See artikkel räägib riigist; tõsielusarja kohta vaata artiklit Malaisia (seriaal)

Malaisia on põhiseadusliku monarhiaga liitriik Kagu-Aasias. Ta koosneb 13 osariigist ja kolmest liidualast.

Malaisia Föderatsioon


malai Persekutuan Tanah Malaysia
Malaisia asendikaart
Juhtlause Bersekutu Bertambah Mutu
(Ühtsuses peitub jõud)
Riigihümn Negaraku
Pealinn Kuala Lumpur
Pindala 330 803 km² [1] Muuda Vikiandmetes
Riigikeel malai
Rahvaarv 32 447 385 (2020) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 98,1 in/km²
Riigikord föderatiivne parlamentaarne monarhia
Kuningas Ibrahim Ismail
Peaminister Anwar Ibrahim
Iseseisvus 31. august 1957
SKT 314,5 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 9951 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta ringgit (MYR)
Usund moslemid (53%), budistid (19%), kristlased (7%) [4]
Ajavöönd maailmaaeg +8
Tippdomeen .my
ROK-i kood MAS
Telefonikood 60

Ajalugu

muuda

Malaisia pärineb malailaste kuningriikidest, mis juba 18. sajandil allutati Briti impeeriumile. Kuid juba sajandeid varem oli see piirkond tähtsate kaubateede ristumiskoht, kus lisaks kohalikele olid indialaste ja hiinlaste kogukonnad ning praktiseeriti paljusid religioone.

Malai poolsaar ühendati 1946 Malai Liitu, mis 1948 reorganiseeriti Malaya Föderatsiooniks. Malaisia saavutas iseseisvuse Suurbritannia alluvusest 31. augustil 1957. 16. septembril 1963 ühendas Malaisia endaga Briti kroonikoloonias Põhja-Borneo, Sarawaki ja Singapuri ning seda nimetatakse Malaisia päevaks. 7. augustil 1965 sõlmiti Singapuri proklamatsioon, millega Singapur arvati Malaisiast välja.

Mahathir Mohamad oli Barisan Nasionali eesotsas ja Malaisia peaministri ametis 22 aastat, 19812003. Tema valitsemisajal sai Malaisiast üks Aasia tiigreist. 1990. aastatel kasvas majandus hüppeliselt.[5]

Haldusjaotus

muuda
 
Malaisia haldusjaotus

Administratiivselt on Malaisia 13 osariigist ja kolmest liidualast koosnev föderatsioon. 11 osariiki ja kaks liiduala on Lääne-Malaisias Malai poolsaarel ning ülejäänud kaks osariiki ja üks liiduala Ida-Malaisias Kalimantani saarel. Iga osariik jaguneb ringkondadeks, mis omakorda jagunevad omavalitsusüksusteks (malai mukim). Sabahi ja Sarawaki osariik on jagatud jaotisteks (bahagian).

Malai poolsaarel asuvad Johori osariik, Kedahi osariik, Kelantani osariik, Melaka osariik, Negeri Sembilani osariik, Pahangi osariik, Peraki osariik, Perlise osariik, Pulau Pinangi osariik, Selangori osariik, Terengganu osariik, Kuala Lumpur ja Putrajaya. Kalimantani saarel asuvad Sabahi osariik, Sarawaki osariik ja Labuan.

Rahvastik

muuda

Suuremad rahvusrühmad on malailased (50,4%), hiinlased (23,7%) ning põlisrahvad (11%) (2004. aasta seisuga). Malaisia ametlik riigikeel on malai keel, kuid laialdaselt kõneldakse ka inglise, hiina (sealhulgas kantoni ja hakka keelt ning Hokkieni murret) ja tamili keelt.

Malaisia põhiseadus tagab kõigile usuvabaduse, kuid sätestab islami "föderatsiooni religioonina". Moslemeid on Malaisia elanikest 2020. aasta seisuga 63,5%. Budiste on 18,7%, kristlasi 9,1% ja hinduiste 6,1%. 1,3% elanikest järgib taoismi, konfutsianismi ja teisi traditsioonilisi hiina religioone. 2,7% on uskmatud.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. https://unstats.un.org/unsd/demographic/products/dyb/dyb2012/Table03.pdf
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. Maailma riigid. Varrak, 2005, lk 111. ISBN 9985-3-1126-4
  5. "Visionary, who nurtured an Asian 'tiger'". Hindustan Times Leadership Summit. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2008.

Välislingid

muuda
  Malaisia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus