August Pulst
August Pulst (14. jaanuar 1889 Kiisa, Tammiste vald, Pärnumaa – 22. november 1977 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, teatridekoraator, vanavara ja pärimusmuusika koguja ning rahvakultuuri populariseerija.
| August Pulst | |
|---|---|
 August Pulst isa büsti juures 1920-30-ndad | |
| Sündinud |
14. jaanuar 1889 Kiisa küla, Paikuse vald, Pärnumaa |
| Surnud |
22. november 1977 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Riia Kunstiakadeemia |
| Tegevusala | maalikunstnik, teatridekoraator |
| Kunstivool | impressionism |
August Pulst sündis Pärnumaal Paikuse vallas Kiisa külas Nõmme talu rentniku Jüri Pulsti pojana.[viide?]
Haridus
muudaPulst õppis Toris ja Pärnus. Kujutava kunsti alase erihariduse sai ta Riia linna kunstikoolis tollase kooli direktori ja hilisema Riia Kunstiakadeemia rektori Vilhelms Purvītise ja Roberts Tilbergsi juhendamisel aastatel 1911–1915, kus omandas joonistusõpetaja kutse.[viide?]
Pulst liitus Riia eestlaste hariduse ja abiandmise seltsi laulukooriga, esines näitelaval koos Hugo Lauriga ning tegi Theodor Lemba kutsel oma esimese ettekande eesti rahvakunstist ja -kommetest.[1]
Tegevus kunstnikuna
muudaPulsti esimesed maalid ja näitustel osalemised langevad tema Riia õpiaja perioodi. 1915. aastal oli Pulst alanud I maailmasõja tõttu sunnitud Riiast lahkuma ja suundus Tallinnasse, kus asus tööle dekoraatorina Estonia teatris. Kahe tööaasta jooksul tegi ta muuhulgas lavakujundused lavastustele "Libahunt" ja "Kauka jumal".[viide?]
August Pulsti maalijakäekiri on valdavalt impressionistlik. Ta viljeles eeskätt õlimaali ja 1920. aastatest ka akvarelli. Tema maalide aineks olid maarahva tööd ja tegemised, aga ka loodus ja linnavaated.[viide?]
Pulst oli Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige alates selle asutamisest 1922. aastal ja pärast Teist maailmasõda asutatud Kunstnike Liidu liige.[viide?]
Avalikkusele nähtavam ja olulisem osa August Pulsti kunstiloomingust on loodud sajandi teises pooles. Ta võttis osa paljudest kunstinäitustest, kus eksponeeris oma akvarelle, enamasti Tallinna vaateid inimestega tänaval, maalitud diskreetses sini-punases koloriidis. Pulsti isikunäitused olid 1964. aastal Tallinna Kunstihoones ja 1973. aastal Pärnus.[viide?]
August Pulsti kunstiteoseid leidub Eesti Kunstimuuseumis, mitmes asutuses ja eraisikute käes.[viide?]
Töö vanavara kogujana
muudaAugust Pulsti intensiivne töö vanavara kogujana langeb 20. sajandi esimesse poolde. Esimesed vanavara korjamise kogemused sai Pulst üliõpilasena 1911. aastal, kogudes ajaloolisi esemeid ligi 60 Tori perekonnalt. 1914. aastal, kunstiõpilasena, käis ta suvel kogumistöödel Kadrinas ja Ilumäel. Kokku koguti tollal sealkandist ligu 720 eset, 30 vaipa ning Kadrina kiriku häbipink, rahapakk ja rahakorjamise kott. 1915. aasta suvel, olles kooli lõpetanud, võttis Pulst põhjalikumalt käsile kodukihelkonna. Kogutud 127 eset pandi välja Tori alevi Salme seltsimaja näitlejateruumis (saal oli Pärnu sõjapõgenike käes), sealt sõitis Pulst koos asjadega edasi Tallinna, kus esemed pandi tutvumiseks välja Põllumeeste Seltsi näitusel.[1]
Pulsti korjamismatku iseloomustas soov kohalikele inimestele igati selgitada vanavara kogumise ja muuseumisse talletamise tähtsust. Tema väsimatu huvi ajalooliste esemete korjamise ja säilitamise vastu on Eesti Rahva Muuseumi esemetekogule andnud arvukat ja väärtuslikku lisa.[viide?]
Muuseumimehena
muudaAugust Pulst oli otseselt seotud mitme muuseumi (Eesti Kunstimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum, Tori Muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum) asutamise ja juhatamisega.[viide?]
1915. aasta lõpul asutasid August Pulst, Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Mihkel Aitsam ja Peeter Parikas Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonna, mis muudeti nelja aasta pärast Tallinna Eesti Muuseumiks ning millest on välja kasvanud praegune Eesti Kunstimuuseum. Pulstist sai vastse muuseumi asjaajaja ning 1925. aastal kujundati muuseum üle kunsti kogumisele keskendunud muuseumiks.[1]
Ammu oli unistatud vabaõhumuuseumist. Kuigi Pulst käis Ruhnus kaupa tegemas sealse puukiriku peale, täiendas oma teadmisi Stockholmis ja Helsingis ning vabaõhumuuseumi platsi jaoks vaadati valmis mitu kohta, jäi muuseum toona siiski vaid unistuseks.[1]
Pulst elas Tallinnas Ahju tänaval ning andis paariks talveks peavarju Peeter Südale, kelle nime kannab see tänav praegu. Koolis ka skulptuuri õppinud Pulst alustas Peeter Süda büsti modelleerimist, kuid helilooja suri vaid 37-aastaselt 1920. aasta augustis. Pulst kavandas talle hauasamba, asutas Kadrioru lossi kolinud muuseumis Peeter Süda toa ning tema Mälestuse Jäädvustamise Ühingu, mis laienes Eesti Heliloojate Mälestuse Jäädvustamise Ühinguks ning sellest kasvas omakorda Muusikamuuseumi Ühing, mis avas 1934. aastal Muusikamuuseumi, praeguse Teatri- ja Muusikamuuseumi.[1]
August Pulst oli ka 1934. aastal rajatud, Eesti esimese kihelkondliku, oma põhikirja ja pitsatiga Tori muuseumi asutaja.[1]
Pulsti ringreisid
muudaKõige selle kõrval oli Pulst ka kirglik pärimusmuusikasõber. Pulst mängis viiulit, mandoliini, harmooniumit ja kitarri, veidi vähem lõõtsa ja torupilli.[viide?]
1930. aastail korraldas ta üle Eesti rahvamuusikat ja -kombeid propageerivaid pidusid ning rahvamuusika heliplaadistamist. Ta organiseeris külapillimeeste ja -laulikute ringreise üle kogu Eesti. Viimastest saadud rahaline tulu kattis nii mõnedki muuseumi loomiseks vajaminevad kulutused. Aastail 1922–1939 korraldas ta 18 ringreisi 463 saalis 901 ettekandega 180 000 kuulajale.[viide?]
August Pulst suri 22. novembril 1977 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.[viide?]
Tunnustus
muudaVaata ka
muudaViited
muudaVälislingid
muuda- Krista Sildoja, August Pulsti elust ja tegevusest. www.rahvamuusika.ee
- Sofia Joons, "Pärimusmuusika detektiivid, arstid ja teemeäratajad". Sirp, 6. november 2009
- August Pulsti tutvustus August Pulsti Õpistu kodulehel
- Enno Ootsing, "Kunstnik August Pulst"
- August Pulst Eesti biograafilises andmebaasis ISIK