Honorius I

Honorius I
Valitsemisaja algus	27. oktoober 625
Valitsemisaja lõpp	12. oktoober 638
Eelkäija	Bonifatius V
Järeltulija	Severinus
Sünnikuupäev	585
Sünnikoht	Campania
Surmakuupäev	12. oktoober 638
Surmakoht	Rooma

Honorius I oli paavst 625–638. Ta oli 70. paavst.

Honorius sündis Campanias. Ta oli konsul Petroniuse poeg.

Paavstiks saamine

Honorius I pühitseti paavstiks 27. oktoobril 625. Ajaloolase Philipp Jaffé andmetel võis ta paavstiks saada 3. novembril. Arvatavasti tunnustas teda mitte Bütsantsi keiser, vaid eksarh Isaakios, mis põhjendaks Honoriuse kinnitamist paavstiks kaks päeva pärast eelkäija surma.

Suhtumine monotelitismi

Bütsantsi keiser Herakleios I tahtis lõpetada riigis teoloogilised vaidlused monofüsiitidega ja tunnustas monotelitismi.

Keiser pöördus selgituse saamiseks Konstantinoopoli patriarhi Sergios I poole, kes toetas monotelitismi. Monotelitismi taunis Jeruusalemma patriarh Sophronios.

Aastal 634 saatis Sergios I kirja paavstile, milles patriarh põhjendas monotelitistlikke vaateid. Paavst saatis patriarhile vastuse, milles ta ei mõistnud patriarhi vaateid hukka, kuid jättis selgitamata dogmaatilised sätted.

Herakleios avaldas aastal 638 traktaadi "Ekthesis", milles kohustas vaimulikke tunnustama monotelitismi. Paavst suri vahetult enne traktaadi avaldamist.

Honorius I mõisteti III Konstantinoopoli oikumeenilisel kirikukogul 680 hukka. Paavst Leo II kinnitas kirikukogu otsused 682. aastal.

Honorius I suhtumine monotelitismi on tekitanud hiljem teoloogide seas palju vaidlusi. Paavsti ilmeksimatuse dogma sätestamisel põhjendati tema tegevust sellega, et Honorius I ei avaldanud oma vaateid ex cathedra ning et teda pole kunagi juriidiliselt hukka mõistetud kui monoteliiti, vaid et ta tunnustas kõigest Konstantinoopoli patriarhi vaateid.

Suhted langobardidega

Honorius I tunnustas Lombardia kuninga Adaloaldi tagandamist aastal 626 Arioaldi poolt.

Suhted Hispaania piiskoppidega

Honorius I tegi Hispaania piiskoppidele etteheited, et nad olid jätnud oma pastoraalsed kohustused hooletusse ja saatis saadiku 638 Toledo sinodile.

Liturgilised otsused

Honorius I sätestas ristiülendamise püha pidamise 14. septembril.

Ta kohustas aastal 630 kelte hülgama ajaarvestust, mis ei tunnustanud Rooma tava ülestõusmispühade kuupäevade arvestamisel.

Aastal 634 saatis ta palliumid Canterbury piiskopile Honoriusele ja Yorki piiskopile Paulinusele.

Kolme peatüki tüli

Pikemalt artiklis Kolme peatüki tüli

Honorius I tagandas ametist Aquileia piiskopi Fortunatuse, kes ei tunnustanud kolme teoloogi (Theodoros Mopsuestiast, Theodoretos Cyrrusest ja Ibas Edessast) hukkamõistmist.

Suhted juutidega

Honorius I nõudis aastal 638, et Hispaania piiskopid soodustaksid juutide pööramist kristlusesse.

Inglismaa misjoneerimine

Honorius I õnnitles aastal 627 Northumbria kuningat Edwinit ristimise puhul. Ta saatis aastal 634 piiskop Birinuse Inglismaale misjoneerima.

Aastal 634 saatis paavst palliumid Canterbury piiskopile Honoriusele ja Yorki piiskopile Paulinusele. Ta sätestas, et kui üks neist sureb, peab teine määrama uue piiskopi.

Haridusreform

Honorius I soosis vaimulike õppimist.

Suhtumine munklusesse

Honorius I tunnustas munklust. Ta rajas oma mõisa kloostri.

Ta kohtus Roomas palverännakul olnud Bobbio abti Bertulfiga ja andis 11. juunil 628 korralduse, mille järgi ei kuulu Bobbio klooster ühegi piiskopi jurisdiktsiooni alla, vaid allub vahetult paavsti jurisdiktsioonile.

Ta andis benediktiinide käsutusse Rooma San Vincenzo kloostri.

Ordinatsioonid

Honorius I ordineeris 81 piiskoppi, 13 preestrit ja 12 diakonit. Ta ordineeris aastal 633 Leighlini piiskopiks Laserianuse.

Tema ajast on teada 3 uut kardinali, sealhulgas hilisemad paavstid Severinus ja Johannes IV.

Honorius I kultuuriloos

Honorius I ajal taastati Rooma Peetri kirik ja Rooma Sant'Agnese fuori le Mura kirik. Seal kirikus asub ka teda kujutav kaasaegne mosaiik.

Tema ajal ehitati Roomas Sant Apollinare kirik ja San Vincenzo kirik.

Ta lasi taastada Rooma akvedukte.

Surm

Honorius I suri 12. oktoobril 638 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Kirjandus

Milton Anastos: The arrest of Pope Martin I in 653 and the condemnation of Pope Honorius I by the Sixth Oecumenical Council (680–81). M. Anastos, "Aspects of the mind of Byzantium". Aldershot, 2001: 27–28.
Filippo Carcione: Sergio di Costantinopoli ed Onorio I nella controversia monotelita del VII secolo. Roma, 1985.
Filippo Carcione: Enérgheia, Thélema e Theokínetos nella lettera di Sergio, patriarca di Costantinopoli, a papa Onorio I. "Orientalia Christiana Periodica" 51, 1985: 263–276.
John Chapman: The Condemnation of Pope Honorius. "Dublin Review" 139, 1906: 42–54.
Conte, Note su una recente appendice sulla questione di Onorio. "Rivista di Storia della Chiesa in Italia" 37, 1983: 173–182.
Alberto Ferreiro: St. Braulio of Zaragoza's "Letter 21" to Pope Honorius I regarding lapsed baptized Jews. "Sacris erudiri" 48, 2009: 75–95.
Paul Galtier: La première lettre du pape Honorius: sources et éclaircissements. "Gregorianum" 29, 1948: 42–61.
Hartmann Grisar: Papa Onorio e il concilio ecumenico del 680–681. H. Grisar, "Analecta Romana". Roma, 1899: 385–426.
Franz Görres: Papst Honorius I. "Zeitschrift für wissenschaftliche Theologie" 46, 1903: 270–293.
Franz Görres: Die Verurteilung des Papstes Honorius I. "Zeitschrift für wissenschaftliche Theologie" 46, 1903: 512–523.
Hans Hirsch: Papst Honorius I. und das VI. allgemeine Konzil. R. Meister, "Festschrift der 57. Versammlung deutscher Philologen und Schulmänner in Salzburg". Baden, 1929: 158–179.
J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Liber Pontificalis.
Georg Schwaiger: Die Honoriusfrage. Zu einer neuen Untersuchung des alten Falles. "Zeitschrift für Kirchengeschichte" 88, 1977: 85–97.
Elena Zocca: Onorio I e la tradizione occidentale. "Augustinianum" 27, 1987: 571–615.
Elena Zocca: Onorio e Martino: due papi di fronte al monotelismo. "Martino I papa (649–653) e il suo tempo". Spoleto, 1992: 103–147.
Elena Zocca: Una possibile derivazione gregoriana per il "monotelismo" di Onorio I. In margine ad un recente intervento di A. Thanner nell'"Honoriusfrage". "Augustinianum" 33, 1993: 519–575.
Anton Thanner: Papst Honorius I. Sankt-Ottilien, 1989.

Välislingid

Artikkel Honorius I kohta (inglise keeles)
7. sajandi konsistooriumid.
Honorius I dokumendid.

Eelnev Bonifatius V	Rooma paavst 625–638	Järgnev Severinus