Linnuselään

Linnuselään ehk lossilään oli Rootsis ja ta valdustes (sh Rootsi Läänemereprovintside Põhja-Eesti aladel) olnud keskaegne halduspiirkond^[1]. Linnuseläänid kaotati 1620.–1630. aastatel^[1] ja koos linnuseläänidega kaotati Eestimaal ka Linnuse/lossikohtud.

Liivimaa, Gerardus Mercatori Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura kaardil 1596

Eestimaal

Rootsiaegses Eestimaa hertsogkonnas oli 16. sajandi lõpul, 7 linnuselääni: Tallinna, keskus Toompea Väike linnus; Haapsalu (rootsi k. Hapsals slottslän), keskus Haapsalu linnus; Lihula, keskus Lihula; Koluvere^[2] (Löde slottslän), keskus Koluvere linnus; Paide, keskus Paide linnus; Rakvere, keskus Rakvere linnus ja Narva linnuselään, keskus Narva.

Linnuselääne valitsesid linnuseasehaldurid, linnuseläänide alla arvati Rootsi riigile kuuluvaid läänistamata alasid^[1], linnuseläänid jagati omakorda mõisaläänideks^[1]. Linnuselääne valitsesid linnuseasehaldurid, mõisalääne juhtisid foogtid. Igas linnuseläänis oli kümmekond mõisalääni, nt Padise kloostrilään (Padis klosterlän), Jägala mõisalään, Keila mõisalään. Aadlivaldustes kehtis aadliomavalitsus, Rootsi kuningas oli 1584. aastal Eestimaa hertsogkonna moodustamisel, lepetega Eestimaa rüütelkonna loobunud rüütelkonna maadel õigusemõistmisest ja maksunõudmisest.

Liivimaal

Poolaaegses Liivimaa hertsogkonnas ja hiljem Rootsiaegses Liivimaal: Karksi linnuselään, Vastseliina linnuselään^[3], Laiuse linnuselään^[4], Kastre linnuselään, Pärnu linnuselään^[5], Viljandi linnuselään, Tarvastu linnuselään, Helme linnuselään, Kirumpää linnuselään^[6], Põltsamaa linnuselään^[7], Härgmäe linnuselään, Volmari (Valmiera) linnuselään, Trikāta linnuselään, Marienburgi linnuselään, Ronnenburgi linnuselään, keskus Rauna linnus; Atsele lossilään^[8].

Soomes

Kesk- ja varauusaegse Rootsi kuningriigi Soome alal olid: Uusimaal Porvoo linnuselään (1523–1619) (rootsi k. Borgå län), keskus Porvoo; Ahvenamaal Kastelholmi linnuselään (1388–1634) (Kastelholms län), keskus Kastelholmi linnus; Korsholmi linnuselään (1384–1634) (Korsholms län), keskus Korsholmi linnus; Kokemäkimõisa linnuselään (1331–1634) (Kumogårds län), keskused Kokemäki mõis ja Pori; Savonlinna linnuselään (1475–1634) (Nyslotts län), keskus Olavinlinna linnus; Raasepori linnuselään (–1634) (Raseborgs län), keskus Raasepori linnus; Hämeenlinna linnuselään (–1634) (Tavastehus län), keskus Häme linnus; Viiburi linnuselään (1293–1634) (Viborgs län), keskus Viiburi linnus; Turu linnuselään (–1634) (Åbo län), keskus Turu linnus.

Vaata ka

kastellaan, lossifoogt

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 297.
↑ Koluvere linnuselään hõlmas Kullamaa, Märjamaa ja Vigala kihelkonna.
↑ Saaga » Kaardikirjeldusraamatud, www.ra.ee
↑ Laiuse linnuselään hõlmas Laiuse linnust, Sikkona ja Ellenbachi mõisa ning Koddiseni, Rohikundi ja Wottigferi vakust
↑ Audru, Koonga, Tori, Tõstamaa
↑ Juhan Vasar, Eestlaste tõuline kujunemine ajaloolisel alal, Olion, nr. 2/1931
↑ Neanurme, Loopre, Sulustvere jt külad, 1641. aastal suurusega 111 adramaad
↑ linnuselääni hulka kuulusid peale linnusemõisa Schloß Adseli koos Hummelzeemi mõisaga veel Neuhof (Frauenthal), Taivola, Koickel, Didriküll ja Adsel – Schwarzhof mõis

[EE-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 297.

[2] Koluvere linnuselään hõlmas Kullamaa, Märjamaa ja Vigala kihelkonna.

[3] Saaga » Kaardikirjeldusraamatud, www.ra.ee

[4] Laiuse linnuselään hõlmas Laiuse linnust, Sikkona ja Ellenbachi mõisa ning Koddiseni, Rohikundi ja Wottigferi vakust

[5] Audru, Koonga, Tori, Tõstamaa

[6] Juhan Vasar, Eestlaste tõuline kujunemine ajaloolisel alal, Olion, nr. 2/1931

[7] Neanurme, Loopre, Sulustvere jt külad, 1641. aastal suurusega 111 adramaad

[8] uselääni hulka kuulusid peale linnusemõisa Schloß Adseli koos Hummelzeemi mõisaga veel Neuhof (Frauenthal), Taivola, Koickel, Didriküll ja Adsel – Schwarzhof mõis

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]