynallam kachkanki 11
8. Iskay ñiqinpi llank’anapaq. Sutinchikta willanakusunchik 14
9. Takiy. Sutinchikta willanakusunchik 14
10. Suti willakuyta hatarichisun 15
11. Takiy. Pin willarqasunki ñuqap sutiyta. 16
12. Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik. 17
13. Kay llamk’asqanchikta sut’inchaykusunchik. 17
14. Kimsa ñiqinpi llamk’anapaq. 18
15. Takiy. Kurkunchikkunata kuyuchisunchik. 19
16. Kurkunchikpa sutinkunata riqsiykusun. 20
17. Takiy. Qumir luruchamanta. 21
18. Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik. 22
19. Tawa ñiqinpi llamk’anapaq. Aswan riqsinakunapaq. 23
20. Takiy. Riqsinakusun Yachanakusun. 24
21. Rimaykunata ñawinchaykusunchik. 25
22. Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik. 26
23. Yachaqasqanchikkunata sut’inchaykusunchik. 27
24. Pisqa ñiqinpi llank’anapaq. Phamillanchikmanta. 28
25. Yawarmasinchikkunamanta rimaykuna. 28
26. Rimaykunawan hunt’apachisun. 29
27. Takiy. Taytamamanchikpa kamachikuyninkuna. 30
28. Wasinchik chikapi, imaytatan kawsasunchik. 31
29. Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik. 32
30. Suqta ñiqinpi llank’anapaq. Tiyana wasinchikmanta. 33
31. Rimaykunata riqsiykuspa akllaykusunchik. 35
32. Takiy. Papa hasp’ina kanchapiqa. 36
33. Yachaqasqanchikkunata chuyanchaykusunchik. 37
34. Qanchis ñiqinpi llank’anapaq. Wasi uywanchikkunamanta. 38
35. Wasi uywanchikkunata yupathapisun. 38
36. Michichaykisus kayman. 40
37. Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik. 41
38. Pusaq ñiqinpi llank’anapaq. 42
39. Takiy. Patachakaqa. 43
40. Cuadro consonántico. 44
41. Qichwa simip ch’ikunkuna. 45
42. Takiy. K’usilluchamanta. 46
43. Llipin ch’ikukunawan rimaykunata hatarichisunchik. 47
44. Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik. 48
45. Musuqmanta qichwa simi yachaqanapaq. 51
46. Musuq rimaykuna yachaqanapaq. 54
47. Referencia bibliográfica.
Para los docentes de la Región Puno y a nivel nacional, este texto QUECHUA
BÁSICO I servirá de apoyo en el proceso de la enseñanza de nuestra lengua
milenaria que viene cada vez revitalizándose desde las instituciones más alejadas
de nuestra región; hasta las instituciones de las ciudades de nuestra región y otras
regiones a nivel nacional como Cusco, Ayacucho y otras; que aun en estos
contextos todavía son vistos como un obstáculo frente a la modernidad y causantes
de un conflicto entre la educación rural y la educación urbana, la tradición y la
educación moderna, la educación bilingüe y la educación no bilingüe.
El uso del cuaderno de trabajo es para los estudiantes del nivel inicial, primaria,
secundaria, Docentes, padres de familia y público en general, cuya lengua materna
sea diferente al Quechua. Contiene ocho actividades de trabajo pedagógico;
denominados en Quechua “Huk, islay,… ñiqinpi llank’anapaq”. Cada actividad tiene
cinco momentos: conversación espontanea, juego con las tarjetas lexicales,
aprendizaje de una o dos canciones, el vocabulario y la evaluación. Dejando a
criterio de cada Docente para el uso del tiempo, que puede ser desde una semana
hasta un mes, además se tiene que ver el nivel, grado y las condiciones de cada
aprendiz.
Sin embargo, dejamos claro que esta propuesta de trabajo es abierta, sujeto a las
mejoras y modificaciones, según las sugerencias y alcances que harán nuestros
Maestros y Maestras de las instancias que venimos solicitamos la revisión
correspondiente, como también de otros Maestros, estudiantes, padres de familia o
público en general, que puedan hacer durante el tiempo de su validación. De esta
manera, comprometiéndonos a completar en la siguiente edición el segundo módulo
para el Básico II.
Kay qillqa mayt’upin tarikun, pusaq t’aqapi huch’uy llank’aykuna: huk ñiqinpi, iskay
niqinpi, … nisqa sutiyuqkuna. chay ukhupin kachkallantaq, phisqa llak’aykuna:
simillapi rimaykuna, ch’ulla ch’ulla rimaykunawan pukllana, takiy yachaqay, kastilla
simiman kutichina, hinallataq imas yachasqanchikkuna taripanakuy.
Kay musuqmanta qichwa simi yachachinapaqqa, qallaykuna rimaykukuywan,
riqsinakuywa, hinaspataq pisimanta pisi, rimaykunata hap’iqaspa, qillqayta qallarina,
chay qillqasqanchikkunatataq rimaykuchina allin yuyaywan.
NIVEL BÁSICO
Ñuqanchikmanta rimaykuna.
Phamillanchikmanta - Yawarmasinchikmanta.
Ñuqanchikmanta rimaykuna.
Napaykunakuywan Qallaykusunchik
Imaynallam
Kachkanki Allillampuni.
¿Qamrí?
Ñuqapas
Allillamtaqmi.
Imaynallam kachkanki
panay. Allillmpuni turay.
Qamrí?
Ñuqapas
Allillamtaqmi
Panay.
Tupakunanchikkama
turay.
Kunanqa
tupakunanchikkama
Panay.
¿Qamrí? Ñuqapas
allillampuni
Kakuchkani.
Kunanqa
Paqarinkama
waway.
Paqarinkama
Yachachiqniy.
……………………………. …………………………
. …
Iskaymanta
…………………………… …………………………
huñuykukuspa,
… …
napaykunakusun.
Hinaspataq qillqaykusun ……………………
…
……………………
….
Imaynallam kachkanki
Imaynallam hayk’aynallam kachkanki,
Allillamchu waliqllachu kachkanki.
Kunanmanta riqsinakusun wayqiy,
kunanmanta yachanakusun panay.
Ñuqas ichaqa allillamsi kachkani,
Ñuqas ichaqa kusisqallas kachkani,
Chiripipas, wayrapipas arí,
Sutinchikta willanakusunchik.
Sutinchikta willanakusun
Takiy
Iman, hayk’an sutiyki, pitaq, maytaq kachkanki.
Qampa
Ñuqap
¿imataq
Ñuqap sutiy Sutiyki?
sutiy
Raúl.
Juana. Ñuqap sutiyqa
Ancelma.
¿Qamparí?
imataq Paypa sutinri
sutiyki. ¿imataq?
Edwardo.
¿Iman
¿Qampatarí
Sutiyki?
? Puno
Ñuqap llaqtapi.
sutiyqa, Yeny.
¿Maypi tiyanki?
Pusaq watayuq
kani Hayk’a
watayki.
Takiy
Kunan pusarqamuway;
¿Qampatarí? ¿Y de ti?
¿Paypatarí? ¿Y de él?
¿Iman
kaypa sutin?
Kaypatarí?
……………… Kaypatarí?
………………
Kaypatarí?
Kaypatarí?
………………
………………
Kaypatarí? Kaypatarí?
……………… ………………
CHAKI UMA
UYA WIKSA MAKI
uma chukcha
Sillu
Rinri
Qhunqu Ñawi
Sinqa
Uya Kunka
Simi wallak’u
Qhutu Wiksa
Puputi Tiqni
Chaki
Takiy
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
Umaymanta llankhaykuwan, (kuti)
¿Umaymanta? ¿Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
Uyaymanta llankhaykuwan, (kuti)
Uyaymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
Kunkaymanta llankhaykuwan, (kuti)
kunkaymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
riqraymanta llankhaykuwan, (kuti)
riqraymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
qhutuymanta llankhaykuwan, (kuti)
qhutuymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
wiksaymanta llankhaykuwan, (kuti)
wiksaymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
phakaymanta llankhaykuwan, (kuti)
phakaymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
muquymanta llankhaykuwan, (kuti)
muquymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
chakiymanta llankhaykuwan, (kuti)
chakiymanta? Imaninki? ¡Manachá!
¡Uma
¿Iman kaypa sutin? Qampaqtarí
!
………………………. maytaq kunkayki
¿Imaynalla Allillampuni.
kachkanki?
Diospa
¿Imata kaypi
siminmanta
rurachkanki?
rimaspa
purini.
Imaynalla
kachkankichik.
Ñuqap sutiymi
Julio Cesar.
Kay San
Gabán
llaqtapin Pusaq watayuq
tiyakuni. kani
Pukllayta
sinchita munani.
Riqsinakusun Yachanakusun
Takiy
Ñuqam kani
Ñuqam kani
Mama.
Kuraq Ususi
Ñuqa kani
Sullk’a Ususi
Ñuqam kani
……………………
. Ñuqan kani
ñituykunap
Ñuqam kani
wawaykunap ………………………
….
……………………
..
Ñuqam kani
Ñuqataqmi kani kuraq
…………………….
…………………………………
Takiy
Kaymi
Kaytaqmi
wasi punku hatun wasi.
Kaymi wasiy
Mama muntirayuq,
Kaywanmi yana pullirayuq,
wayk’ukuna. q’ipiyuq
Kaymi kay
wawakunantin
q’awa pirwa. mikhuchkam.
Kay Ususipas
sipaschapas sumpichuyuq
mikhuchkam, mikhuchkam.
puka
pullirayuq.
Kaytaqmi
mikhuna
p’uku.
Kay t’uru
mankamantan
kinuwa lawataqa
wichllawan qarana.
…………………………………………………………
RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 36
Papa hasp’inay kanchapiqa.
Takiy
Papa haspinay kanchapiqa,
Papa tarpunay wayq’upiqa;
Q’umir ch’uqllullas aytiykuchkam,
Sumaq sarallas wiñaykuchkallam.
Hina, hina wiñachkachun,
Hina, hina puquchkachun;
Ñuqallapaqtaq wiñaykullanqa,
Ñuqallapaqtaq puquykullanqa.
Yanqhas taytay, kamachiwanki,
Yanqhas mamay purichiwanki,
Papa chakrata hasp’imuy nispa,
Wanlla mamata urqurqamuy nispa.
Wasiykupi uywayku
Manan maqanakunkuchu,
Sumaqta kawsakunku.
Urqupi michimuchkam.
Michichaykichus kayman,
saqrachaykichus kayman,
wasiyki qhipachamanta
miyaw, miyaw, nispa nimuykiman.
Allquchaykichus kayman,
Sunkhachaykichus kayman;
Wasiyki qhipachamanta,
Waw, waw, nispa nimuykiman.
K’ankachaykichus kayman,
wallpachaykichus kayman;
Wasiyki qhipachamanta,
ququruqu, nispa nimuykiman.
Khuchichaykichus kayman,
Chanchuchaykichus kayman;
Wasiyki qhipachamanta,
Uq,uq; uq, uq nispa nimuykiman.
Recopilación.
TAKIY
………………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………..
Patachakaq
P’at’ach’ak’aq’a
a
Saha Waya
Manañ
Ra
a Lalla
W S L LL T
CH Y P’ Ñ P
TH T’ R KH CH’
QH K’ H N Q
Q’ K CHH M PH
K’usilluchamanta
Takiy.
K‘usilluchay, k’usillucha
Munankichu willanayta,
t’ikakunap chawpinmanta.
Hanllaykuna. Vocales.
- Ñuqanchikmanta hinallataq wasi - ¿Imaynatan qallaykusunman - Ñuqanchikmanta hinallataq wasi chhikanpi tiyaq
chhikanpi tiyaq rimayninchikkunata? yawarmasinchikkunamantapas, imas yachasqanman hina,
yawarsinchikunamantawan rimaykun yachachikninwan, yachaqmasinkunawanpas.
imaymana rimaykuna. - Conversa en forma espontánea con sus compañeros, su
- Diálogo sobre aspectos de su yo - ¿Cómo se inicia la conversación Profesor u otra persona, a cerca de su yo personal y familiar.
personal y de su familia. espontánea?
- Imaymana rimaykunapi allin - ¿Imaynatan aswan kallpachasunman - Imaymana rimayninkunapi allinta uyariyta yachan, hinaspataq
uyariykuna. uyariyninchikkunata? chaninchayman aykun.
- Escucha activa en distintas - ¿Cómo puedomos mejorar la - Sabe escuchar atentamente en su conversación y comprende
situaciones comunicativas. escucha activa? los mensajes orales.
- ¿Imaynatan rimaykunap
- Imaymana rimaykunapi willakuyninkunata hap’iqasunman? - Rimanakuyninkunapi, uyariyninkunapipas allinmanta hina
willakuyninkuna hap’iqanapaq. - ¿Qué me ayuda a identificar willakuyninkunata hap’iqan.
- Identificación de información en informaciones explícitas en textos - Identifica informaciones en su conversación o en distintas
mensajes orales. orales. situaciones comunicativas.
- Imaynama qillqakuna Imaynatan qallarisun qillqakunap - Imaymana huch’uy riqsisqa qillqakunata ñawinchaspa allinta
ñawinchanamanta. rimayninkuna ñawinchayta? yuyaychan.
- Lectura de diversos tipos de textos. ¿Cómo y para qué leemos textos? - Lee diversos tipos de textos sencillos de su contexto y
comprende su mensaje.
- Imaymananmanta qillqakuna Qillqakunata Imaynankunamantan - Sapa sapamanta, llipimanta, ch’inllamanta, allin kunkawan
ñawinchaymanta. ñawinchasuman? ch’aqwaspa, qillqakunata ñawinchan.
- Tipos de lectura que se practican. ¿Qué tipos de lectura podemos - Practica tipos de lectura en voz alta, silenciosa, compartida,
practicar para la comprensión de coral.
textos?
- Qillqakunap rimayninkunata allin Qillqakunapi rimaykunata, ruraykunata, - Imaymana qillqapi, rimaykunamanta, ruraykunamanta allin
yuyaywan chaninchana. imaynanmantan chaninchasunman? yuyayninmanhina chaninchan.
- Reflexión sobre el mensaje del texto. ¿Qué criterios puedo considerar para - Comprende mensajes del texto y da su punto de vista de las
hacer mis apreciaciones sobre algunas ideas, hechos que aparecen en su lectura.
ideas, mensajes de un texto?
Qichwa simi qillqap ch’ikunkuna. Imaynatan aswan riqsiykusunman Riqsin, hinaspapas, rimachin qichwa simi qillqap
- El cuadro consonántico quechua. qichwa simip ch’ikuyninta? ch’ikunkunata, allin kunkapi.
¿Cómo podemos conocer el cuadro - Conoce y lee el cuadro consonántico quechua con buena
consonántico quechua? pronunciación y entonación.
-
- Qichwa simip qillqaynin. Imaynan qichwa simip qillqayninkuna? - Qichwa simi qillqakunap chikunkunawan, sapa sapa
- Sistema de escritura quechua. ¿Cómo es la escritura Quechua? rimaykunata, yuyayninkunata ima qillqaykun.
- Escribe palabras, frases, ideas conforme al sistema de
escritura Quechua.
- Ñuqanchikmanta
yawarmasinchikmantawanpas Imaynatan rimaykunap - Paymanta hinallataq yawarmasinmantapas huch’uy
Qillqakuna siqinkunaman hina qillqayninkunata ikhurichisunman? rimaykunata qillqaykun.
paqarichuiymanta. ¿Cómo iniciamos a producir textos? - Escribe textos simples relacionado a su yo personal y familiar.
- Producción de textos icono verbales
relacionados a yo personal y familiar.
- Huch’uy rimaykuna yupaynintin, Imaynatan chay huch’uy - Huch’uy rimaykunaman yupayninkunata hinallataq
hinallataq sutichaynintin qillqaymanta rimaykunaman yupayninta, sutichayninkunata ima yapaspa qillqakunata paqarichin.
- Producción de frases verbales y sutichayninta ima churasun? - Escribe frases verbales y nominales con modificadores de
nominales con o sin modificadores. ¿Cómo usamos los modificadores en tipo: cuantificadores, numerales y adjetivos.
las frases verbales y nominales?
- Qillqaykunap puriyninkuna: - Qillqakunap puriyninkunata qhawarispa: qallariyninta,
qallariynin, kikin qillqaynin, Imaynatataq aparikun qillqaykunarí? imaynas qillqayninta, hinallataq tukuchayninpi
tukuchayninkunamanta ima. chaninchayninkunatapas hunt’aykuspa, imaymana
- Procesos de producción de textos: ¿Por qué es importante los procesos qillqaykunata paqarichin.
planificación, textualización y de producción en nuestra escritura? - Produce textos literarios y no literarios considerando los
reflexión. procesos de producción de textos: planificación, textualización
y reflexión.
Yawarmasinchikmanta
- Yachaqaq Nuestra Familia
wawamasinkunawan, - Taytay, mamay, wayqiy, panay, - Rimayninkunapi, Yachaqanapaq
Yachachiqninwanpas Yawarmasinchikkuna. turay, ñañay, wawa, … tapukuyninkunapi, sut’ichan huch’uy llank’ay
pisimanta, pisi Miembros de mi - Mi papá, mamá, hermano, wasi chhikanpi tiyaq Sesión de
rimanakuyninkunapi familia. hermana, niño, bebé. yawarmasinkunamanta. interaprendizaje.
tapunakuyman aykun. - Menciona a los miembros de
- Hace preguntas y responde la familia en su conversación e
con términos simples en su interrogaciones. - Qasin rimariykuna
conversación espontánea con - Diálogo
sus compañeros y profesor. - Wasinchikkunamanta. - Wasiy, puñunay, q’unchay,
- Rimayninkunapi, espontáneo.
mikhunay p’ukukuna, tapukuyninkunapi, sutinmanta
- Imaymana rimayninkunapi Nuestro hogar. wayk’ukunay, unu aysanay. aysarin imas wasin ukhupi - Qillqakunawan
allinta uyariyta yachan, - Mi casa, mi cama, mi cocina, mis tarikun chaykunamanta. pukllay.
hinaspataq chaninchayman platos, baldes para jalar agua…. Señala por su nombre las - Juego con tarjetas.
aykun. cosas más importantes que
- Sabe escuchar atentamente existe en la casa. - Takiykuna
en su conversación y - Entonación de
comprende los mensajes Mikhunanchikkunamanta - Mikhunaykuna: t’anta, asukar, - Willakuyninkunapi sutinmanta canciones.
orales. kachi, unu, papa, ch’unu, sara, aysarin imatas tayta
Nuestros alimentos. aycha, runtu, ñuqñu, hawas, mamankunawan mikhun - Akllasqa musuq
- Rimanakuyninkunapi, sacha rurukuna, chaymanta. rimaykuna.
uyariyninkunapipas - Mis comidas, papa, maíz, frutas, - Menciona con naturalidad los - Vocabulario.
allinmanta hina carne, leche. alimentos que consume en la
willakuyninkunata hap’iqan. casa. - Yachaqasqanchik
- Identifica informaciones en kuna sut’iychay.
su conversación o en P’achanchikkunamanta. - P’achay, waray, muranay,- Willakuykunata uyarispa, - Evaluación.
distintas situaciones chumpiy, usuta … hap’iqasqanman hina,
comunicativas. Nuestros vestidos. sutinmanta aysarin qari
warmiq p’achankunata.
- Mi ropa, pantalón, faja, pollera, - Escucha conversaciones e
camisa, zapatos. identifica informaciones sobre
el nombre de las ropas.
QILLQA RIMAYKUNA
CHANINCHAYMANTA.
COMPRENSIÓN DE Yachaqanapaq
TEXTOS ESCRITOS. huch’uy llank’ay
Sesión de
- Imaymana huch’uy riqsisqa Imaymana riqsisqa - Ñawinchay, imaymana qillqakuna, - Imaymana huch’uy riqsisqa interaprendizaje.
qillqakunata ñawinchaspa huch’uy qillqakuna huch’uy riqsisqa qillqakuna, qillqakunata ñawinchan,
allinta yuyaychan. ñawinchanamanta. hap’iqay, qillqap rimayninkuna. hinaspataq allimantahina
- Lee diversos tipos de textos Lectura libre de textos - Lee, diversos textos, textos yuyaychan. - Qasin rimariykuna
sencillos de su contexto y sencillos. sencillos, textos de su contexto, - Lee diversos textos sencillos - Diálogo
comprende su mensaje. comprende, mensaje del texto. de su contexto y comprende espontáneo.
su mensaje.
- Qillqakunawan
- Sapa sapamanta, llipimanta, Imaymananmanta - Imaymananmanta qillqakuna - Imaymananmanta qillqakunata pukllay.
ch’inllamanta, allin kunkawan qillqakuna rimachiy – rimachiy: ch’inllamanta, ñawinchan: ch’inllamanta, - Juego con tarjetas.
ch’aqwaspa, qillqakunata ñawinchay. ch’aqwarispa, uyarispalla, sapa ch’aqwarispa, sapa
ñawinchan. sapamanta, llipimanta. sapamanta, llipimanta, - Takiykuna
- Practica tipos de lectura en Tipos de lectura. - Tipos de lectura: silenciosa, en uyarispalla; hinaspataq - Entonación de
voz alta, silenciosa, voz alta, auditiva, individual, rimayninkunata yuyaychan. canciones.
compartida, coral. coral. - Practica formas de lectura:
silenciosa, en voz alta, - Akllasqa musuq
- Huch’uy riqsisqa qillqakunata - Imaymana - Takiykuna, willakuykuna, - Huch’uy riqsisqa qillqakunata - Yachaqasqanchik
ñawinchaspa, sut’imanta qillqakunamanta watuchiykuna, rimaykuchispa, kuna sut’iychay.
rimayninkunata riqsiykun. willakuyninkuna - Canciones, adivinanzas, rimas, willakuyninkunata riqsiykun. - Evaluación.
- Lee textos sencillos de su riqsina. pares mínimos, relatos, etc. - Extrae información de textos:
contexto e identifica - Identificación de literarios y no literarios según
información según su información en textos propósito.
propósito. diversos.
- Imaymananmanta - Qillqa ukhupi - Sapa sapa rimaykuna, hunt’asqa - Imaymana qillqa ukhupi mana
qillqakunap rimayninkunata rimaykuna, yuyaykuna, rimaykuna, mana riqsisqa riqsisqa rimaykunata
chaninchan. sut’ichay rimaykuna, qillqa ukhupi sut’inchan.
- Busca estrategias para - Deducción de rimaykuna, qillqa sut’inchay. - Hace deducciones de
interpretar mensajes palabras, frases, - Palabras, frases, oraciones, palabras, frases y oraciones
implícitos del texto. oraciones, ideas. deducción de ideas, palabras o para reconstruir el mensaje
frases desconocidas, ideas del texto.
implícitas, deducciones.
Riqsin, hinaspapas, rimachin Qichwa simi qillqap - Qichwa simi qillqakunap Qichwa simi qillqakunap
qichwa simi qillqap ch’ikunkuna. chikunkuna. ch’ikunkunata
ch’ikunkunata, allin kunkapi. Cuadro consonántico - Cuadro consonántico de la sutinmantakama rimaykuchin.
Conoce y lee el cuadro de quechua. lengua quechua. - Lee el cuadro consonántico
consonántico quechua con con buena pronunciación y
buena pronunciación y diferencia los sonidos.
entonación.
Qispichisqan kanchik
Wiñaypaq kananchik wiñaypaq
Ñawpaqtaraq k’anchanta
Pakachun k’anchanta inti.
Pisisun willkachasqa munayman
Hanaqchan llaqtanchik wiñayman. (kimsa kuti).
INDEPA.
HIMNO A CARABAYA
CORO
ESTROFA 1
CERRÓN P. RODOLFO. (2008). Quechumara. Estructuras Paralelas del Quechua y del Aimara.
PROEIB Andes. La Paz – Bolivia.
CONVENIO No 169. (2002) Quinta Edición. Sobre Pueblos Indígenas y Tribales en Países
Independientes. San José Costa Rica.
LEY No 29735. (2011) Del uso, preservación, desarrollo, recuperación, fomento y difusión de las
lenguas originarias del Perú.
MADELEINE ZÚNIGA. (1993) Educación Belingue. Material de Apoyo para la formación Docente
en Educación Intercultural Bilingüe.