Quechua Básico I

Descargar como pdf o txt
Descargar como pdf o txt
Está en la página 1de 62

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 1

TEXTO BÁSICO I
PARA APRENDER QUECHUA
Musuqmanta Qichwa Simi Yachaqanapaq
Macusani

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 2


UNIDAD DE GESTIÓN EDUCATIVA LOCAL CARABAYA
CORPORATIVO

DIRECTOR
Prof. Wilver Marino Peña Lino

ASESOR LEGAL
Abog. Percy Choque Ramos

JEFE DEL ÁREA DE GESTIÓN PEDAGÓGICA


Prof. Godofredo Mamani Quispe

JEFE DEL ÁREA DE ADMINISTRACIÓN DE PERSONAL


Prof. Jesús Simón Mamani Quispe

EQUIPO DE ESPECIALISTAS

Oliverio Grover Tristan Colque Esp. En Matemática


Esteban Mario Cajma Morocco Esp. En Educación Primaria
Gerardo Villafuerte Rojas Esp. En Educación Primaria
Salvador Quispe Quilla Esp. En Educación Intercultural Bilingüe
Ernesto Arapa Yucra Esp. En TIC
Humberto Choquehuanca Mamani Esp. En Educación Ocupacional EBA-CETPRO.
Ronald Coyla Ticona Esp. En Educación Cultura y Deportes
Maritza Marleny Salas Llanos Esp. En Educación Inicial y Especial
Miriam Maritza Mayta Otazú Esp. En Educación inicial y Especial
José Fernando Lajo Chevarria Esp. En Ciencias Sociales
Álvaro Quispe Chambi Esp. En CTA
José Antonio Usca Herrera Coordinador del Programa Nacional de
Fortalecimiento de la Educación Física y el
Deporte Escolar
Elvis Miguel Borda Ingaluque Asistente Administrativo ETL Pela.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 3


TEXTO BÁSICO I
PARA APRENDER QUECHUA
Musuqmanta Qichwa Simi Yachaqanapaq

Yachay kamayuqkunap Umalliqninkuna.

Perú suyuntinpi Yachachiykunap Umalliqnin


José Martín Vega Torres.

Perú Suyuntinpi Rimaykunamanta puririchikpa Umalliqnin


Elena Burga Cabrera.

Ayllu Yachaywasikunapi Yachachiykuna Umalliqnin


Rosa María Mujica Barreda.

Puno Suyupi Redes Educativas Rurales nisqa Puririchikkuna


Luís Alberto Caira Huanca.
Grimalda Quispe Blanco.

Qillqa Mayt’u Lank’aq


Guillermo Valeriano Anahui.

Qillqa Mayt’u Llank’aypi Yanapaq.


Salvador Quispe Quilla.
Genara Martha Churata Condori.

Red Educativa Rural San Gabán nisqapi, Llank’aqmasikuna.2014-2015.

Guillermo Valeriano Anahui, Salvador Quispe Quilla, Marizol Apaza Paricahua,


Jhony Percy Grande Mamani, Roger Roque Vargas y Celso Salas Ccota.

Guillermo Valeriano Anahui, Genara Marta Churata Condori, Marizol apaza


Paricahua, Adolfo Campos Huarilloclla, Irene Coila Paricahua, Amparo Zea
Quispe.

DRE. Puno. UGEL Carabaya – Macusani. RER San Gabán.


www.redsangabán.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 4


INDICE

1. INDICE 4
2. Prólogo 5
3. Presentación 6
4. Llamk’ayninchikpa riqsichikuynin 7
5. Ñuqanchikmanta rimaykuna 9
6. Huk ñiqinpi llank’anapaq. Napaykunakuywan qallaykusunchik 10
7. Takiy. Imaynallam kachkanki 11
8. Iskay ñiqinpi llank’anapaq. Sutinchikta willanakusunchik 14
9. Takiy. Sutinchikta willanakusunchik 14
10. Suti willakuyta hatarichisun 15
11. Takiy. Pin willarqasunki ñuqap sutiyta. 16
12. Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik. 17
13. Kay llamk’asqanchikta sut’inchaykusunchik. 17
14. Kimsa ñiqinpi llamk’anapaq. 18
15. Takiy. Kurkunchikkunata kuyuchisunchik. 19
16. Kurkunchikpa sutinkunata riqsiykusun. 20
17. Takiy. Qumir luruchamanta. 21
18. Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik. 22
19. Tawa ñiqinpi llamk’anapaq. Aswan riqsinakunapaq. 23
20. Takiy. Riqsinakusun Yachanakusun. 24
21. Rimaykunata ñawinchaykusunchik. 25
22. Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik. 26
23. Yachaqasqanchikkunata sut’inchaykusunchik. 27
24. Pisqa ñiqinpi llank’anapaq. Phamillanchikmanta. 28
25. Yawarmasinchikkunamanta rimaykuna. 28
26. Rimaykunawan hunt’apachisun. 29
27. Takiy. Taytamamanchikpa kamachikuyninkuna. 30
28. Wasinchik chikapi, imaytatan kawsasunchik. 31
29. Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik. 32
30. Suqta ñiqinpi llank’anapaq. Tiyana wasinchikmanta. 33
31. Rimaykunata riqsiykuspa akllaykusunchik. 35
32. Takiy. Papa hasp’ina kanchapiqa. 36
33. Yachaqasqanchikkunata chuyanchaykusunchik. 37
34. Qanchis ñiqinpi llank’anapaq. Wasi uywanchikkunamanta. 38
35. Wasi uywanchikkunata yupathapisun. 38
36. Michichaykisus kayman. 40
37. Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik. 41
38. Pusaq ñiqinpi llank’anapaq. 42
39. Takiy. Patachakaqa. 43
40. Cuadro consonántico. 44
41. Qichwa simip ch’ikunkuna. 45
42. Takiy. K’usilluchamanta. 46
43. Llipin ch’ikukunawan rimaykunata hatarichisunchik. 47
44. Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik. 48
45. Musuqmanta qichwa simi yachaqanapaq. 51
46. Musuq rimaykuna yachaqanapaq. 54
47. Referencia bibliográfica.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 5


PRÓLOGO
El presente trabajo es un esfuerzo de los maestros de la Red Educativa Rural San
Gabán perteneciente a la UGEL Carabaya – Macusani DRE Puno que en esta
oportunidad presenta el texto BASICO I para aprender Quechua

El texto es fruto de muchas experiencias acuciosas y dedicadas investigaciones de


los maestros de la Red Educativa Rural SAN GABAN, quienes han trabajado de
cerca con los niños y niñas de las Instituciones Educativas pertenecientes a esta
Red. Una de las características de los niños y niñas de esta red son monolingües
castellano hablantes, por ende el tratamiento de lenguas es diferente al niño y niña
que tiene el quechua como primera lengua; este textos está orientado al aprendizaje
del idioma quechua como segunda lengua.

El texto quechua BÁSICO I esta divido en ejes temáticos como es:


ñuqanchikmantarimaykuna, phamillanchikmanta, donde los niños y niñas de las
instituciones educativas monolingües castellano hablantes, puedan iniciar en el
conocimiento de la lengua quechua con la metodología conversacional desde los
saludos, la presentación de la familia, el conocimiento de las partes del cuerpo, a
través de canciones, poesías, hasta el conocimiento del Panalfabeto quechua
respaldado con la RM 1218-85 –ED.

Para los docentes de la Región Puno y a nivel nacional, este texto QUECHUA
BÁSICO I servirá de apoyo en el proceso de la enseñanza de nuestra lengua
milenaria que viene cada vez revitalizándose desde las instituciones más alejadas
de nuestra región; hasta las instituciones de las ciudades de nuestra región y otras
regiones a nivel nacional como Cusco, Ayacucho y otras; que aun en estos
contextos todavía son vistos como un obstáculo frente a la modernidad y causantes
de un conflicto entre la educación rural y la educación urbana, la tradición y la
educación moderna, la educación bilingüe y la educación no bilingüe.

En estos últimos tiempos el idioma quechua se viene desarrollando a pasos


agigantados, porque los responsables de las instituciones públicas y privadas son
conocedores de que la población puneña en un gran porcentaje es rural y por ende
su lengua es quechua o aimara y de acuerdo a nuestra Constitución Política del
estado son idiomas oficiales del Perú, el quechua y otras lenguas originarias. Esto
ha generado que en instituciones como la UNA Puno vienen impulsando la
revitalización de nuestras lenguas milenarias a través del aprendizaje en el Centro
de Idiomas de la UNA Puno, requisito para optar el grado de bachiller en varias
carreras profesionales y que mejor oportunidad el aprendizaje del quechua desde el
nivel primaria.

Felicitamos y agradecemos a los maestros de la Red Educativa Rural SAN GABAN,


por la publicación de este valioso documento que servirá a los docentes
involucrados en esta noble tarea, para fortificar de manera más sólida la
interculturalidad en la región.

Eulalia A. Pino Apaza


Docente de EIB-Puno.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 6


PRESENTACIÓN
El presente trabajo denominado “Cuaderno de trabajo para el aprendizaje Quechua”
es una propuesta para la enseñanza y aprendizaje del Quechua como segunda
lengua, en los escenarios 3 y 4, de la EBR. De nuestro macro región sur. Ésta
propuesta surge desde las entrañas de la selva puneña San Gabán Inambari, con
las Redes Educativas Rurales; donde los niños y jóvenes son monolingüe castellano
hablantes, que requieren material educativo para el aprendizaje del Quechua como
segunda lengua en sus Instituciones Educativas.

El uso del cuaderno de trabajo es para los estudiantes del nivel inicial, primaria,
secundaria, Docentes, padres de familia y público en general, cuya lengua materna
sea diferente al Quechua. Contiene ocho actividades de trabajo pedagógico;
denominados en Quechua “Huk, islay,… ñiqinpi llank’anapaq”. Cada actividad tiene
cinco momentos: conversación espontanea, juego con las tarjetas lexicales,
aprendizaje de una o dos canciones, el vocabulario y la evaluación. Dejando a
criterio de cada Docente para el uso del tiempo, que puede ser desde una semana
hasta un mes, además se tiene que ver el nivel, grado y las condiciones de cada
aprendiz.

La metodología de trabajo es conversacional, cuyo fin es el desarrollo de las


expresiones lingüísticas, para que el aprendiz pueda participar activamente en las
conversaciones espontaneas en diferentes situaciones comunicativas y pudiendo
hacer uso de variados recursos expresivos. Para ello se fortalece con las canciones
populares referidas al tema, los mismos puedan ser acondicionados al contexto
donde se trabaja. En todo caso el enfoque es comunicativo textual, más que a ellos,
sociocultural. Ya que las conversaciones se hacen con el uso peculiar de cada lugar,
respetando el idiolecto de cada persona y el dialecto de la zona, donde se aprende
la lengua originaria.

Sin embargo, dejamos claro que esta propuesta de trabajo es abierta, sujeto a las
mejoras y modificaciones, según las sugerencias y alcances que harán nuestros
Maestros y Maestras de las instancias que venimos solicitamos la revisión
correspondiente, como también de otros Maestros, estudiantes, padres de familia o
público en general, que puedan hacer durante el tiempo de su validación. De esta
manera, comprometiéndonos a completar en la siguiente edición el segundo módulo
para el Básico II.

Prof. Guillermo Valeriano Anahui.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 7


LLANK’AYNINCHIKPA RIQSICHIKUYNIN
Kay Perú suyuntinpa rimayninkuna, watamanta wata aswanmi, ñawpaqman
puririchkam, wakin llaqtakunapiqa runa siminchisqa chinkaykapuchkarqanñan;
chaykunapipas kunanqa kutirimuchkanñan. Imaraykuchus, kay Educación Bilingüe
Intercultural nisqa, aswan kallpawan puririchkam; chayraykun kay San Gabán-
Inambari nisqa Yunkapi, kusata puririchkam chay Redes Educativos Rurales nisqa.
Paykunan sapanka ayllupi wawakunawan llank’arichkanku, imaynas llaqtanchikpa
kawsayninkuna, rimayninkuna puririchkam chaymanta. Ichaqa kay uraypi tiyanku,
hinantin llaqtamanta chayamuq wawamasikuna, paykunaqa kanku, wayna sipas
niraykama; manañan tayta mamankup yachayninkutaqa purichinkuñachu, ni
rimayninkutapas rimankuñachu, wawankutapas uywapunku q’uqatakama, imacha
paykunapaqqa runa kayqa.

Chayraykun kay uraypiqa manaña kapunchu llaqtaq usun ruraykuna; kaqllataq


wawakunapas ñawinkuta kicharichkanku misti usuman, siminkupas castellano;
paykunataqa qichwa simita yachachina musuqmanta. Chay hina llank’arinapaqmin
qhawariyku, t’aqa t’aqapi llank’ayta; watantinpi chayayku básico I, nisqallaman.
Kunantaqmi chay llank’asqaykuta huñuthapispa huk qillqa mayt’uman tukurquchiyku,
chaytan haywarimuykiku llipin munasqa Yachachiqmasi wayqi panakunaman,
ichapas llipimanta qhawarispa aswan allinchaykuspa, hatarichisunman, musuq qillqa
mayt’uta, wawakuna musuqmanta qichwa simi rimaymaykunata yachanankupaq.

Kay qillqa mayt’upin tarikun, pusaq t’aqapi huch’uy llank’aykuna: huk ñiqinpi, iskay
niqinpi, … nisqa sutiyuqkuna. chay ukhupin kachkallantaq, phisqa llak’aykuna:
simillapi rimaykuna, ch’ulla ch’ulla rimaykunawan pukllana, takiy yachaqay, kastilla
simiman kutichina, hinallataq imas yachasqanchikkuna taripanakuy.
Kay musuqmanta qichwa simi yachachinapaqqa, qallaykuna rimaykukuywan,
riqsinakuywa, hinaspataq pisimanta pisi, rimaykunata hap’iqaspa, qillqayta qallarina,
chay qillqasqanchikkunatataq rimaykuchina allin yuyaywan.

Yachachiq Guillermo Valeriano Anahui.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 8


MUSUQMANTA QICHWA SIMI RIMAYKUNA YACHAQANAPAQ.

NIVEL BÁSICO

Ñuqanchikmanta rimaykuna.

➢ Napaykunakuymanta rimaykuna yachaqanapaq: Imaynalla kachkanki,


allillanpuni, ¿Qanrí? Ñuqapis allillantaqmi; tupakunanchikkama.
➢ Sutinchikkuna willanakuymanta rimaykuna yachaqanapaq: ñuqap sutiy,
kakunitaqmi kay, chaqay …llaqtamanta; kaypin tarikuni…Qampa sutiyki,
paypaqtari imataq sutin.
➢ Kurkunchikmanta rimaykuna yachaqanapaq: umay, makiy, chakiy, kurkuy,
➢ Riqsinakuymanta rimaykuna yachaqanapaq: ñuqap sutiy, kakunitaqmi,
wataypas, aylluypa sutin.

Phamillanchikmanta - Yawarmasinchikmanta.

- Yawarmasinchikkunamanta rimaykuna yachaqanapaq: taytay, mamay,


wayqiy, panay, turay, ñañay, wawa, kuraqniy, sullk’ay, awichuy, qusay, yanay-
urpiy, ususiy, churiy.
- Tiyana wasinchikmanta rimaykuna yachaqanapaq: wasiy, wasiypa punkun,
puñunay, q’unchay, mikhunay p’ukukuna, wayk’ukunay, unu aysanay.
- Mikhunanchikkunamanta rimaykuna Yachaqanapaq: mikhunaykuna: t’anta,
asukar, kachi, unu, papa, ch’unu, sara, aycha, runtu, ñuqñu, hawas, sacha
rurukuna.
- P’achanchikkunamanta rimaykuna yachaqanapaq: p’achay, qatakunay
chusi, waray, muranay, chumpiy, usuta, sumpirruy.
- Wasi uywanchikkunamanta rimaykuna yachaqanapaq: Allquy, michiy, quwi
- Yupayninchikkunamanta rimaykuna yachaqanapaq: huk, iskay, kimsa,
tawa, pisqa, suqta, qanchik, pusaq, isqun, chunka, iskay chunka, pachak,
waranqa.
- Qichwa simi rimaypa ch’ikunkunamanta: Patachakaqa, phathachhakhaqha,
p’at’ach’ak’aq’a, saha, manaña, lalla, ra, waya.
- Qichwa simi rimaypa hanllayninkuna: a, i, u. ch’aqwayninkuna.
- Qichwa simi qillqaykunap ch’ikunkunawan rimaykuna hatarichisqa.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 9


BÁSICO I

Nisqa t’aqapi llank’anapaq

Musuqmanta Qichwa simi yachaqanapaq.

Ñuqanchikmanta rimaykuna.

➢ Napaykunakuymanta rimaykuna yachaqanapaq: Imaynalla kachkanki,


allillanpuni, ¿Qanrí? Ñuqapis allillantaqmi; tupakunanchikkama.
➢ Sutinchik willakuymanta rimaykuna yachaqanapaq: ñuqap sutiy, kakunitaqmi
kay, chaqay …llaqtamanta; kaypin tarikuni…Qampa sutiyki, paypaqtari imataq
sutin.
➢ Kurkunchikmanta rimaykuna yachaqanapaq: umay, makiy, chakiy, kurkuy, …
➢ Riqsinakuymanta rimaykuna yachaqanapaq: ñuqap sutiy, kakunitaqmi,
wataypas, aylluypa sutin.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 10


Huk ñiqinpi llank’ay qallarinapaq
Primera actividad

Napaykunakuywan Qallaykusunchik

Imaynallam
Kachkanki Allillampuni.

¿Qamrí?

Ñuqapas
Allillamtaqmi.

Imaynallam kachkanki
panay. Allillmpuni turay.

Qamrí?
Ñuqapas
Allillamtaqmi
Panay.
Tupakunanchikkama
turay.
Kunanqa
tupakunanchikkama
Panay.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 11


Imaynallam
kachkanki
Allillampuni Yachachiqníy.
waway.

¿Qamrí? Ñuqapas
allillampuni
Kakuchkani.
Kunanqa
Paqarinkama
waway.
Paqarinkama
Yachachiqniy.

……………………………. …………………………
. …
Iskaymanta
…………………………… …………………………
huñuykukuspa,
… …
napaykunakusun.
Hinaspataq qillqaykusun ……………………

……………………
….

Kay rimaykunawan napaykukuyta hatarichisunchik.

allillampuni allillamtaqmi Imaynallam

¿Qamrí? kachkanki Ñuqapas


RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 12
Kunanqa sumaq takiychata yachaqaykusunchik

Imaynallam kachkanki
Imaynallam hayk’aynallam kachkanki,
Allillamchu waliqllachu kachkanki.
Kunanmanta riqsinakusun wayqiy,
kunanmanta yachanakusun panay.
Ñuqas ichaqa allillamsi kachkani,
Ñuqas ichaqa kusisqallas kachkani,
Chiripipas, wayrapipas arí,

Rit’ipipas qasapipas arí.


Hakuraqchus, amaraqchus
Yachaywasinchikman.
Icha ima ninkiraqchus, turachay, panachay.

Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik.

Imaynallam kachkanki. ¿Cómo estás?


Hayk’aynallam kackkanki. ¿Cuán bien estás?
Imaynallam kachkankichik. ¿Cómo están?
Allillampuni Bien nomá
Qamrí? ¿Y tú?
Ñuqapas allillamtaqmi Yo también estoy bien.
Imaynalla kachkanki wayqiy. Cómo estas mi hermano.
Imaynalla kachkanki panay. Cómo estas mi hermana.
Imaynalla kachkanki Yachachiqniy. Cómo estas mi Profesor.
Ñuqa ichaqa allillampuni kachkani. Yo más bien estoy bien.
Chiripipas, wayrapipas. Sea en frío o en viento.
Rit’ipipas qasapipas. Sea en nevado o en helada.
Tupakunanchikkama. Hasta pronto.
Paqarinkama. Hasta mañana.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 13


Kay llank’aypi yachaqasqanchikta, yuyayniyuq kasqanchikman
hina sut’inchaykusunchik. Wakin rimayllapi, wakintaq qillqaykuspa.

Simillapi rimaykukuy Atisqaykiman hina; napaykuyniykita


¿Imaynallam Kachkanki?......................... qillqaykuy: yachachiqniykiman,
wawamasiykiman, tayta,
¿Imaynallam………………………Yachachiqniy.
mamaykiman, wayqiykiman,
…………………………….….Kachkanki taytay. panaykiman, turaykiman,
Imaynallam kachkanki …………………………….. ñañaykiman.

Imaynallam ………………………………..Wayqiy. ………………………………………………………


………………………………...kachkanki panay. ………………………………………………………
………………………………………………………
Imaynallam kachkanki ……………………………
………………………………………………………
Tupakunanchikkama ………………………… ………………………………………………………
………………………………………..Yachachiqniy. ………………………………………………………
……………….

Rurayta yachasun ruraspalla.


Rimayta yachasun rimaspalla.
Qillqayta yachasun qillqaspalla.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 14


Iskay ñiqinpi llank’anapaq
Segunda actividad

Sutinchikta willanakusunchik.

Ñuqap sutiy Qampa sutiyki


Antonia imataq?
Ñuqap sutiyqa
Isidora.

Kunanqa iskaymanta tupaykuspa sutinchikta willanakusunchik.

Sutinchikta willanakusun
Takiy
Iman, hayk’an sutiyki, pitaq, maytaq kachkanki.

Ñuqap sutiyqa Guillermo, qampatari imataq. (Kuti)

Ñuqap sutiy Guillermo, qampa sutiyki Antonio,

Paypa sutinri imataq, Kunachallam tapuykusun.


(kuti)

Pitaq, maytaq kachkankis, maymantataq hamunkis.

Ñuqaykuqa hamuyku, chaqay urqup qhipanmanta. (kuti)


GUIVAN

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 15


Sutinchikta tapunakusun.

Qampa
Ñuqap
¿imataq
Ñuqap sutiy Sutiyki?
sutiy
Raúl.
Juana. Ñuqap sutiyqa
Ancelma.
¿Qamparí?
imataq Paypa sutinri
sutiyki. ¿imataq?

Kunanqa kay rimaykunawan suti willakuyta hatarichisun.

Ñuqap sutiy Qampa sutiyki Paypa sutin

¿Qamparí? ¿Iman sutiyki? ¿Maypi tiyanki?

Amelia Mariano Paola

¿Paypatarí? ¿Hayk’a watayki? Tapuykusunchu

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 16


Tapukuykuna Riqsinakunanchikpaq

Edwardo.
¿Iman
¿Qampatarí
Sutiyki?
? Puno
Ñuqap llaqtapi.
sutiyqa, Yeny.

¿Maypi tiyanki?

Pusaq watayuq
kani Hayk’a
watayki.

Kunan iskaymantakama huñuykukuspa tapunakusunchik,


sutinchikta, maypi tiyasqanchikta, hayk’a watayuq
kasqanchikta ima.

Pin willarqasunki ñuqap sutiyta.

Takiy

Pin, pin willarqasunki; (kuti)

Ñuqap sumaq sutiyta;

Ñuqap munay sutiyta yaw.

Chay, chay willaqniykita; (kuti)

Kunan pusarqamuway;

Kunan riqsirquchiway yaw.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 17


Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik.

¿Iman sutiyki? ¿Cuál es tu nombre?

Ñuqap sutiy. Mi nombre.

Ñuqap sutiyqa. Mi nombre es.

Qampa sutiyki. Tu nombre

¿Qampatarí? ¿Y de ti?

¿Paypatarí? ¿Y de él?

Paypa sutin. Su nombre

¿Paypa sutin imataq? Y de él ¿Cuál es su nombre?

Kakunitaqmi. soy de…

¿Maypin tiyanki? ¿Dónde vives?

¿Hayk’a watayki? ¿Cuántos años tienes?

Pin willarqasunki. ¿Quién te avisó?

Puno llaqtapi tiyani. Vivo en Puno

Kay llank’aypi yachaqasqanchikta, yuyayniyuq kasqanchikman


hina sut’inchaykusunchik. Wakin rimayllapi, wakintaq
qillqaykuspa.

Simillapi kutichisunchik Atisqaykiman hina; sutiykita, maypi


tiyasqaykita, hayk’a watayuq
¿Imaynallam Kachkanki?.........................
kasqaykita, willaykukuspa
¿Iman sutiyki? ………………………………………
qillqaykuy.
¿Paypatarí? …………………………………………..
…………………………………………………………
¿Ñuqap iman sutiy? ……………………………… …………………………………………………………
¿Maypi tiyanki? …………………………………… …………………………………………………………
¿Hayk’a watayki? ………………………………..
……………………………………………..

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 18


Kimsa ñiqinpi llank’anapaq
Tercera actividad

Kurkunchikpa sutinkunata riqsiykusunchik.

¿Iman
kaypa sutin?
Kaypatarí?

……………… Kaypatarí?

………………

Kaypatarí?
Kaypatarí?
………………
………………

Kaypatarí? Kaypatarí?

……………… ………………

CHAKI UMA
UYA WIKSA MAKI

MUQU SIMI QHUNQU

RUK’ANA KUNHA ÑAWI

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 19


Kurkunchikkunata kuyuchisunchik
Takiy

Umata kuyuchisun mana puñumanpaq,


Umata kuyuchisun allin yuyananpaq;
Uma, uma, uma uma uma. (kuti)

Rikrata kuyuchisun, mana chirinanpaq,


Rikrata kuyuchisun, q’uñi kanallampaq;
Rikra, rikra, rikra rikra rikra. (kuti)

Makita kuyuchisun, allin qillqananpaq,


Makita kuyuchisun, allin llank’ananpaq;
Maki, maki, maki maki maki. (kuti)

Tiqnita kuyuchisun allin tusunanpaq,


Tiqnita kuyuchisun, allin kuyunanpaq;
Tiqni, tiqni, tiqni tiqni tiqni. (kuti)

Muquta kuyuchisun, mana chirinanpaq,


Muquta kuyuchisun, mana chirinanpaq;
Muqu, muqu, muqu muqu muqu. (kuti)

Chakita kuyuchisun allin purinanpaq,


Chakita kuyuchisun kusa phawananpaq;
Chaki, chaki, chaki chaki chaki. (kuti)

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 20


Kurkunchikpa sutinkunata riqsiykusun

uma chukcha

Ruk’ana Mat’i Maki

Sillu

Rinri

Qhunqu Ñawi

Sinqa

Uya Kunka

Simi wallak’u

Qhutu Wiksa

Puputi Tiqni

Phaka Muqu – qunquri

Ñañu chaki Winthu

Chaki

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 21


Q’umir luruchaymanta

Takiy
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
Umaymanta llankhaykuwan, (kuti)
¿Umaymanta? ¿Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
Uyaymanta llankhaykuwan, (kuti)
Uyaymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
Kunkaymanta llankhaykuwan, (kuti)
kunkaymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
riqraymanta llankhaykuwan, (kuti)
riqraymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
qhutuymanta llankhaykuwan, (kuti)
qhutuymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
wiksaymanta llankhaykuwan, (kuti)
wiksaymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
phakaymanta llankhaykuwan, (kuti)
phakaymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
muquymanta llankhaykuwan, (kuti)
muquymanta? Imaninki? ¡Manachá!
Qumir luruchay, munay luruchallay (kuti)
chakiymanta llankhaykuwan, (kuti)
chakiymanta? Imaninki? ¡Manachá!

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 22


Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik.

Uma Cabeza Qhutu Pecho


Chukcha Cabello Wiksa Barriga
Mat’i Frente Puputi ombligo
Ninri / Rinri Oreja Tiqni Cadera
Ñawi Ojo Phaka Pierna
Simi Boca Muqu Rodilla
Sinqa nariz Winthu Taco
Uya Cara Chaki Pie
Kunka Cuello Kurkunchik Nuestro cuerpo
Rikra Hombro Kuyuchisun Vamos a mover
Qhunqu Codo mana No
Maki Mano allim Bien
Ruk’ana Dedo Ima Qué
Sillu Uña maytaq ¿Dónde?
Wallak’u Axila Kunanqa Ahora sí.

Kay llank’aypi yachaqasqanchikta, yuyayniyuq kasqanchikman


hina sut’inchaykusunchik. Wakin rimayllapi, wakintaq
qillqaykuspa. Kurkunchikpa sutinkunata tapunakusunchik.

¡Uma
¿Iman kaypa sutin? Qampaqtarí
!
………………………. maytaq kunkayki

¿Iman kaypa sutin?


………………………. ¿Iman kaypa sutin?
……………………………….
¿Iman kaypa sutin?
………………………. ¿Iman kaypa sutin?
……………………………….

¿Iman kaypa sutin? ¿Iman kaypa sutin?


………………………. ……………………………….

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 23


Tawa ñiqinpi llank’anapaq
Cuarta actividad

Kunanqa aswan riqsinaykukusunchik.

¿Imaynalla Allillampuni.
kachkanki?

Ñuqap sutiy Ñuqap sutiytaqmi


Guillermo. Yomar. chaqay
Ecuador
Kay Puno suyumanta
llaqtapi kakuni.
tiyakuni.

Diospa
¿Imata kaypi
siminmanta
rurachkanki?
rimaspa
purini.

Imaynalla
kachkankichik.
Ñuqap sutiymi
Julio Cesar.

Kay San
Gabán
llaqtapin Pusaq watayuq
tiyakuni. kani

Pukllayta
sinchita munani.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 24


Kunanqa kay rimaykunawan riqsichikuyninchikta hatarichisun.

Tiyakunitaqmi Antonio ¿Qanrí? Allillampuni


.

Ñuqapas allilamtaqmi. Watayuq Imaynalla kachkankichik.

Ñuqap sutiymi Kay San Gabán llaqtapi kani Chunka

Riqsinakusun Yachanakusun
Takiy

Riqsinakusun yachanakusun paras


Pis kasqanchikta yachanakusun paras;
Sutinchikta willanakusun paras.

Ñuqap sutiyqa Guillermuchamá paras


Qampa kaqtari iman sutiyki paras;
Sut’ichallanta willaykuriway paras.

Willasqaykichu maymantas kani chayta


Apu Allinqhapap chakichanmantas kani
Macusani llaqtap sunquchammantas kani.

Qamri wayqichay maymantas kawaq paras


Ichachus kawaq llaqtamasiypas paras
Ichachus kawaq wasimasiypas paras.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 25


Kunan kay rimaykunata ñawinchaykusunchik, hinaspataq
ñuqanchik yanakullasuntaq.

Ancha munasqa turañañaykuna,


imaynalla kachkankichik. Ñuqap Sutiymi
Antonia, Kakunitaqmi, Macusani
llaqtamanta. Kaypi tarikuni qamkunawan
imallatapas rimariyta munaspa.
Pampachaykuwankichik, ima
pantayniykunamantapas.

Imaynalla kachkankichik Munasqa


wawamasikuna. Ñuqap sutiymi
Claudio. Tiyakunin kay Puerto
Manoa nisqa ayllupi, isqun
watayuqmi kani. Yachay wasiypa
Yupaynintaqmi 72666 nisqa. Kunan
huk munay takiychata
takiykapusqaykichik.

Kunanqa sapanka napaykukuspa, sutinchikta, maypis tiyanchik, imatas


ruranchik chaykunatas willaykamusunchik, hinaspataq allinta
riqsinakusunchik.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 26


Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik.
Ñuqap sutiymi Mi nombre es.
Tiyakunitaqmi Vivo en
Wataypas mi edad es
Yachay wasiypa yupaynin Número de mi Escuela
¿Maymanta kanki? ¿De dónde eres?
¿Maypin tiyakunki? ¿Dónde vives?
¿Iman aylluykip sutin? ¿Cómo se llama tu comunidad?
Riqsinakusun Conozcámonos
Yachanakusun Acostumbrémonos
Pis kasqanchikta yachanakusun Nos conozcamos, quienes somos
Sutinchikta willanakusun Avisémonos nuestros nombres
Willasqaykichu maymanta kani chayta ¿Quieres que te avise de dónde soy?
Pampachaykuway Discúlpame
Pantayniykunamanta De mis errores

Kay llank’aypi yachaqasqanchikta, yuyayniyuq kasqanchikman


hina sut’inchaykusunchik. Wakin rimayllapi, wakintaq
qillqaykuspa.

Simillapi kutichisunchik Atisqaykiman hina; llipin


¿Iman sutiyki?...................................
wawamasiykikunaman sumaq
simipi riqsiykuchikuy.
¿Maypin tiyanki? …………………………….
…………………………………………………………………
¿Maymantan kanki? ……………………….
…………………………………………………………………
¿Hayk’an watayki? …………………………. …………………………………………………………………
¿Hayk’an yachaywasiykip yupaynin? …………………………………………………………………
………………………………………………………. …………………………………………………………………
¿Iman aylluykip sutin? …………………… …………………………………………………………………
………………………………………………………………….

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 27


Phamillanchikmanta - Yawarmasinchikmanta.

➢ Yawarmasinchikkunamanta rimaykuna yachaqanapaq: taytay, mamay, wayqiy,


panay, turay, ñañay, wawa, kuraqniy, sullk’ay, awichuy, qusay, yanay, ususiy, churiy.
➢ Tiyana wasinchikmanta rimaykuna yachaqanapaq: wasiy, wasiypa punkun,
puñunay, q’unchay, mikhunay p’ukukuna, wayk’ukunay, unu aysanay.
➢ Mikhunanchikkunamanta rimaykuna Yachaqanapaq: mikhunaykuna: t’anta,
asukar, kachi, unu, papa, ch’unu, sara, aycha, runtu, ñuqñu, hawas, sacha rurukuna.
➢ P’achanchikkunamanta rimaykuna yachaqanapaq: p’achay, qatakunay chusi,
waray, muranay, chumpiy, usuta, sumpirruy.
➢ Wasi uywanchikkunamanta rimaykuna yachaqanapaq: Allquy, michiy, quwiy,
wallpay,
➢ Yupayninchikkunamanta rimaykuna yachaqanapaq: huk, iskay, kimsa, tawa,
pisqa, suqta, qanchik, pusaq, isqun, chunka, iskay chunka, pachak, waranqa.
➢ Qichwa simi rimaypa ch’ikunkunamanta: Patachakaqa, phathachhakhaqha,
p’at’ach’ak’aq’a, saha, manaña, lalla, ra, waya.
➢ Qichwa simi rimaypa hanllayninkuna: a, i, u. ch’aqwayninkuna.
➢ Qichwa simi qillqaykunap ch’ikunkunawan rimaykuna hatarichisqa.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 28


Pisqa ñiqinpi llank’anapaq
Quinta actividad.

Kaymi Tayta Sawinup Phamillan.

Ñuqam kani Ñuqataqmi


Churi kani Tayta.

Ñuqam kani
Ñuqam kani
Mama.
Kuraq Ususi

Ñuqa kani
Sullk’a Ususi

Ñuqap sutiymi Isawila, kaypin tiyakuni llipi phamillantin.


Kimsan wawaykuna, huk churiy, iskay ususiy. Qusaypa sutin
Sabino; paywan parischakurqayku warmaykumantapacha.
Allillantan kawsakuyku, chakratapas rurakuyku awichuykup
allp’allampi, uywallaykupas kan. Aswanpas wakchallam
kakuyku, manan kanchu taytamamaykupas, ni turaypas,
ñañaypas, sapallaykun puriykachakuyku.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 29


Kunan yachasqanchikman hina hunt’aykusunchik rimaykunata sapanka
wachupi.

Ñuqam kani

Kaymi lankha ……………………

……………………
. Ñuqan kani
ñituykunap
Ñuqam kani
wawaykunap ………………………
….
……………………
..

Ñuqam kani
Ñuqataqmi kani kuraq
…………………….
…………………………………

Kay rimaykunawan hunt’apasunchik tupachispa.

Awichun Kuraq churi Tayta

Waway Maman Kuraq ususi

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 30


Tayta mamanchikpa kamachikuyninmanta.

Takiy

Tayta mamaykichu yachachirqasunki,

Mama taytaykichu kamachimusunki;

Sumaqta wayqi panantin tiyakunanchik nispa;

Munayta tura ñañantin kawsakunanchik nispa.

Manayari wayqiy chiqninakunanchikchu,

amayari panay maqanakunanchikchu ;

ch’ullata kuraq sullk’antin tiyakunanchik riki;

kusisqa wawamasintin kawsakunanchik riki.

Kunan chanincharisunchik kay takiypa rimayninkunata.

- ¿Imamantan kay takiy kasqa?


…………………………………………………………………………………………………………………….
- ¿Imatan tayta mamanchikkuna yachachiwanchik?
………………………………………………………………………………………………………………………
- ¿Tura panantin imaynatan kawsakunanchik?
………………………………………………………………………………………………………………………
- ¿Wawamasintin imaynatan kawsakunanchik?
………………………………………………………………………………………………………………………

Wayqiy Taylunchu, AArí wayqichay, amallaraq,


imay urastan huch’uytawan tiyarisunchik.
ripusunchik. Hhinaspa chinkaykapusunchik.
Mamanchiktaq
k’amiwasunman.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 31


¿Wasinchik chikapi, imaynatan kawsakunanchik?

Ñuqamchikpa kawsayninchikpiqa manan kanchu wak, wak tiyay,


nitaqmi kanchu qhawanakuy, ni churanakuy. May allupipas, llaqtapipas
tiyakunchik ch’ulla runa hina. Kawsasqanchik ukhupiqa riqsinchik: tayta,
mama, wawa chaylata. Awichu, tunu
awichupas kuraq tayta, kuraq mama.
Paykunaqtaqa; hina wawampas,
wawampaq wawampas, qataynimpas,
qhachunimpas llipin wawankama. Wasi
uywakunapas wawa, chakra rurukunapas
mama; chaymi chay runaq allin kawsaynin.

Kunan allinta siq’ita qhawaykuy, hinaspataq qillqakunawan tupaykuchiy.

Mama ususintin tiyachkam.

Mama churintin sayachkam.

Maqt’acha mamantin sayachkam.

P’achñacha mamantin tiyachkam.

P’asñacha ñañantin sayachkam.

Wayqi panantin kusisqa sayachkanku.

Qhari warmi kusisqa sayachkanku.

Kasqan pura p’achayuq sayachkanku.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 32


Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik.

Tunu awichu Bis abuelo. Qatay Yerno.

Awichu Abuelo. Qhachun Nuera.

Awichuy Mi abuelo Layasi Con suero.

Tayta Padre, papá Sipas Joven mujer.

Taytay Mi padre, mi papá. Wayna Joven varón.

Mamay Mi Madre, mi mamá. P’asña Joven mujer.

Churi Hijo. Maqt’a Joven.

Ususi Hija. Qhari Varón.

Wawa Niño. Warmi Mujer

Lankha wawa Bebé. Warma Adolecente.

Qusay Mi esposo. Yanay, urpiy Mi esposa

Kay llank’aypi yachaqasqanchikta, yuyayniyuq kasqanchikman


hina sut’inchaykusunchik. Wakin rimayllapi, wakintaq
qillqaykuspa.

Qichwa simiman kutichiy Kastilla simiman kutichiy


Padre ……………………………. Wawaypa taytan …………………………………………
Madre ……………………………. Wawaypa maman ………………………………………..
Hija ……………………………. Kuraq churiy ………………………………………..
Hijo …………………………….. Sullk’a ususiy ………………………………………..
Abuelo …………………………….. Paymi qusay ………………………………………..
Bebé ……………………………… Yanaymi kanki ………………………………………..
Esposo ……………………………… Qatayniymi ………………………………………..
Esposa ……………………………… Layasiymi ………………………………………...
Nuera ……………………………… Qhachuniymi
RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN …………………………………………. Página 33
Suqta ñiqinpi llank’anapaq
Sexta actividad

Tiyana wasinchikkunamanta, mikhunanchikkunamanta,


p’achanchikkunamantawan rimarisunchik.

Kaymi
Kaytaqmi
wasi punku hatun wasi.
Kaymi wasiy

Kaypin tiyakuyku llipin


taytamamaywan,
sullk’aykunantin,
kuraqniykunantin.

Imas atisqanchikman hina rimaykuchisunchik kay qillqakunata.

Mama muntirayuq,
Kaywanmi yana pullirayuq,
wayk’ukuna. q’ipiyuq
Kaymi kay
wawakunantin
q’awa pirwa. mikhuchkam.

Kay Ususipas
sipaschapas sumpichuyuq
mikhuchkam, mikhuchkam.
puka
pullirayuq.
Kaytaqmi
mikhuna
p’uku.

¿Imamantan chay qillqakuna rimasqa?

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 34


Mama
wawakunaman
Maqt’achakuna;
kinuwa lawata,
puka ch’ulluchayuq,
lichiyuqta
riqch’ay riqch’ay
qarachkam.
punchuchayuq
kachkamku.
Kay q’unchapin
kinuwa lawata
t’alachirqanku.

Kay t’uru
mankamantan
kinuwa lawataqa
wichllawan qarana.

Kaypin llipin phamilla


Kay mikhunan huñuykukuspa mikhuchkanku;
q’unchapi wayk’usqa, tayta, mama, churi, ususi.
t’uru mankapi
wayk’usqa, sumaq
q’apaysapacha. Kay aqha p’uñupin
sara wiñapumanta
Ñuqaykuqa, aqhata puquchina.
kachimanta huch’uy
ch’apaqniraytan
mikhuyku. Kay mikhunapin tarikun;
papa, aycha, ch’uñu,
arrus, hinallataq qura
mikhuykuna.

Mamayraqmi ñuqamanqa pallay


awayta yachachiwarqam, ñuqataq
yachachikkani warmi wawaykunaman.

Llipi wawaykunapaq awapuni,


hina q’ipiña, punchu, chusi,
qatana, chumpi.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 35


Kunan kay rimaykunata allinta riqsiykuspa akllaykusunchik,
p’achamanta, mikhunakunamanta, wayk’unakunamanta.

Pullira Tiyana wasi Aycha Chumpi Q’awa pirwa

Qipiña Sumpichu Pisara Punchu Runtu

Aqha Aqha p’uñu Aycha Muntira T’uru manka

Ch’uñu Wara P’uku Kinuwa lawa Wichlla Ch’ullu

P’achakuna Mikhunakuna Wakkunamanta


…………………………………. …………………………………. ………………………………….
…………………………………. …………………………………. ………………………………….
…………………………………. …………………………………. ………………………………….
…………………………………. …………………………………. ………………………………….
…………………………………. …………………………………. ………………………………….
…………………………………. …………………………………. ………………………………….
…………………………………. …………………………………. ………………………………….
…………………………………… …………………………………. ………………………………….
. …………………………………… ……………………………………
…………………………………… . .
.
……………………………………
Kaypi, ima mikhunakunatan mama
.
Wawakunaman rakichkam?
……………………………………
.
…………………………………………………………

…………………………………………………………
RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 36
Papa hasp’inay kanchapiqa.
Takiy
Papa haspinay kanchapiqa,
Papa tarpunay wayq’upiqa;
Q’umir ch’uqllullas aytiykuchkam,
Sumaq sarallas wiñaykuchkallam.
Hina, hina wiñachkachun,
Hina, hina puquchkachun;
Ñuqallapaqtaq wiñaykullanqa,
Ñuqallapaqtaq puquykullanqa.
Yanqhas taytay, kamachiwanki,
Yanqhas mamay purichiwanki,
Papa chakrata hasp’imuy nispa,
Wanlla mamata urqurqamuy nispa.

Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik.

Ch’ullu Chullo Aycha Carne

Sumpichu Sombrero Ch’uñu Chuño

Punchu Poncho Ñuqñu Leche

Phullu Mantón Kinuwa lawa Mazamorra de quinua

Chusi Manta Runtu Huevo

Chumpi Faja Sara aqha Chicha de maíz

Pullira Pollera Aqha p’uñu Chumba

Wara Pantalón T’uru manka Olla de barro

Usuta Ojota P’uku Plato de barro

Pisara Frazada Wichlla Chucharón

Q´awa Bosta Q’uncha Fogón

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 37


Kay llank’aypi yachaqasqanchikta, yuyayniyuq kasqanchikman
hina sut’inchaykusunchik. Wakin rimayllapi, wakintaq
qillqaykuspa.

P’achakunap sutinta rimay Hunt’apay chaninnin


rimaykunawan
……………………………………………
…………………………………………… Mamay ………………………….. qarawan.
…………………………………………… Wawa …………………………..upin.
…….. Taytay yana ………………………………churakun.

Mikhunakunap sutinta rimay Kuraqniy …………………………………….p’atan.

Irqikuna sara ……………………………..k’utun.


……………………………………………
…………………………………………… Mamay ………………………………awan.

…………………………………………… Panay ………………………………………..hasp’in.


……………………………………………
………………..

Qanchis ñiqinpi llank’anapaq


Setima actividad

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 38


Qanchis ñiqinpi llank’anapaq
Setima actividad

Wasi uywanchikkunata yuphathapisun.

Wasiykupi uywayku

Iskay michi, suqta allqu.

Manan maqanakunkuchu,

Sumaqta kawsakunku.

Ñuqaykuqtaqa wasiykupi kan;

iskay khuchi, Kimsa quwi.

Hatuchaq uywaykutaqa mamayku

Urqupi michimuchkam.

Ñuqaykutaq wasiykupi uywayku;

Huk allqu, huk pawu, huk patu,

Huk k’anka, iskay wallpa.

Qhuchiyku karqan, mikhukapuyku.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 39


Kunanqa kay rimaykunawan riqsichikuyninchikta hatarichisun.

Phisqa allqu Huk khuchi Kimsa quwi

Tawa k’anka Chunka waka Iskay michi

Isqun uywa Suqta wallpa Qanchis patu

Kunan rikusqaykiman hina sapanka wasi uywakunaman, hayk’as


kachkam chaytawan qillqaykuy.

………………………….. …………………………… …………………………..

…………………………. ………………………….. ……………………….


RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 40
Michichaykichus kayman.
Takiy

Michichaykichus kayman,
saqrachaykichus kayman,
wasiyki qhipachamanta
miyaw, miyaw, nispa nimuykiman.

Allquchaykichus kayman,
Sunkhachaykichus kayman;
Wasiyki qhipachamanta,
Waw, waw, nispa nimuykiman.

K’ankachaykichus kayman,
wallpachaykichus kayman;
Wasiyki qhipachamanta,
ququruqu, nispa nimuykiman.

Khuchichaykichus kayman,
Chanchuchaykichus kayman;
Wasiyki qhipachamanta,
Uq,uq; uq, uq nispa nimuykiman.
Recopilación.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 41


Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik.

Huk Uno Michi Gato

Iskay Dos Allqu Perro

Kimsa Tres Wallpa Gallina

Tawa Cuatro K’anka Gallo

Phisqa Cinco Khuchi Chancho

Suqta Seis Quwi Liebre

Qanchis Siete Wasi uywa Ganado de la casa

Pusaq Ocho Yupaychay Conteo

Isqun Nueve Wasi qhipa Detrás de la casa

Chunka Diez Uyway Criar

Pachak Cien Michiy Pastar

Waranqa Mil Hatun uywa Ganados mayores

Kay llank’aypi yachaqasqanchikta, yuyayniyuq kasqanchikman


hina sut’inchaykusunchik. Wakin rimayllapi, wakintaq
qillqaykuspa.

Kastilla simiman kutichiy Hunt’apay huk sutikunawan


Qanchis michi ……………………………. Taytay pusaq …………………………….uywan.
Chunka wallpa ……………………………. Kuraqniy ……………………..michiman qaran.
Huk K’anka …………………………….
Mamay chunka ………………………..michin.
Pusaq khuchi …………………………….
Iskay allqu …………………………….. Iskay ……………………………sarata ……………………….

Phisqa Quwi ……………………………… Pusaq ………………………………………….runtun.


Kimsa allqu ………………………………
Kimsa …………………………tulluta k’utun.
Chunka michi ………………………………
Iskay ……………………………..q’achuta qaray.
Suqta khuchi ………………………………

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 42


Pusaq ñiqinpi llank’anapaq
Octava actividad

Qichwa simimanta ch’ikukuna yachaqanapaq.

TAKIY

Patachakaqas ñuqayku kayku (kuti)

Kimsa ñañantin kasqan puralla. (kuti)

Saha, Manañas qankuna kankis, (kuti)

Iskay ñañantin munanakunkis. (kuti)

Lalla nisqapis kaypiñas kachkan, (kuti)

Ra nisqapiwan kusikusparaq. (kuti)

Waya nisqapis chayamullantaq. (kuti)

Sinchi kusisqa tusukusparaq. (kuti)

Kunan kay tapukuykunata kutiykuchisunchik

Imamantan chay takiyninchik?

………………………………………………………………………………………………………………

Pikunan kanman chay Patachakaqa nisqakuna?

…………………………………………………………………………………………………………………

Mayqinpiwanmi chayamun Lalla nisqa?

…………………………………………………………………………………………………………………

Imaynatan chayamun Waya nisqa?

………………………………………………………………………………………………………………..

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 43


Phathachhakhaqha

Patachakaq
P’at’ach’ak’aq’a
a

Saha Waya
Manañ
Ra
a Lalla

Kunan llipimanta takikuspa tusuyta yanakusunchik.

Pikunan kanqa patachakaqa nisqa sutiyuq,


pikunan kanqa Saha, Manaña,
pikunan kanqa Lalla, Ra nisqakuna,
pin kanqa waya nisqapis.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 44


Tapukuykunata kutichisunchik
¿Kay sumaq sipaskuna maypin tiyankuman? ¿?
¿imaynan wasinku kanman?
¿Paykunap wasinta riqsiyta munawaqchikchu?
¿Mayqinmi watuwaqchik, imaynas
Chay sipaskunaq wasin kanman chayta?

Kaymin chay sipaskunap wasin, sutinkutaqmin kay hina

Uyariykusunchik allinta, imaynatas sapanka ch’ikukunap


sutin riman chayta, hinaspataq sapanka kasqanta
rimaykuchillasuntaq.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 45


Kay ch’ikukunata pukllakuq tumpa, allinta riqsiykusunchik.

W S L LL T

CH Y P’ Ñ P

TH T’ R KH CH’

QH K’ H N Q

Q’ K CHH M PH

Qichwa simi qillqakunap hanllayninkunawan rimaykuna.

Allqu. Ichhu. Uma

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 46


Kunanqa sapanka qillqa ch’ikukunawan rimaykunata ñawinchaykusunchik.

K’usilluchamanta
Takiy.
K‘usilluchay, k’usillucha

iman hayk’an ruranayki.

Sach’a pataman siqarquspa,

ch’is ch’is, ch’as ch’as ninallayki. (kuti)

Munankichu willanayta,

maymantachus kani chayta.

Chhaqay urqup qhipanmanta,

t’ikakunap chawpinmanta.

Kunanqa sapanka chikuwan tawa rimaykunata wakiykuchisunchik.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 47


Pa: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Ta: ………………………… ……………………… ……………..……… …………………………..

Cha: ……………………… ……………………… ……………..……… …………………………..

Qa: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Pha: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Tha: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Chha: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Kha: ………………………. ……………………… ……………..……… …………………………..

Qha: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

P’a: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

T’a: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Ch’a:……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

K’a: ………………………… ……………………… ……………..……… …………………………..

Q’a: ……………………… ……………………… ……………..……… …………………………..

Sa: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Ka: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Ma: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Na: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Ña: ………………………… ……………………… ……………..……… …………………………..

La: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Lla: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Ra: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Wa: ……………………….. ……………………… ……………..……… …………………………..

Kunanqa sapanka siq’iman sutinta qillqaykusun.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 48


……………………….. ………………………. ……………………..

………………………… ------------------- ……………………………

Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik.

Qichwa simi. Lengua Quechua.

Ch’iku. Signo, letra, consonante.

Ch’ikukuna. Las consonantes.

Hanllaykuna. Vocales.

Qichwa simip hanllayninkuna. Vocales del quechua.

Qichwa simip ch’ikuyninkuna. Consonantes del quechua.

Patachakaqa. Las consonantes: p, t, ch, k, q.

Qillqakuna. Letras, escrituras.

Rimaykuna. Palabras, discursos, enunciados.

Kastilla simi. Lengua castellana.

Tikraykuchisunchik. Vamos a traducir.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 49


Rimaykunata kastilla simiman tikraykuchisunchik.

Paqucha Alpaca Qhari Varón Nina Fuego

Tarpuy Siembra P’acha Ropa Ñakay Degollar

Chaki Pie T’anta Pan Lawa Mazamorra

Killa Luna Ch’aska Lucero Llaqta Pueblo

Qaraywa Lagarto K’aspi Palo Rit’i Nevado

Phuru Pluma Q’uncha Fogón Warmi Mujer

Thachkiy Paso Sacha Árbol Yana Negro

Chhala Trueque Haspiy Escarbar Allqu Perro

Khaya chuño de oca Manka Olla Inti Sol

Kay llank’aypi yachaqasqanchikta, yuyayniyuq kasqanchikman


hina sut’inchaykusunchik. Wakin rimayllapi, wakintaq
qillqaykuspa.

Kaypi, llipin qichwa simip Kaypitaq, llipin qichwa simip


ch’ikunkunata qillqaykuy. ch’ikunkunawan rimaykunata
qillqaykuy.
P, t, ch, …………………………
Paqucha, tarpuy, ……………............
..………………………………………… ………………………………………………………
………………………………………… ………………………………………………………
………………………………………… ………………………………………………………
………………………………………………………
…………………………………………
………………………………………………………
………………………………………… ………………………………………………………
………………………………………… ………………………………………………………
………………………………………………………
…………………………………………
……………………
…………………………………………
……………………

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 50


RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 51
MUSUQMANTA QICHWA SIMI YACHAQANAPAQ QHAWARIYKUNA. BÁSICO I NISQA SUTIYUQ.
MATRIZ CURRICULAR DE COMUNICACIÓN EN LENGUA ORIGINARIA QUECHUA NIVEL BÁSICO I.

HATUN YACHAYKUNA YUYAYCHAKUQKUNA HUCH’UY YACHAYKUNA


SABERES FUNDAMENTALES PROBLEMATIZACIÓN SABERES APRENDIDOS

SIMIPI RIMAYKUNA. SIMIPI RIMAYKUNA.


EXPRESIÓN Y COMPRENSIÓN EXPRESIÓN Y COMPRENSIÓN ORAL
ORAL
- Imaymana yuyaykuna, watuykuna, - ¿Yuyayninchikkunata, - Imas yuyayninkuna, watuyninkuna, munayninkuna,
munaykuna, mañakuykunamanta munayninchikkunata, imaynatataq mañakuyninkunata ima, imaymana rimayninkunapi;
ima, simipi rimaykuna. ikhurichisunman? takiyninkunapi, napaykuyninkunapi, sut’inchan.
- Expresión de ideas, sentimientos, - ¿Cómo expresamos nuestras ideas, - Expresa sus ideas, sentimientos, necesidades, intereses,
necesidades, intereses, experiencias. sentimientos, necesidades, experiencias a través de conversaciones espontaneas,
experiencias? saludos, canciones, etc.

- Ñuqanchikmanta hinallataq wasi - ¿Imaynatan qallaykusunman - Ñuqanchikmanta hinallataq wasi chhikanpi tiyaq
chhikanpi tiyaq rimayninchikkunata? yawarmasinchikkunamantapas, imas yachasqanman hina,
yawarsinchikunamantawan rimaykun yachachikninwan, yachaqmasinkunawanpas.
imaymana rimaykuna. - Conversa en forma espontánea con sus compañeros, su
- Diálogo sobre aspectos de su yo - ¿Cómo se inicia la conversación Profesor u otra persona, a cerca de su yo personal y familiar.
personal y de su familia. espontánea?

- Tapunakuykunamanta. ¿Imaynatan aykusunman - Yachaqaq wawamasinkunawan, Yachachiqninwanpas


- Interrogación; preguntas y tapunakuyman? pisimanta, pisi rimanakuyninkunapi tapunakuyman aykun.
respuestas. ¿Qué términos se utilizan para las - Hace preguntas y responde con términos simples en su
interrogaciones? conversación espontánea con sus compañeros y profesor.

- Imaymana rimaykunapi allin - ¿Imaynatan aswan kallpachasunman - Imaymana rimayninkunapi allinta uyariyta yachan, hinaspataq
uyariykuna. uyariyninchikkunata? chaninchayman aykun.
- Escucha activa en distintas - ¿Cómo puedomos mejorar la - Sabe escuchar atentamente en su conversación y comprende
situaciones comunicativas. escucha activa? los mensajes orales.
- ¿Imaynatan rimaykunap
- Imaymana rimaykunapi willakuyninkunata hap’iqasunman? - Rimanakuyninkunapi, uyariyninkunapipas allinmanta hina
willakuyninkuna hap’iqanapaq. - ¿Qué me ayuda a identificar willakuyninkunata hap’iqan.
- Identificación de información en informaciones explícitas en textos - Identifica informaciones en su conversación o en distintas
mensajes orales. orales. situaciones comunicativas.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 52


QILLQA RIMAYKUNA QILLQA RIMAYKUNA CHANINCHAYMANTA.
CHANINCHAYMANTA. COMPRENSIÓN DE TEXTOS ESCRITOS.
COMPRENSIÓN DE TEXTOS
ESCRITOS.

- Imaynama qillqakuna Imaynatan qallarisun qillqakunap - Imaymana huch’uy riqsisqa qillqakunata ñawinchaspa allinta
ñawinchanamanta. rimayninkuna ñawinchayta? yuyaychan.
- Lectura de diversos tipos de textos. ¿Cómo y para qué leemos textos? - Lee diversos tipos de textos sencillos de su contexto y
comprende su mensaje.

- Imaymananmanta qillqakuna Qillqakunata Imaynankunamantan - Sapa sapamanta, llipimanta, ch’inllamanta, allin kunkawan
ñawinchaymanta. ñawinchasuman? ch’aqwaspa, qillqakunata ñawinchan.
- Tipos de lectura que se practican. ¿Qué tipos de lectura podemos - Practica tipos de lectura en voz alta, silenciosa, compartida,
practicar para la comprensión de coral.
textos?

- Qillqakunap rimayninkuna Imaynanmantan qillqakunap - Huch’uy riqsisqa qillqakunata ñawinchaspa, sut’imanta


hapiqanamanta. willakuyninta riqsiykusunman? rimayninkunata riqsiykun.
- Identificación de información en ¿Cómo se identifica la información en - Lee textos sencillos de su contexto e identifica información
diversos tipos de textos. textos escritos? según su propósito.

Imaynamantan yuyaychasunman - Imaymananmanta qillqakunap rimayninkunata chaninchan.


- Qillqakunap rimayninkuna qillqakunaq rimayninkunata?
chaninchaymanta. ¿Cómo podemos interpretar las ideas - Busca estrategias para interpretar mensajes implícitos del
- Inferencia del significado del texto. implícitas que aparecen en el texto? texto.

- Qillqakunap rimayninkunata allin Qillqakunapi rimaykunata, ruraykunata, - Imaymana qillqapi, rimaykunamanta, ruraykunamanta allin
yuyaywan chaninchana. imaynanmantan chaninchasunman? yuyayninmanhina chaninchan.
- Reflexión sobre el mensaje del texto. ¿Qué criterios puedo considerar para - Comprende mensajes del texto y da su punto de vista de las
hacer mis apreciaciones sobre algunas ideas, hechos que aparecen en su lectura.
ideas, mensajes de un texto?

Qichwa simi qillqap ch’ikunkuna. Imaynatan aswan riqsiykusunman Riqsin, hinaspapas, rimachin qichwa simi qillqap
- El cuadro consonántico quechua. qichwa simip ch’ikuyninta? ch’ikunkunata, allin kunkapi.
¿Cómo podemos conocer el cuadro - Conoce y lee el cuadro consonántico quechua con buena
consonántico quechua? pronunciación y entonación.
-

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 53


RIMAY QILLQAKUNA RIMAY QILLQAKUNA PAQARICHIYMANTA.
PAQARICHIYMANTA. PRODUCCIÓN DE TEXTOS ESCRITOS.
PRODUCCIÓN DE TEXTOS
ESCRITOS.

- Qichwa simip qillqaynin. Imaynan qichwa simip qillqayninkuna? - Qichwa simi qillqakunap chikunkunawan, sapa sapa
- Sistema de escritura quechua. ¿Cómo es la escritura Quechua? rimaykunata, yuyayninkunata ima qillqaykun.
- Escribe palabras, frases, ideas conforme al sistema de
escritura Quechua.
- Ñuqanchikmanta
yawarmasinchikmantawanpas Imaynatan rimaykunap - Paymanta hinallataq yawarmasinmantapas huch’uy
Qillqakuna siqinkunaman hina qillqayninkunata ikhurichisunman? rimaykunata qillqaykun.
paqarichuiymanta. ¿Cómo iniciamos a producir textos? - Escribe textos simples relacionado a su yo personal y familiar.
- Producción de textos icono verbales
relacionados a yo personal y familiar.

- Huch’uy rimaykuna yupaynintin, Imaynatan chay huch’uy - Huch’uy rimaykunaman yupayninkunata hinallataq
hinallataq sutichaynintin qillqaymanta rimaykunaman yupayninta, sutichayninkunata ima yapaspa qillqakunata paqarichin.
- Producción de frases verbales y sutichayninta ima churasun? - Escribe frases verbales y nominales con modificadores de
nominales con o sin modificadores. ¿Cómo usamos los modificadores en tipo: cuantificadores, numerales y adjetivos.
las frases verbales y nominales?
- Qillqaykunap puriyninkuna: - Qillqakunap puriyninkunata qhawarispa: qallariyninta,
qallariynin, kikin qillqaynin, Imaynatataq aparikun qillqaykunarí? imaynas qillqayninta, hinallataq tukuchayninpi
tukuchayninkunamanta ima. chaninchayninkunatapas hunt’aykuspa, imaymana
- Procesos de producción de textos: ¿Por qué es importante los procesos qillqaykunata paqarichin.
planificación, textualización y de producción en nuestra escritura? - Produce textos literarios y no literarios considerando los
reflexión. procesos de producción de textos: planificación, textualización
y reflexión.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 54


MUSUQ RIMAYKUNA YACHAQANAYPAQ BASICO I NISQAPI
CARTEL DE EXPRESIONES LINGUÍSTICAS DE LA LENGUA ORIGINARIA QUECHUA PARA BÁSICO I.

HUCH’UY YACHAYKUNA YACHAYKUNA RIMAYKUNA YACHAYKUNA TARIPANA LLANK’AY


SITUACIÓN DE EXPRESIONES LINGUÍSTICAS APARINAPAQ
SABERES APRENDIDOS APRENDIZAJE SEÑALES DE APRENDIZAJE SECUENCIA DE
ACTIVIDADES
SIMIPI RIMAYKUNA.
EXPRESIÓN Y Ñuqanchikmanta.
COMPRENSIÓN ORAL Así soy Yachaqanapaq
- Imaynalla kachkanki, allillanpuni, - Yachachiqninwan, tayta huch’uy llank’ay
- Imas yuyayninkuna, - Napaykunakuy qanrí? Ñuqapas allillantaqmi. mamanwan, hinallataq Sesión de
watuyninkuna, - Saludo y despedida. Paqarinkama, wawamasinwanpas interaprendizaje.
munayninkuna, tupakunanchikkama. napaykunakun.
mañakuyninkunata ima, - Buenos días, cómo estás, bien y - Se saluda con su Profesor,
imaymana rimayninkunapi; tú? Yo también bien, hasta padres como también con sus - Qasin rimariykuna
takiyninkunapi, mañana, hasta luego. compañeros luego se despide - Diálogo
napaykuyninkunapi, con amabilidad. espontáneo.
sut’inchan.
- Sutinchikkunamanta. - Ñuqap sutiy… qampa sutiyki, - Sutinta willakun, hinallataq - Qillqakunawan
- Expresa sus, sentimientos, - Nuestros nombres. paypa sutin. Iman sutiyki? Iman rimaqmasinkunap sutintapas pukllay.
necesidades, intereses, ideas paypa sutin? tapullantaq. - Juego con tarjetas.
a través de conversaciones - Mi nombre es, tu nombre, su - Avisa su nombre y pregunta a
espontaneas, saludos, nombre, cómo te llamas, cómo se su compañero de su nombre. - Takiykuna
canciones, etc. llama? - Entonación de
canciones.
- Ñuqanchikmanta hinallataq - Riqsichikuymanta. - Ñuqap sutiy… tiyakuni kay, - Llipi yachaqaq
wasi chhikanpi tiyaq - Presentación personal. chaqay llaqtamanta, ayllumanta, wawamasinkunaman, sumaq - Akllasqa musuq
yawarmasinchikkunamantapa suqta watayuq kani. rimayninwan riqsichikun. rimaykuna.
s, imas yachasqanman hina, - Mi nombre es… vivo en … - Se presenta ante sus Vocabulario.
rimaykun yachachikninwan, tengo… años. compañeros con amabilidad.
yachaqmasinkunawanpas. - Yachaqasqanchik
- Umay, uyay, ñawiy, ninriy, simiy, - Llipi t’aqa t’aqapi kuna sut’iychay.
- Conversa en forma - Kurkunchikkunamanta sinqay, kunkay, makiy, wiksay, kurkunkunata sutinmantakama - Evaluación.
espontánea con sus - Nuestro cuerpo. phakay, muquy, chakiy riqsiykun.
compañeros, su Profesor u - Cabeza, cara, ojo, boca, cuello, - Señala las partes exteriores
otra persona, a cerca de su mano, espalda, pie. de su cuerpo con buena

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 55


yo personal y familiar. - pronunciación.

Yawarmasinchikmanta
- Yachaqaq Nuestra Familia
wawamasinkunawan, - Taytay, mamay, wayqiy, panay, - Rimayninkunapi, Yachaqanapaq
Yachachiqninwanpas Yawarmasinchikkuna. turay, ñañay, wawa, … tapukuyninkunapi, sut’ichan huch’uy llank’ay
pisimanta, pisi Miembros de mi - Mi papá, mamá, hermano, wasi chhikanpi tiyaq Sesión de
rimanakuyninkunapi familia. hermana, niño, bebé. yawarmasinkunamanta. interaprendizaje.
tapunakuyman aykun. - Menciona a los miembros de
- Hace preguntas y responde la familia en su conversación e
con términos simples en su interrogaciones. - Qasin rimariykuna
conversación espontánea con - Diálogo
sus compañeros y profesor. - Wasinchikkunamanta. - Wasiy, puñunay, q’unchay,
- Rimayninkunapi, espontáneo.
mikhunay p’ukukuna, tapukuyninkunapi, sutinmanta
- Imaymana rimayninkunapi Nuestro hogar. wayk’ukunay, unu aysanay. aysarin imas wasin ukhupi - Qillqakunawan
allinta uyariyta yachan, - Mi casa, mi cama, mi cocina, mis tarikun chaykunamanta. pukllay.
hinaspataq chaninchayman platos, baldes para jalar agua…. Señala por su nombre las - Juego con tarjetas.
aykun. cosas más importantes que
- Sabe escuchar atentamente existe en la casa. - Takiykuna
en su conversación y - Entonación de
comprende los mensajes Mikhunanchikkunamanta - Mikhunaykuna: t’anta, asukar, - Willakuyninkunapi sutinmanta canciones.
orales. kachi, unu, papa, ch’unu, sara, aysarin imatas tayta
Nuestros alimentos. aycha, runtu, ñuqñu, hawas, mamankunawan mikhun - Akllasqa musuq
- Rimanakuyninkunapi, sacha rurukuna, chaymanta. rimaykuna.
uyariyninkunapipas - Mis comidas, papa, maíz, frutas, - Menciona con naturalidad los - Vocabulario.
allinmanta hina carne, leche. alimentos que consume en la
willakuyninkunata hap’iqan. casa. - Yachaqasqanchik
- Identifica informaciones en kuna sut’iychay.
su conversación o en P’achanchikkunamanta. - P’achay, waray, muranay,- Willakuykunata uyarispa, - Evaluación.
distintas situaciones chumpiy, usuta … hap’iqasqanman hina,
comunicativas. Nuestros vestidos. sutinmanta aysarin qari
warmiq p’achankunata.
- Mi ropa, pantalón, faja, pollera, - Escucha conversaciones e
camisa, zapatos. identifica informaciones sobre
el nombre de las ropas.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 56


Wasi - Allquy, michiy, quwiy, wallpay, - Takiykunamanta akllarispa
uywanchikkunamanta. k’ankay, … wasi uywakunata sutinmanta
Nuestros animales del - Perro, gato, gallo, gallina, cuy. kama rimarin.
hogar. - Extrae de las canciones
nombres de los animales y
menciona por sus nombres.

Yupayninchikkunamanta - Huk, iskay, kimsa, tawa, pichqa, - Rimayninkunapi pisimanta pisi


. suqta, qanchis, pusaq, isqun, yupaychan, uywankunata,
Nuestros números. chunka. p’achankunata,
- Uno, dos, tres, diez, cien. mikhunankunata.
- Crea frases nominales con
modificadores numerales, de
preferencia con los
sustantivos que ya se conoce.

QILLQA RIMAYKUNA
CHANINCHAYMANTA.
COMPRENSIÓN DE Yachaqanapaq
TEXTOS ESCRITOS. huch’uy llank’ay
Sesión de
- Imaymana huch’uy riqsisqa Imaymana riqsisqa - Ñawinchay, imaymana qillqakuna, - Imaymana huch’uy riqsisqa interaprendizaje.
qillqakunata ñawinchaspa huch’uy qillqakuna huch’uy riqsisqa qillqakuna, qillqakunata ñawinchan,
allinta yuyaychan. ñawinchanamanta. hap’iqay, qillqap rimayninkuna. hinaspataq allimantahina
- Lee diversos tipos de textos Lectura libre de textos - Lee, diversos textos, textos yuyaychan. - Qasin rimariykuna
sencillos de su contexto y sencillos. sencillos, textos de su contexto, - Lee diversos textos sencillos - Diálogo
comprende su mensaje. comprende, mensaje del texto. de su contexto y comprende espontáneo.
su mensaje.
- Qillqakunawan
- Sapa sapamanta, llipimanta, Imaymananmanta - Imaymananmanta qillqakuna - Imaymananmanta qillqakunata pukllay.
ch’inllamanta, allin kunkawan qillqakuna rimachiy – rimachiy: ch’inllamanta, ñawinchan: ch’inllamanta, - Juego con tarjetas.
ch’aqwaspa, qillqakunata ñawinchay. ch’aqwarispa, uyarispalla, sapa ch’aqwarispa, sapa
ñawinchan. sapamanta, llipimanta. sapamanta, llipimanta, - Takiykuna
- Practica tipos de lectura en Tipos de lectura. - Tipos de lectura: silenciosa, en uyarispalla; hinaspataq - Entonación de
voz alta, silenciosa, voz alta, auditiva, individual, rimayninkunata yuyaychan. canciones.
compartida, coral. coral. - Practica formas de lectura:
silenciosa, en voz alta, - Akllasqa musuq

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 57


individual, coral, auditiva, etc. rimaykuna.
para comprender mensajes. Vocabulario.

- Huch’uy riqsisqa qillqakunata - Imaymana - Takiykuna, willakuykuna, - Huch’uy riqsisqa qillqakunata - Yachaqasqanchik
ñawinchaspa, sut’imanta qillqakunamanta watuchiykuna, rimaykuchispa, kuna sut’iychay.
rimayninkunata riqsiykun. willakuyninkuna - Canciones, adivinanzas, rimas, willakuyninkunata riqsiykun. - Evaluación.
- Lee textos sencillos de su riqsina. pares mínimos, relatos, etc. - Extrae información de textos:
contexto e identifica - Identificación de literarios y no literarios según
información según su información en textos propósito.
propósito. diversos.

- Imaymananmanta - Qillqa ukhupi - Sapa sapa rimaykuna, hunt’asqa - Imaymana qillqa ukhupi mana
qillqakunap rimayninkunata rimaykuna, yuyaykuna, rimaykuna, mana riqsisqa riqsisqa rimaykunata
chaninchan. sut’ichay rimaykuna, qillqa ukhupi sut’inchan.
- Busca estrategias para - Deducción de rimaykuna, qillqa sut’inchay. - Hace deducciones de
interpretar mensajes palabras, frases, - Palabras, frases, oraciones, palabras, frases y oraciones
implícitos del texto. oraciones, ideas. deducción de ideas, palabras o para reconstruir el mensaje
frases desconocidas, ideas del texto.
implícitas, deducciones.

- Imaymana qillqapi, - Qillqapi - Chaninninpi yuyaychana, qillqa - Qillqapi rimaykunamanta


rimaykunamanta, rimaykunamanta, ukhupi rimaykuna, yuyayninmanta hina
ruraykunamanta allin yuyaykunamanta chaninchan.
yuyayninmanhina chaninchana. - Reflexión crítica, ideas implícitas, - Da su punto de vista sobre el
chaninchan. - Reflexión crítica sobre deducción. mensaje de texto con sus
Comprende mensajes del ideas, frases en un propias palabras.
texto y da su punto de vista texto escrito.
de las ideas, hechos que
aparecen en su lectura.

Riqsin, hinaspapas, rimachin Qichwa simi qillqap - Qichwa simi qillqakunap Qichwa simi qillqakunap
qichwa simi qillqap ch’ikunkuna. chikunkuna. ch’ikunkunata
ch’ikunkunata, allin kunkapi. Cuadro consonántico - Cuadro consonántico de la sutinmantakama rimaykuchin.
Conoce y lee el cuadro de quechua. lengua quechua. - Lee el cuadro consonántico
consonántico quechua con con buena pronunciación y
buena pronunciación y diferencia los sonidos.
entonación.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 58


RIMAY QILLQAKUNA
PAQARICHIYMANTA. Yachaqanapaq
PRODUCCIÓN DE TEXTOS huch’uy llank’ay
ESCRITOS. Sesión de
interaprendizaje.
- Qichwa simi qillqakunap - Qichwa simi Qichwa simi qillqankunap - Sapanka qillqakunap
ch’ikunkunawan, sapa sapa qillqakunap ch’ikunkuna, hanllayninkuna. ch’ikunkunawan, sapa sapa
rimaykunata, yuyayninkunata ch’ikunkuna. rimaykunata qillqaykun. - Qasin rimariykuna
ima qillqaykun. Cuadro consonántico y vocálico. - Escribe palabras, frases que - Diálogo
- Escribe palabras, frases, - Sistema de escritura tienen sentido con el espontáneo.
ideas conforme al sistema de Quechua. panalfabeto quechua.
escritura Quechua. - Qillqakunawan
pukllay.
- Paymanta, hinallataq Siqinkunaman Siqikuna, qillqakuna, wakichisqa, - Riqsisqa qillqakunata, - Juego con tarjetas.
yawarmasinmantapas, wakichisqa qillqakuna qillqa paqarichiy. siqinman hina wakichispa
huch’uy rimaykunata paqarichiymanta. paqarichin. - Takiykuna
qillqaykun. Producción de textos Textos, textos sencillos, imágenes, - Produce textos simples que se - Entonación de
- Escribe textos simples icono verbales. relacionar, producir textos. relacionan con las imágenes canciones.
relacionado a su yo personal de su contexto.
y familiar. - Akllasqa musuq
rimaykuna.
- Huch’uy rimaykunaman Huch’uy rimaykuna, Huch’uy rimaykuna, yupayninkuna, - Huch’uy rimaykunata Vocabulario.
yupayninkunata hinallataq yupayninkunawan, sutichayninkuna, yupaychaspa, mana hinataq
sutichayninkunata ima sutichayninkunawan sutinchaspa qillqakunata - Yachaqasqanchik
yapaspa qillqakunata wakichiymanta. Frases, numerales, adjetivos. paqarichin. kuna sut’iychay.
paqarichin. Frases verbales y - Escribe frases nominales o - Evaluación.
- Escribe frases verbales y nominales con o sin verbales con modificadores
nominales con modificadores modificadores. numerales y adjetivos.
de tipo: cuantificadores,
numerales y adjetivos.

- Qillqakunap puriyninkunata Qillqakunap Imaymana qillqakuna, qillqa - Imaymana huch’uyniray


qhawarispa: qallariyninta, puriyninkunamanta munasqankuna. riqsisqa qillqakunata hatarichin
imaynas qillqayninta, Diversos textos, textos de su allinta qhawarispa.
hinallataq tukuchayninpi Procesos de: interés, procesos de producción. - Produce textos literarios y no

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 59


chaninchayninkunatapas Planificación, literarios de su interés,
hunt’aykuspa, imaymana textualización y siguiendo los procesos de:
qillqaykunata paqarichin. reflexión en textos palnificación, textualización y
- Produce textos literarios y no literarios y no literarios. reflexión.
literarios considerando los
procesos de producción de
textos: planificación,
textualización y reflexión.

“Toda críTica sea bienvenida pero no siempre acepTada”

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 60


PERÚ MAMA SUYUP WILLKA TAKIYNIN

Kutipaq takiri (coro)

Qispichisqan kanchik
Wiñaypaq kananchik wiñaypaq
Ñawpaqtaraq k’anchanta
Pakachun k’anchanta inti.
Pisisun willkachasqa munayman
Hanaqchan llaqtanchik wiñayman. (kimsa kuti).

Suqta kaq, rimay takiy (sexta estrofa)

Ñawchillanpi Anti Urqu hap’ichun


Puka yuraq unanchanchikta
Kallpasqata q’ayaman willachun.
Wiñaypaqñan (3) qispisqa qusqa.

Llanthullanpi kawsasun thah nispa


Urqumanta Inti paqarpitaq
Hatun sullullchaytan yapaypasun.
Chaskichuntaq (3) Jacobpa Apun.

INDEPA.

¡KAWSACHUN PERÚ SUYUNCHIK!


¡Káwsachun!

HIMNO A CARABAYA

CORO

Carabaya tierra generosa


Capital alpaquera del mundo
Tus entrañas de oro y uranio
Son la joya y el orgullo del Perú.

ESTROFA 1

De Qarwaya proviene tu nombre


En parajes de Mallcusayana
Prometemos forjar tu grandeza
Y sea bastión y emporio del Perú
Juventud esperanza del mañana
Laboremos sin vacilaciones,
Nuestra fuerza es hoy San Gabán
Y requiere hombres de mucho valor.
¡VIVA LA PROVINCIA DE CARABAYA!

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 61


REFERENCIA BIBLIOGRÁFICA.

ACADEMIA MAYOR DE LA LENGUA QUECHUA. (1995) Diccionario quechua – Español.

AMODIO, E. (1988) Cultura. UNICEF. 1993. Paz Bolivia.

CASSANI, D. LUNA, M. Y SANZ, G. (1994) Enseñar Lengua. Barcelona Grao.

CERRÓN P. RODOLFO. (2008). Quechumara. Estructuras Paralelas del Quechua y del Aimara.
PROEIB Andes. La Paz – Bolivia.

CONVENIO No 169. (2002) Quinta Edición. Sobre Pueblos Indígenas y Tribales en Países
Independientes. San José Costa Rica.

DIRECCIÓN REGIONAL DE EDUCACIÓN PUNO. (2009) Proyecto Curricular Regional.

ENRIQUEZ , S. PORFIRIO. (2005) Cultura Andina. Puno.

GONZALES, H. DIEGO. (1952) Vocabulario de Lengua General de Todo el Perú. Universidad


Mayor de San Marcos.

LEY No 27818. (202) Ley para la Educación Bilingüe Intercultural.

LEY No 29735. (2011) Del uso, preservación, desarrollo, recuperación, fomento y difusión de las
lenguas originarias del Perú.

MADELEINE ZÚNIGA. (1993) Educación Belingue. Material de Apoyo para la formación Docente
en Educación Intercultural Bilingüe.

MAMANI, A. OSCAR ; YUCRA Y. ELENA. (2011). Política y Planificación Lingüística de las


Lenguas del Perú. UNA PUNO.

MINISTERIO DE EDUCACIÓN. (2012) Programa de Especialización en EIB. Dirigido a Docentes


de Inicial y Primaria de EBR. Estructura del Plan de Especialización.

RESOLUCIÓN MINISTERIAL No 1218-85-ED. (1985) Aprueba la oficialización el alfabeto


Quechua y Aimara y las reglas ortográficas para la escritura.

VALERIANO A, GUILLERMO. (2010-2011). Módulo de Estrategias Metodológicas en


L2.delPrograma de Especialización en EIB. UNA. Puno.

VALERIANO A. GUILLERMO. (2014) Estructura Curricular Reajustada para la enseñanza y


aprendizaje de las lenguas Quechua y Aimara. Centro de Idiomas UNA Puno.

RED EDUCATIVA RURAL SAN GABÁN Página 62

También podría gustarte