Bonifatius V
Bonifatius V | |
---|---|
Valitsemisaja algus | 23. detsember 619 |
Valitsemisaja lõpp | 25. oktoober 625 |
Eelkäija | Adeodatus I |
Järeltulija | Honorius I |
Sünnikoht | Napoli |
Surmakuupäev | 25. oktoober 625 |
Surmakoht | Rooma |
Bonifatius V (ka Bonifacius V) oli paavst 619–625. Ta oli 68. paavst.
Bonifatius sündis Napolis. Ta oli Johannese poeg.
Ta oli Adeodatus I ajal San Sisto kiriku preester (kardinalpreester).
Paavstiks saamine
Bonifatius V pühitseti paavstiks 23. detsembril 619, kui Bütsantsi keiser Herakleios I oli teda tunnustanud. Pikk interregnum oli põhjustatud arvatavasti sellest, et keiser sõdis samal ajal Pärsiaga.
Suhted Northumbria kuningaga
Bonifatius V kirjutas aastal 625 Northumbria kuningale Edwinile ja tema abikaasale Æthelburgile.
Suhtumine munklusesse
Bonifatius V taunis munklust.
Liturgilised otsused
Bonifatius V kinnitas kirikute asüüliõiguse.
Ta sätestas, et ainult preestrid tohivad märtrite reliikviaid transportida. Seni tegid seda akolüüdid.
Ta sätestas, et akolüüdid ei tohi Lateraani basiilikas ristida diakonite asemel.
Ta sätestas, et kiriku notarid peavad alluma tsiviilõigusele.
Misjon
Bonifatius V kirjutas Canterbury piiskopile Mellitusele ja Rochesteri piiskopile Justusele. Ta saatis aastal 624 Justusele palliumi.
Ordinatsioonid
Bonifatius V ordineeris 29 piiskoppi, 26 või 27 preestrit ja 4 diakonit.
Bonifatius V kultuuriloos
Bonifatius V lasi rajada Roomas Nicomedia kalmistu.
Surm
Bonifatius V suri 25. oktoobril 625 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
Ta jättis surres vaimulikele pärandi.
Kirjandus
- J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
- Liber Pontificalis.
Välislingid
- Artikkel Bonifatius V kohta (inglise keeles)
- Artikkel Bonifatius V kohta. (inglise keeles)
- Bonifatius V dokumendid.
Eelnev Adeodatus I |
Rooma paavst 619–625 |
Järgnev Honorius I |