Alev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 16. oktoober 2024, kell 10:21

See artikkel räägib asulatüübist; auriku kohta vaata artiklit Alev (aurik), perekonnanime ja selle kandjate kohta vaata artiklit Alev (perekonnanimi).

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula. Eesti NSV ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.

Eestis

16. sajandil oli Eestis 14 alevit (Helme, Karksi, Kastre, Keila, Kirumpää, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Lihula, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga ja Viru-Nigula), mida on mõnikord üsna raske linnadest eristada. Nii on väidetud, et Keila sai linnaõiguse juba keskajal, samuti on allikate puudusel vahel raske leida alevile linnaõiguse andmise täpset daatumit. Enamik keskaegseid aleveid hävis Liivi sõjas. Lihula, Keila, Kuressaare, Otepää, Põltsamaa ja Valga on hiljem saanud linnadeks.

20. sajandi alguseks oli Eestis taas tekkinud kümneid õigusliku staatuseta aleveid. 1917. aastast alates anti neist paljudele alevina omavalitsusõigused (siiski ei saanud alevi õigusi näiteks Ambla, Laura või Lihula), paralleelselt järgnes suuremate alevite ümbernimetamine linnadeks. Omavalitsuste struktuuri lihtsustamise huvides nimetas Vabariigi President Konstantin Päts 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega 14 siis eksisteerinud alevit (Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani) ümber kolmanda astme linnadeks, ainult Võõpsu alev kaotati ja liideti Räpina vallaga.

Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal, 1945. aastal asutati valdade koosseisus uued, töölis-, linna tüüpi ja kuurortalevid^[1]. Esimestena muudeti 13. septembril 1945 aleviteks Järvakandi, Kehra, Kohila, Rapla, Ambla, Järva-Jaani, Lihula, Märjamaa, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Nuia, Võhma ja Räpina. 1945. aasta detsembris moodustati lisaks veel Küttejõu, Kohtla töölisalevid, linna tüüpi alev (Abja-Paluoja) ning kaks kuurortalevit (Aegviidu, Narva-Jõesuu). 1949. aasta kevadel moodustati kuus töölisalevit (Ahtme, Lavassaare, Loksa, Sillamäe, Sompa, Tootsi) ning 1950. aasta mais veel kaks (Kukruse ja Viivikonna). Kokku oli selleks ajaks Eesti NSV-s 17 töölisalevit, seitse linna tüüpi alevit ja kaks kuurortalevit^[2].

1. jaanuaril 1983 oli Eestis 24 alevit. 2024. aasta seisuga on Eestis 13 alevit: Aegviidu, Järva-Jaani, Järvakandi, Kiili, Kohila, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Märjamaa, Paikuse, Pärnu-Jaagupi, Raadi, Tootsi ja Vändra. Neist kuus (Aegviidu, Järvakandi, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Tootsi ja Vändra) on minevikus olnud samanimelise valla ainsad asulad (alevvallad).

Pikemalt artiklis Eesti alevite loend

"Alev" tõlkevastena

Saksakeelsed maad

Markt (Marktdorf, Marktort) oli algselt vald, millel oli turuõigus (õigus turgu pidada). Suuremaid selliseid valdu nimetati ka Marktflecken ('alev'). Neil valdadel olid siis ka linnadega sarnased õigused (Minderstadt).

Tänapäeval on igal vallal õigus turgu pidada ning nimetusel Markt pole enam suuremat sisulist tähtsust.

Saksamaal Baieri liidumaal võib liidumaa valitsus suurema kreisisisese valla tolle taotlusel ametlikult "aleviks" (Markt) kuulutada.

Soome

Kauppala oli Soomes algselt asula, kus oli kauplemisõigus ka väljaspool turgu. Kauppala oli 1977. aastani haldusüksus, siis muudeti kõik Soome 22 alevit linnadeks, välja arvatud Karhula, mis liideti Kotka linnaga. Paljud alevid olid juba varem linnaõigused saanud.

Venemaa

Посёлок городского типа (linna tüüpi asula, lühendina п. г. т., пгт.) on nõukogude ajal kasutusele võetud nimetus. Alevis pidi olema vähemalt 3000 elanikku ja 85% elanikest pidi olema hõivatud väljaspool põllumajandust. 1. jaanuaril 2017 oli Venemaal 1208 alevit, millest 192 alevis elab üle 10 000 elaniku.

Alev kirjanduses

Töölisaguli inimeste vaesust ja viletsust kirjeldab August Jakobsoni romaan "Vaeste-Patuste alev".

Vaata ka

Alevi tänav
Põllu alev, Kuressaare linnaosa

Viited

↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 29. detsembri 1945 seadlus töölisalevite, linnatüüpi alevite ja kuurortalevite moodustamise kohta Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis. Eesti NSV Teataja, 1946, 4, 29
↑ Mati Laur, Tõnu Tannberg, Rajoonide aeg. Ümberkorraldused Eesti NSV haldusjaotuses, Tuna 4 / 2019, lk 98–109

Kirjandus

Heiki Pärdi, Maa ja linna vahepeal I. Lühiülevaade Eesti alevite kujunemisest ja argikultuurist, Eesti Vabaõhumuuseum

[1] Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 29. detsembri 1945 seadlus töölisalevite, linnatüüpi alevite ja kuurortalevite moodustamise kohta Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis. Eesti NSV Teataja, 1946, 4, 29

[2] Mati Laur, Tõnu Tannberg, Rajoonide aeg. Ümberkorraldused Eesti NSV haldusjaotuses, Tuna 4 / 2019, lk 98–109

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{See artikkel|räägib asulatüübist; auriku kohta vaata artiklit [[Alev (aurik)]]}}
+{{See artikkel|räägib asulatüübist; auriku kohta vaata artiklit [[Alev (aurik)]], perekonnanime ja selle kandjate kohta vaata artiklit [[Alev (perekonnanimi)]].}}
+{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2014}}
-{{toimeta}}
-'''Alev''' on harilikult [[linn]]ast väiksem tiheasustusega [[asula]]. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.
+'''Alev''' on harilikult [[linn]]ast väiksem tiheasustusega [[asula]]. [[Eesti NSV]] ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.
-. sajandil oli Eestis 14 alevit ([[Helme]], [[Karksi]], [[Kastre]], [[Keila]], [[Kirumpää]], [[Koluvere]], [[Kuressaare]], [[Laiuse]], [[Lihula]], [[Otepää]], [[Pirita]], [[Põltsamaa]], [[Valga]] ja [[Viru-Nigula]]) mille eristamine linnadest on mõnikord üsna raske (nii on väidetud, et [[Keila]] sai linnaõiguse juba keskajal), samuti on allikate puudusel vahel raske leida alevile linnaõiguse andmise täpset daatumit). Enamus keskaegsetest alevitest hävis [[Liivi sõda|Liivi sõjas]]. [[Keila]], [[Kuressaare]], [[Otepää]], [[Põltsamaa]] ja [[Valga]] said hiljem linnadeks.
+== Eestis ==
+. sajandil oli Eestis 14 alevit ([[Helme]], [[Karksi linnus|Karksi]], [[Kastre]], [[Keila]], [[Kirumpää]], [[Koluvere (Lääne-Nigula)|Koluvere]], [[Kuressaare]], [[Laiuse]], [[Lihula]], [[Otepää]], [[Pirita]], [[Põltsamaa]], [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ja [[Viru-Nigula]]), mida on mõnikord üsna raske linnadest eristada. Nii on väidetud, et [[Keila]] sai linnaõiguse juba keskajal, samuti on allikate puudusel vahel raske leida alevile linnaõiguse andmise täpset daatumit. Enamik keskaegseid aleveid hävis [[Liivi sõda|Liivi sõjas]]. [[Lihula]], [[Keila]], [[Kuressaare]], [[Otepää]], [[Põltsamaa]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valga]] on hiljem saanud linnadeks.
-. sajandi alguseks oli Eestis taas tekkinud kümneid õigusliku staatuseta aleveid. [[1917]]. aastast alates anti neist paljudele alevina omavalitsusõigused (siiski ei saanud alevi õigusi näiteks [[Laura]] või [[Lihula]]), paralleelselt järgnes suuremate alevite ülendamine linnadeks. Omavalitsuste struktuuri lihtsustamise huvides nimetas [[Konstantin Päts]] [[1. mai]]l [[1938]] 14 siis eksisteerinud alevit ([[Antsla]], [[Elva]], [[Jõgeva]], [[Jõhvi]], [[Kallaste]], [[Keila]], [[Kilingi-Nõmme]], [[Kunda]], [[Kärdla]], [[Mustla]], [[Mustvee]], [[Mõisaküla]], [[Sindi]] ja [[Suure-Jaani]]) ümber [[kolmanda astme linn]]adeks, ainult [[Võõpsu]] alev kaotati ja liideti Räpina vallaga.
+. sajandi alguseks oli Eestis taas tekkinud kümneid õigusliku staatuseta aleveid. [[1917]]. aastast alates anti neist paljudele alevina omavalitsusõigused (siiski ei saanud alevi õigusi näiteks [[Ambla]], [[Laura]] või [[Lihula]]), paralleelselt järgnes suuremate alevite ümbernimetamine linnadeks. Omavalitsuste struktuuri lihtsustamise huvides nimetas Vabariigi President [[Konstantin Päts]] [[1. mai]]l [[1938]] jõustunud [[linnaseadus]]ega 14 siis eksisteerinud alevit ([[Antsla]], [[Elva]], [[Jõgeva]], [[Jõhvi]], [[Kallaste]], [[Keila]], [[Kilingi-Nõmme]], [[Kunda]], [[Kärdla]], [[Mustla]], [[Mustvee]], [[Mõisaküla]], [[Sindi]] ja [[Suure-Jaani]]) ümber [[kolmanda astme linn]]adeks, ainult [[Võõpsu]] alev kaotati ja liideti Räpina vallaga.
+Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal, 1945. aastal asutati valdade koosseisus uued, töölis-, linna tüüpi ja kuurortalevid<ref>Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 29. detsembri 1945 seadlus töölisalevite, linnatüüpi alevite ja kuurortalevite moodustamise kohta Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis. Eesti NSV Teataja, 1946, 4, 29</ref>. Esimestena muudeti 13. septembril 1945 aleviteks [[Järvakandi]], [[Kehra]], [[Kohila]], [[Rapla]], [[Ambla]], [[Järva-Jaani]], [[Lihula]], [[Märjamaa]], [[Pärnu-Jaagupi]], [[Vändra]], [[Nuia]], [[Võhma]] ja [[Räpina]]. 1945. aasta detsembris moodustati lisaks veel [[Küttejõu]], [[Kohtla]] töölisalevid, linna tüüpi alev ([[Abja-Paluoja]]) ning kaks  [[Kuurortalev|kuurortalev]]it ([[Aegviidu]], [[Narva-Jõesuu]]). 1949. aasta kevadel moodustati kuus [[Töölisalev|töölisalev]]it ([[Ahtme]], [[Lavassaare]], [[Loksa]], [[Sillamäe]], [[Sompa linnaosa|Sompa]], [[Tootsi]]) ning 1950. aasta mais veel kaks (Kukruse ja Viivikonna). Kokku oli selleks ajaks Eesti NSV-s 17 töölisalevit, seitse linna tüüpi alevit ja kaks kuurortalevit<ref>Mati Laur, Tõnu Tannberg, [https://tuna.ra.ee/rajoonide-aeg-umberkorraldused-eesti-nsv-haldusjaotuses/ Rajoonide aeg. Ümberkorraldused Eesti NSV haldusjaotuses], Tuna 4 / 2019, lk 98–109</ref>.
-. jaanuaril 1983 oli Eestis 24 alevit. Tänapäeval <ref>Vallasiseste linnade, alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine. [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1030524 Valitsuse määrus, jõustus 12.03.2006] </ref> on Eestis 12 alevit: [[Aegviidu]], [[Järva-Jaani]], [[Järvakandi]], [[Kiili]], [[Kohila]], [[Kohtla-Nõmme]], [[Lavassaare]], [[Märjamaa]], [[Paikuse]], [[Pärnu-Jaagupi]], [[Tootsi]] ja [[Vändra]]. Neist 6 (Aegviidu, Järvakandi, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Tootsi ja Vändra) on samanimelise valla ainsad asulad ([[alevvald]]).
+. jaanuaril 1983 oli Eestis 24 alevit. 2024. aasta seisuga on Eestis 13 alevit: [[Aegviidu]], [[Järva-Jaani]], [[Järvakandi]], [[Kiili]], [[Kohila]], [[Kohtla-Nõmme]], [[Lavassaare]], [[Märjamaa]], [[Paikuse]], [[Pärnu-Jaagupi]], [[Raadi alev|Raadi]], [[Tootsi]] ja [[Vändra]]. Neist kuus (Aegviidu, Järvakandi, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Tootsi ja Vändra) on minevikus olnud samanimelise valla ainsad asulad ([[alevvald|alevvallad]]).
+{{vaata|Eesti alevite loend}}
 =="Alev" tõlkevastena==
 ===Saksakeelsed maad===
-'''''[[Markt]]''''' ('''''Marktdorf''''', '''''Marktort''''') oli algselt [[vald]], millel oli [[turuõigus]] (õigus [[turg]]u pidada). Suuremaid selliseid valdu nimetati ka  '''''[[Marktflecken]]''''' ('''alev'''). Neil valdadel olid siis ka [[linn]]adega sarnased õigused (''[[Minderstadt]]'').
+''[[Markt]]'' (''Marktdorf'', ''Marktort'') oli algselt [[vald]], millel oli [[turuõigus]] (õigus [[Turg (kauplemiskoht)|turgu]] pidada). Suuremaid selliseid valdu nimetati ka ''[[Marktflecken]]'' ('alev'). Neil valdadel olid siis ka [[linn]]adega sarnased õigused (''[[Minderstadt]]'').
 Tänapäeval on igal vallal õigus turgu pidada ning nimetusel ''Markt'' pole enam suuremat sisulist tähtsust.
@@ 18. rida: / 23. rida: @@
 ===Soome===
-'''Kauppala''' oli [[Soome]]s algselt asula, kus oli kauplemisõigus ka väljaspool [[turg]]u. ''Kauppala'' oli [[1977]]. aastani haldusüksus, siis muudeti kõik Soome 22 alevit linnadeks, välja arvatud [[Karhula]], mis liideti Kotka linnaga. Paljud alevid olid juba varem linnaõigused saanud.
+''Kauppala'' oli [[Soome]]s algselt asula, kus oli kauplemisõigus ka väljaspool [[turg]]u. ''Kauppala'' oli [[1977]]. aastani haldusüksus, siis muudeti kõik Soome 22 alevit linnadeks, välja arvatud [[Karhula]], mis liideti Kotka linnaga. Paljud alevid olid juba varem linnaõigused saanud.
 ===Venemaa===
-'''Посёлок городского типа''' (linna tüüpi asula, lühendina п. г. т., пгт.) on nõukogude ajal kasutusele võetud nimetus. Alevis pidi olema vähemalt 3000 elanikku ja 85 % elanikest pidi olema hõivatud väljaspool põllumajandust. 1. jaanuaril [[2006]] oli Venemaal 1358 alevit.
+''Посёлок городского типа'' (linna tüüpi asula, lühendina п. г. т., пгт.) on nõukogude ajal kasutusele võetud nimetus. Alevis pidi olema vähemalt 3000 elanikku ja 85% elanikest pidi olema hõivatud väljaspool põllumajandust. 1. jaanuaril [[2017]] oli Venemaal 1208 alevit, millest 192 alevis elab üle 10 000 elaniku.
+==Alev kirjanduses==
+Töölisaguli inimeste vaesust ja viletsust kirjeldab [[August Jakobson]]i romaan "[[Vaeste-Patuste alev]]".
+==Vaata ka==
+{{Vikitsitaadid}}
+*[[Alevi tänav]]
+*[[Põllu alev]], Kuressaare linnaosa
 == Viited ==
+{{viited}}
-<references/>
+== Kirjandus ==
+*[[Heiki Pärdi]], [https://evm.ee/uploads/files/EVM%20toimetised/Toimetised2/EVM_toim-2-art2-P%C3%A4rdi.pdf Maa ja linna vahepeal I. Lühiülevaade Eesti alevite kujunemisest ja argikultuurist], Eesti Vabaõhumuuseum
 {{Asulad}}
@@ 32. rida: / 48. rida: @@
 [[Kategooria:Asulad]]
+[[sv:Köping (administrativ enhet)]]
-[[es:Ciudad de mercado]]
-[[fo:Keypstaður]]
+[[fi:Kauppala]]
-[[is:Kaupstaður]]