Louis XI

Louis XI (3. juuli 1423 Bourges – 30. august 1483 Château de Plessis-lez-Tours) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1461 – 1483.

Louis sündis Prantsusmaa kuninga (1422/1429 – 1461) Charles VII ja Anjou printsessi Marie pojana. Ta kuulus Valois' dünastiasse.

Louis krooniti kuningaks 15. augustil 1461 Reimsi katedraalis. Talle meeldis vandenõusid ja intriige sepitseda, mis tekitas talle palju vaenlasi, kelle seas olid ka tema isa ning vend.

Ta osales oma isa valitsusajal, Saja-aastase sõja järgsel perioodil aastatel 1439 – 1440 oma isa Charles VII vastases mässus nimega Praguerie koos Bourboni hertsogi Charles I, Alençoni hertsogi Jean II ja Vendôme krahvi Louis'ga.

1441. aastal juhtis ta Prantsuse vägesid Šveitsi vastu. Šveitslastega sõdinud Saksa kuningas Friedrich III kutsus abiväge Prantsusmaalt, kus sel ajal oli palju tööta sõjamehi – armanjakke. Baseli lähedal sulges armanjakkide tee kakskümmend korda väiksem mägilaste sõjavägi. See sõjavägi hukkus peaaegu täielikult, sest keegi ei tahtnud taganeda. Šveitslaste kangelasmeel äratas prantsuse palgasõdurites nii suurt lugupidamist, et kallaletungijad läksid tagasi arvamusega, et selliste kangelaste isamaad on võimatu võita. Friedrich ei suutnud ainult oma sõjameeste jõul midagi korda saata ja oli sunnitud sõlmima rahu Ensisheimis 1444. aastal.

Tegevus valitsejana

Tänapäevane Dauphiné piirkond Prantsusmaal

Dofään Louis valitses Dauphiné'i provintsi aastatel 1447 - 1456, mil Dauphiné liideti täielikult Prantsusmaaga. Enne seda oli Dauphiné sõltumatu anarhistlik riik, kus konfliktid aadlike vahel olid tavalised. Louis XI keelustas need konfliktid ja sundis aadli oma võimu tunnistama. Dauphiné'i provintsi kohus Conseil delphinal oli kolmas selline, mida Prantsusmaal nimetati parlamendiks. Louis XI ühendas Dauphiné'i ka poliitiliselt. Ta sundis kõiki endale truudust vanduma ja võttis enda valdusse ka Montélimar' piirkonna ning Orange vürstkonna. Lisaks arendas ta provintsi majandust ehitades teid ja asutades turgusid.

Burgundia maad aastal 1477

Savoia hertsogkond ja Itaalia aastal 1494

14. veebruaril 1451 abiellus 27-aastane Louis oma isa kuningas Charles VII loata Savoia hertsogi Ludovico tütre Charlotte'iga. Ludovico järglane Amedeo IX oli nõrk ja vähese tegeliku võimuga, mis võimaldas tema naisel, Louis XI õel Yolande'il teha väga tähtsaid otsuseid. Sel perioodil sai Prantsusmaa enam-vähem kontrollida Savoia provintsi siseasju, mis sidus Piemonte maakonna Itaalias Prantsuse krooniga.

Kuningas Charles VII vastuseisu tõttu sunniti Louis Dauphiné'ist lahkuma. Charles VII võttis kontrolli provintsi üle tagasi ja sundis aadlikke 1475. aastal endale truudust vanduma, tehes lõpu Dauphiné'i autonoomiale.

Louis põgenes Valois-Burgundia dünastiasse kuuluva Burgundia hertsogi, Burgundia krahvi ja Burgundia Madalmaade valitseja Philippe Hea õukonda, kus ta viibis kuni Charles VII surmani 1461. aasta juulis. Philippe toetas troonipärijat tema isa kuningas Charles VII vastu ja püüdis sõlmida Louis'ga liitu, mis tooks talle Burgundia kuninga tiitli. Kuid kui Louis XI Prantsusmaa kuningaks sai, ei tahtnud ta sellest soovist kuuldagi. Nii ei õnnestunud Philippe'il oma suurimat unistust ikkagi teoks teha.

1461. aastal suri Charles VII ja Louis krooniti Prantsusmaa kuningaks Louis XI nime all.

Louis XI jätkatud kuningavõimu kindlustamisele olid vastu suuraadel ja ka Louis XI vend Berry hertsog Charles, keda toetas Burgundia Charolais' krahv Charles Südi. Louis XI kaotas 1465. aastal Montlhéry lahingu, kuid suutis enne Pariisi vallutamist saavutada kokkuleppe vandenõulastega. Charles Südi aga hõivas linnad Somme'i ääres. 1468. aastal sundis Louis XI Burgundia hertsogiks saanud Charles Südi tagastama linnad Somme'i ääres.

1470. aastal sekkus Louis XI Inglismaa kuningriigis toimuvasse Rooside sõtta, toetades kuningategijat Warwicki krahvi Richard Neville'i, kes püüdis Inglismaa troonile aidata Clarence'i hertsogi, Edward IV noorema venna George'i. Lõpuks tahtis ta aidata troonile Henry VI. 1470. aastal saigi Henry VI taas kuningaks, aga 1471. aastal lükkas Edward IV ta taas troonilt ja sai ise uuesti kuningaks.

1472. aastal tungis Burgundia hertsog Charles Südi Prantsusmaale, vallutas mitu linna ja piiras edutult Beauvais linna. Edutu piiramise järel sõlmisid Louis XI ja Charles Südi vaherahu, mis kestis kuni 1473. aastani, mil Louis XI taasalustas rünnakuid linnadele Somme'i ääres.

1475. aastal otsustas Inglismaa kuningas Edward IV taasalustada Saja-aastase sõja tegevuse ja maabus vägedega Prantsusmaal. Louis XI sõlmis Edward IV-ga Picquigny rahulepingu, maksis Edward IV-le suurt kompensatsiooni ja hiljem ka pensionit. Pärast Inglise vägede lahkumist sõlmis Louis XI 1475. aasta sügisel üheksa-aastase vaherahu Charles Südiga, mis võimaldas tal koondada oma jõud sõjaks Vana Šveitsi Konföderatsiooni ja Savoia hertsogkonna vastu.

Prantsusmaa alad 1477. aastal

Burgundia sõjad

Burgundia sõjad oli Louis XI valitsusajal toimunud konflikt Burgundia hertsogite ja Prantsusmaa kuningriigi vahel.

Pikemalt artiklis Burgundia sõjad

Isiklik elu ja järglased

25. juunil 1436 abiellus 13-aastane Louis Šotimaa kuninga James I 11-aastase tütre Margaretiga (1424 – 1445).

14. veebruaril 1451 abiellus 27-aastane Louis Savoia hertsogi Ludovico üheksa-aastase tütre Charlotte'iga. Abielust sündisid lapsed:

Louis (1458 – 1460)
Joachim (sündis ja suri 1459)
Louise (sündis ja suri 1460)
Anne (3. aprill 1461 − 14. november 1522), abiellus hiljem Bourboni hertsogi Pierre II-ga
Jeanne (23. aprill 1464 – 4. veebruar 1505), aastatel 1498 – 1515 võimul olnud Prantsusmaa kuninga Louis XII abikaasa
Francois (sündis ja suri 1466)
Charles (30. juuni 1470 – 8. aprill 1498) ehk Charles VIII, Prantsusmaa kuningas aastatel 1483 – 1498
Francois (1472 – 1473)

Eelnev Charles VII	Prantsusmaa kuningas 1461–1483	Järgnev Charles VIII

Vaata ka

Burgundia hertsogkond#Valois Burgundia
Burgundia sõjad (1474 – 1477)