Lehekülje Ikšķile lähteteksti vaatamine

{{See artikkel|räägib linnast; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Üksküla (perekonnanimi)]]}}
{{linn
|  nimi = Ikšķile
|  hääldus = 'ikštjile
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Ikšķile
|  nimi2_keel = eesti (ajal.) | nimi2 = Üksküla
|  pilt = Skolas iela, Ikšķile, 16.05.2013.jpg
|  pildiallkiri = Ikškile (2013)
|  lipp = Flag_of_Ikšķile.svg
|  lipu_link = [[Ikšķile lipp]]
|  vapp = Coat of Arms of Ikšķile.svg
|  vapi_link = [[Ikšķile vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Ikšķile''' ({{Audio|Lv-Ikšķile.ogg|läti}}) (ajaloolises kontekstis ka ''Üksküla'', [[saksa keel|saksa]] ''Uexküll, Üxküll'') on linn [[Läti]]s [[Vidzeme]]s [[Daugava]] alamjooksul jõe paremal kaldal merepinnast 20 meetri kõrgusel. Linna läbib [[Riia–Daugavpilsi raudtee]]. Seal asub [[Ikšķile lennuväli]].

== Nimi ==
Tuntuima Ikšķile nime etümoloogia järgi tuleb see [[liivi keel|liivi]] sõnadest ''ikš'' "üks" ja ''kilā'' "küla". Mitmed uurijad peavad aga seda seisukohta ekslikuks. [[Urmas Sutrop]]i arvates on tegemist hilisemal saksakeelsel nimel ''Uexküll'' põhineva [[rahvaetümoloogia|rahvaetümoloogilise]] interpretatsiooniga, mis hakkas eesti keeles levima [[Jaan Jung]]i 1881. aasta [[Henriku Liivimaa kroonika]] tõlkega, kus ta kasutas ''Üksküla'' nime. Võttes aluseks varaseimad teadaolevad nimekujud ''Ykescola'' ja ''Ykescole'' ja tuginedes liivi keele asjatundja [[Tõnu Karma]] analüüsidele jõuab Sutrop järeldusele, et keeleteaduslikult põhjendatum on seda tõlgendada kui kohalikule [[liivlased|liivi]] ülikule nimega ''Ikei(n)'' või tema pojale nimega ''Ike'' (tähendusega "iga, vanus") kuulunud koolmekohta või liivasaarekesi, kus oli võimalik ilma paatideta ületada Daugava jõge.<ref>Sutrop, lk 88 - 95</ref>

== Ajalugu ==
[[Pilt:Ikšķile, bīskapa Meinarda piemiņas zīme 2001-08-19.jpg|pisi|Mälestusmärk piiskop Meinhardile]]
9. sajandil asustasid selle piirkonna Väina liivlased.<ref>Graudonis, J. Turaidas pils I. Arheoloģiskā izpēte. Turaidas muzejrezervāts, 2003, 23. </ref> Samast ajast on teada ka liivlaste küla olemasolu.<ref>www.ikskile.lv/index.php/novada-raksturojums/vesture</ref>

Arheoloogiliste väljakaevamistega Ikšķiles on välja selgitatud 11. sajandi lõpust kuni 15. sajandini eksisteerinud küla ja selle lähedal asunud kahe kalmistu olemasolu.<ref>Auns, lk 12–13</ref>

12. sajandi lõpus sai Ükskülast katoliikliku misjoni tugipunkt Läti alal. 1184. aastal saabus Ükskülla kui [[Väina liivlased|Väina liivlaste]] ala ühte keskusse ristiusku kuulutama [[Meinhard]], kes 1186. aastal moodustatud [[Üksküla piiskopkond|Üksküla piiskopkonna]] piiskopiks määrati. Meinhard rajas Ükskülasse kiriku, mis algselt oli tõenäoliselt kivist vundamendile ehitatud puukirik, mis hiljem asendati [[Üksküla Maarja kirik|kivikirikuga]]. 1185. aastal alustas ta seal ka Baltikumi esimese [[Üksküla linnus|kivilinnuse]] rajamist.<ref name="Indrik1-11">Indriķa hronika, peatükk I, kommentaar 11</ref><ref>HLK, lk 25</ref>

[[Pilt:Ikšķiles baznīcas drupas.jpg|pisi|[[Üksküla Maarja kirik|Üksküla kivikiriku]] varemed]]

Meinhardi suhteliselt ebaeduka misjonitöö asendas järgmise Üksküla piiskopi [[Bertold (Liivimaa piiskop)|Bertoldi]] alustatud [[Liivi ristisõda|ristisõda]]. 1198. aastal pärast liivlaste väe lüüasaamist tulevase [[Riia]] linna piirkonnas toiminud lahingus lubasid Üksküla liivlased piiskopi preestrid vastu võtta, neid üleval pidama hakata ja ristusu vastu võtta, kuid pärast ristisõdijate väe [[Liivimaa]]lt lahkumist sundisid nad ka vaimulikud ära minema.<ref>HLK, lk 31–33</ref> 1201. aastal andis uueks piiskopiks saanud [[piiskop Albert|Albert]] Üksküla linnuse benefiitsiks [[Conradus de Meyiendorpe|Konradile]], esialgu küll formaalselt, ja viis 1202. aastal piiskopkonna keskuse üle Riiga.<ref>HLK, lk 37–39</ref> Ristisõdijate toel võttis Konrad Üksküla linnuse enda kontrolli alla 1205. aastal.<ref>HLK, lk 53</ref>

1206. aasta juunis võtsid Üksküla liivlased koos teiste liivlastega osa [[Mārtiņsala|Holmi]] saarel toimunud [[1206. aasta esimene Holmi lahing|lahingust]], kus nad Riia piiskopi vägedelt lüüa said. Pärast seda alistusid nad lõplikult Riia piiskopi ja tema vasalli Konradi võimule.<ref>HLK, lk 59–61</ref> Konradi kaudu, keda hakati kutsuma tema Üksküla benefiitsi pärast ''de Ykescola'', sai hiljem nime [[Uexküll]]ide aadlisuguvõsa.<ref>HLK, lk 37</ref>

Riia peapiiskopile allunud linnus sai tugevalt kannatada Riia peapiiskopi ja [[Liivi ordu]] vahelistes sõdades 15.–16. sajandil, mille jooksul see oli pikka aega ka ordu valduses. Lõpliku purustamise aeg ei ole täpselt teada, aga selleks on pakutud 1579. aastat, mil lõhuti maha Riia-lähedasi linnuseid, et takistada pealetungivatel [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vägedel seal enda kindlustamist.

Uusajal ja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] oli Ikšķile [[Liivimaa kubermang]]u [[Riia kubermang]]u, [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] [[Riia kreis]]i [[Ikšķile kihelkond|Ikšķile kihelkonna]] keskus. Tänapäevane asula tekkis [[Riia veehoidla]] alla jäänud Ikšķile mõisa juurde ja hakkas kiiremini kasvama pärast raudtee valmimist [[1861]]. aastal.

Tänapäevane luteri kirik valmis aastatel [[1931]]–[[1933]]. Aastal [[1936]] ehitati sinna ka õigeusu kirik.

1970. aastatel jäi linnuse ase seoses [[Riia hüdroelektrijaam]]a veehoidla rajamisega vee alla. Kõrval asunud kiriku varemed tõsteti kõrgemale ja nende ümber moodustati kunstlik saareke.<ref>[http://www.letonika.lv/groups/?title=80c26345-981e-4404-a18f-fd88458c0dd7 Ikšķiles baznīcas drupas uz Svētās Meinarda salas Daugavā]. Letonika.lv</ref>

Linnaõigused sai Ikšķile 1992. aastal. 2009. aastani kuulus Ikšķile [[Ogre rajoon]]i. Aastatel 2009–2021 oli linn [[Ikšķile piirkond|Ikšķile piirkonna]] keskus.

== Kaitstavad objektid ==
[[Pilt:Ikšķile, gleznotāja J. Kugas māja 2003-04-26.jpg|pisi|Klaasimeister J. Kugase maja]]

Riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised on [[Üksküla Maarja kirik]]u varemed ja [[Ikšķile luteri kirik]]. Kohaliku kaitse all on [[Ikšķile õigeusu kirik]]. Ikšķile vabaõhulava ja elumaja aadressil Jāņa Kugas iela 11 on regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref>

Looduskaitse all on Raudteejaama pärn ja veel 29 looduskaitsealust nimetut põlispuud.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref>

<gallery>
Ikšķiles pareizticīgo baznīca 2003-04-26 - panoramio.jpg|Õigeusu kirik
Ikšķiles luterāņu baznīca.JPG|Luteri kirik
Ikšķiles lidlauka skrejceļš 2.jpg|Ikšķile lennuväli
</gallery>

== Vaata ka ==
* [[Riia kreis]]i [[Ikšķile kihelkond]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
* Auns, Muntis. ''Kāpēc Ikšķile?''. [http://www.ikskile.lv/arhivs/files/Ikskiles%20almanahs3.pdf Ikšķiles almanahs. 3. Ikšķile: 2010], lk 11–15.
* Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
* [http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika ''Indriķa hronika.''] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.
* Sutrop, Urmas. [http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_49_pdf/Sutrop.pdf Liivimaa kroonika Ykescola ~ Ykescole ja Üksküla. Tõnu Karma 80. sünnipäevaks. Erelt, M: (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat . Tallinn: Emakeele Selts, 2004, lk 88 - 95]

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Läti linnad}}
{{Ogre piirkond}}

[[Kategooria:Läti linnad]]
[[Kategooria:Ogre piirkond]]