Jaan Einasto
Jaan Einasto (kuni 1935 Jaan Eisenschmidt; sündinud 23. veebruaril 1929 Tartus) on eesti astrofüüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige alates 1981. aastast.
| Jaan Einasto | |
|---|---|
 Jaan Einasto Marcel Grossmanni preemiaga, 2009 (foto: Peter Murdmaa) | |
| Sündinud |
23. veebruar 1929 Tartu |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | astrofüüsika |
Elulugu
muudaAastal 1947 lõpetas Tartu 1. Keskkooli ja 1952. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. 1955. aastal kaitses ta samas kandidaaditöö teemal “Regulaarsete galaktikate struktuuridest peamises järjestuses” ja 1972. aastal doktoritöö teemal “Regulaarsete galaktikate struktuur ja evolutsioon”. Täiendusõpet on ta saanud näiteks Taanis, Saksamaal ja USA-s. 1952. aastal asus tööle Tartu Observatooriumis, kus ta on töötanud teaduri, vanemteaduri, astrofüüsika sektori ja galaktilise füüsika sektori juhataja, kosmoloogia osakonna juhataja ja vanemteaduri ametikohtadel. Aastatel 1980–1994 oli ta seotud uurimisprojektide ja ametikohtadega Pariisi, Cambridge’i, California ja Harvardi ülikoolis.[1] 2000. aastatel töötab Jaan Einasto Tartu Observatooriumis teadusliku nõustajana.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Jaan Einasto 1981. aastal astrofüüsika alal. Ta kuulub akadeemias astronoomia ja füüsika osakonda. Aastail 1983–1995 oli Eesti Teaduste Akadeemia füüsika, matemaatika ja tehnikateaduste osakonna, aastast 1985 füüsika ja astronoomia osakonna akadeemik-sekretär. Akadeemia presiidiumi liikmena osales ta aastatel 1988–1995 Eesti teaduskorralduse reformimisel.
Teadustöö
muudaEinasto on põhjalikult uurinud galaktikate ja Universumi ehitust, samuti kosmoloogiat ning Maa tehiskaaslaste jälgimise seadmeid. Ta on tõestanud Universumi varjatud massi käsitlevates uurimustes Galaktika massiivse krooni olemasolu (1970–1974) ja Universumi rakustruktuuri olemasolu (1977–1997).[2] Viimasel perioodil on tema teadustöö olnud suunatud tumeaine ja Universumi suuremastaabilise struktuuri avastamisele.
Teda koos kollektiiviga peetakse Universumi kärjetaolise struktuuri avastajateks, mille eest 2007. aastal sai ka teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest.[3]
Raamatuid
muudaTema sulest on ilmunud üle 200 teaduspublikatsiooni ja lisaks on ta avaldanud ajakirjanduses arvamust ka päevapoliitilistes küsimustes alates haridusest kuni maaelu edendamiseni.
- Tumeda aine lugu (mälestused "Per aspera ad astrum" ja valimik artikleid) / Koostanud Mihkel Jõeveer, järelsõna: Enn Saar. Tartu, Ilmamaa, 2006. 528 lk. (Eesti mõttelugu; 71).ISBN 9985-77-192-3
- Dark matter and cosmic web story. World Scientific, 2014. 350 lk. ISBN 9789814551045
- Structure and evolution of regular galaxies / Jaan Einasto. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2021, 242 lk. (Dissertationes astronomiae Universitatis Tartuensis; Dissertatsioon: Tartu Riiklik Ülikool, 1972). ISBN 9789949037711
Liikmesus
muuda- Rahvusvahelise Astronoomiauniooni galaktika- ja kosmoloogiakomisjoni liige
- Academia Europaea liige
- Inglise Kuningliku Astronoomiaseltsi assotsieerunud liige
- USA Astronoomia Seltsi liige
Poliitiline tegevus
muudaEinasto kuulus Res Publicasse. Ta astus sealt välja 2005. aasta septembris koos mõne mõttekaaslasega, kelle hulka kuulusid Rein ja Mare Taagepera. Lahkumise selgituseks kirjutatud avalduses kirjutasid nad, et Res Publica on kaldunud paremtsentrismist paremäärmuslusse, kus hoolitakse ainult neist, kes ise suudavad läbi lüüa. "Tsentristidena hoolime meie ka neist oma rahva liikmeist, kes pole osavad, terved ja rikkad," kirjutasid nad. Avalduses teatasid nad, et üksikküsimustes, näiteks hariduse ja teaduse edendamise alal ei välista nad koostööd ühegi erakonnaga.[4]
Tunnustus
muuda- 1981 – Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliige
- 1982 – Eesti NSV riiklik preemia
- 1986 – Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemik
- 1989 – Eesti Teaduste Akadeemia medal
- 1990 – Academia Europaea liige
- 1994 – avastatud väikeplaneet nr 11577 nimetatud "11577 Einasto"
- 1998 – Riigivapi II klassi teenetemärk
- 1998 – Eesti Vabariigi teaduspreemia (kollektiivi juhina)
- 2003 – Eesti Vabariigi teaduspreemia (elutööpreemia)
- 2004 – Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
- 2007 – Eesti Vabariigi teaduspreemia (kollektiivi juhina teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest)[3]
- 2009 – Marcel Grossmanni auhind
- 2010 – Tartu Ülikooli audoktor[5]
- 2012 – Viktor Hambardzumjani rahvusvaheline auhind[6]
- 2013 – Turu Ülikooli audoktor
- 2014 – Gruberi kosmoloogiaauhind
- 2019 – Tartu Ülikooli suur medal[7][8]
- 2019 – Tartumaa Kuldne Tammeoks
- 2019 – Harald Kerese medal[9]
Isiklikku
muudaTema isa Elmar Einasto oli eesti geograaf ja pedagoog, vend Rein Einasto on eesti geoloog. Tema vanaema (Anna Lammase) kasuema Lilli Suburg oli eesti kirjanik, ajakirjanik, haridustegelane ja naisõiguslane.[10] Tema vanavanaisa onupoeg Wilhelm Gottfried Eisenschmidt oli Tartu Peetri koguduse õpetaja. Tema vanavanavanaonu pojapoeg Aleksander Eisenschmidt oli eesti põllumajandusteadlane.
Jaan Einasto üks esiisa oli Põhja-Saksamaalt pärit kõrgaadlik, kelle kaudu viisid vereliinid nii viikingite, hunnide kui ka roomlaste ja isegi egiptlasteni välja. Tuleb välja, et antiikajast kuni keskajani välja ei ole ühtegi suurt impeeriumi, mille mõned keisrid või vaaraod ei oleks tema kauged esivanemad, tunnistab Einasto. Loetelus on Rjurik, Jaroslav Tark, Aleksander Suur, Attila jpt. "Seda kõike tuleb aga huumoriga võtta," lisab Einasto[11].
Jaan Einasto abiellus 10. märtsil 1951[12] Liia Einastoga (sündinud Tiit; 1929–2003). Neil on kolm last: tütred Maret ja Riina ning poeg Indrek.[13] Tütar Maret Einasto on astrofüüsik, teine tütar Riina Einasto on kirjanik ja luuletaja.[14]
Tema järgi on nimetatud 1994. aastal avastatud asteroid 11577 Einasto.
Viited
muuda- ↑ https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/02/einasto_2021.pdf
- ↑ Margus Maidla. Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 132
- ↑ 3,0 3,1 https://www.riigiteataja.ee/akt/12793532
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 127.
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
- ↑ "Jaan Einasto pälvis Viktor Ambartsumjani nimelise rahvusvahelise auhinna"[alaline kõdulink] ERR Teadus, 25. juuli 2012
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.
- ↑ Tunnustusavaldused. UT 3/2019, lk 48
- ↑ Teaduste akadeemia aastaraamat 2019 (Vaadatud 03.08.2020)
- ↑ Imbi Paju: ka Eesti vajaks võrdõiguslikkuse päeva ehk teadvustamata Lilli Suburg
- ↑ Merilyn Merisalu. Värvika taustaga Jaan Einasto teab maailma saladusi. Universitas Tartuensis, detsember 2013, nr. 11, lk. 19.
- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. mai 2011. Vaadatud 10. veebruaril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Väinu Rozental, Tsikliproff käivitab ärimasina[alaline kõdulink], Äripäev, 13. september 2010
- ↑ Vilja Kohler, Astrofüüsik tegeleb ka maiste asjadega, Tartu Postimees, 7. august 2009
Kirjandus
muuda- Mihkel Jõeveer. Akadeemik Jaan Einasto 60. – Horisont, 1989, nr 3, lk 35.
- Ene Ergma. Ühe mehe elust (raamatu "Tumeda aine lugu" arvustus). – Akadeemia, 2007, nr 4, lk 869–872.
- Margus Maidla. Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, kj 125–132.
Välislingid
muuda- Jaan Einasto Eesti Teadusinfosüsteemis
- Jaan Einasto Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
- Jaan Einasto Tartu Observatooriumi kodulehel (inglise keeles) (arhiiviversioon)
- Akadeemik Jaan Einasto videoloeng "Maailma ehitusest" 24. märtsil 2005 Tartu Ülikooli kodulehel
Jaan Einasto artiklid ja intervjuud
muuda- Aivar Jarne, "Akadeemik Einasto universumi saladuste jälil" – Postimees 14. jaanuar 1997, lk 2
- Jaan Einasto, "Tõeline tähesõda: kaose ja korra vahel" – Horisont 1997/aprill, nr 3, lk 18–20
- Rainer Kerge, Jaan Einasto: nädalahoroskoop on soolapuhumine – Postimees/Extra, 7. veebruar 1998, lk 8
- Jaan Einasto, "Riik peletab teadlasi" – Eesti Päevaleht 17. veebruar 1998, lk 2
- Jaan Einasto, "Kuhu läheme?" – Luup 5. oktoober 1998, nr 20, lk 44–45
- Jaan Einasto, "Kas Eesti riigil on tulevikku?" – Luup 5. aprill 1999, nr 7, lk 50–51
- "Müür, mis paistab kätte kogu maailmale", intervjueeris Rein Veskimäe – Horisont 2003/mai, nr 3, lk 26–34
- Jaan Einasto: Elu põhitunnus on järglaste tekitamine, intervjueeris Erika Klaats) – Maaleht 19. veebruar 2004, lk 22–23
- Margus Maidla, Juku-Kalle Raid, Jaan Einasto: astronoomias on täna murranguline aeg nagu Einsteini ajal füüsikas – KesKus 2006/juuli, nr 7, lk 28–29
- Jaan Kaplinski ja Jaan Einasto, "Tulevik nõuab suunamuutust" – Eesti Päevaleht 23. veebruar 2007, lk 7
- Jaan Einasto saates "Kukul külas", 30. september 2007, 1. osa, 2. osa
- Riho Laurisaar. Jaan Einasto: minu missioon pole veel lõppenud EPL.ee, 4. juuli 2009
- Jaan Einasto: Elutarkus ei tohi kaotsi minna. Maaleht, 23. detsember 2009
Artikleid Jaan Einasto kohta
muuda- Ilmar Palli, "Maailmapilt ja Eesti pildike" – Luup 1997/3, 3. veebruar
- Tiit Kändler, "Jaan Einasto teostab revolutsiooni" – Eesti Päevaleht 21. aprill 1997
- Aivar Kull, "Uusimaid teateid universumi olemusest" (Akadeemias 2001, nr 8 ja 9 ilmunud pikema artikli arvustus) – Postimees 26. oktoober 2001, lk 15
- Ilmar Palli, "Lapsepõlv tähtede ja maa vahel" – Maaleht 31. august 2006, lk 14–15
- Aivar Kull, "Teadust ja mälestusi" (raamatu "Tumeda aine lugu" arvustus), – Tartu Postimees 19. detsember 2006
- Jaan Pelt, "Tume aine – vaade tagasi" (raamatu "Tumeda aine lugu" arvustus) – Horisont 2007/2
- Tiit Kändler, "Mees, kes mõõdab mõõtmatut" (raamatu "Tumeda aine lugu" arvustus) – Eesti Päevaleht/Arkaadia 12. mai 2007, lk 23
- Tiit Kändler. Einasto astronoomilised paradigmad – Eesti Päevalehe veebiväljaanne, 26. veebruar 2009
- Laurits Leedjärv, Igiliikur Einasto – inimene ja asteroid – Horisont.ee, 28. veebruar 2009
- Astronoom Jaan Einasto pälvis maineka teadusauhinna ERR.ee, 15. juuni 2009
Esinemisi televisioonis
muuda- Jaan Einasto Eesti Televisiooni saates "Tähelaev" (22.11.2009)
- Jaan Einasto Eesti Televisiooni saates "Püramiidi tipus" (05.02.2011)
YouTube'is
muuda- [1] Jaan Einasto. Mõtted teadusest, elust ja armastusest