Mine sisu juurde

Henry Purcell

Allikas: Vikipeedia
John Clostermani maal
Katkend Henry Purcelli aariast "Dido ja Aeneas"

Henry Purcell (10. september 1659 Westminster, London21. november 1695 Westminster, London) oli inglise helilooja ja organist.

Ta oli barokiajastu suurim inglise helilooja, kes ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente ja kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili.

Henry Purcelli perekond elas alates 1659. aastast mõnisada meetrit Westminster Abbeyst läänes[1]. Tema isa Henry Purcell seenior[2] oli Kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel[3]. Tema vanem vend Thomas Purcell (suri 1682) oli samuti muusik. Henry Purcell seenioril oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Noorim vend Daniel Purcell (suri 1717) oli viljakas helilooja, kes muuhulgas kirjutas pärast Henry surma suurema osa ooperi "India kuninganna" viimasest vaatusest.

Pärast oma isa surma 1664. aastal sai noor Henry onu hoolealuseks, kes oli temasse väga kiindunud.[4] Ka Thomas oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Tema esimene õpetaja oli kapten Henry Cooke (suri 1672)[5] ja hiljem Pelham Humfrey (suri 1674)[6] Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673. aastal, mil ta sai orelimeistri John Hingstoni abiliseks. Hingstoni ülesandeks oli hoida ja hooldada kuninga õukonna pille.[1]

On mainitud, et Henry komponeeris juba üheksa-aastaselt, kuid tema varaseim säilinud teos on 1670. aastal kirjutatud ood kuninga sünnipäevaks.[7] Tema teoseid on hoolimata põhjalikest uuringutest raske dateerida. Arvatakse, et lapsena kirjutas ta kolmeosalise laulu "Sweet tyranness, I now resign"[4] Pärast Humfrey surma jätkas Purcell õpinguid Dr. John Blow juures. 1676. aastal sai ta käsikirjade ümberkirjutaja ametikoha Westminster Abbeys.[3] Ta kirjutas oma esimese hümni "Lord, who can tell" 1678. aastal.

Purcell töötas kuninglikus kapellis organisti ja lauljana. Ka tema haud on Westminster Abbeys oreli lähedal.

Purcell lõi vaimulikku, kammer- ja lavamuusikat. Tema kirjutatud on ainus inglise barokkooper "Dido ja Aeneas" (1689), Vergiliuse eepose ainetel, samuti on ta kirjutanud muusikat reale semiooperitele.

  1. 1,0 1,1 Zimmerman, Franklin. Henry Purcell 1659–1695 His Life and Times. (New York City: St. Martin’s Press Inc., 1967), 34.
  2. Holman, Peter and Robert Thompson. "Henry Purcell (ii)," Grove Music Online, ed. L. Macy (accessed 17 March 2006), grovemusic.com
  3. 3,0 3,1 Encyclopaedia Britannica 11th ed. 1911, p. 658.
  4. 4,0 4,1 Westrup, J. A. Purcell. (London: J. M. Dent & Sons Ltd., 1975), 8.
  5. Burden, Michael. The Purcell Companion. (Portland, Oregon: Amadeus Press, 1995), 55.
  6. Burden, Michael. The Purcell Companion. (Portland, Oregon: Amadeus Press, 1995), 58.
  7. Zimmerman, Franklin. Henry Purcell 1659–1695 His Life and Times. (New York City: St. Martin’s Press Inc., 1967), 29.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]