Jaak Aaviksoo

Jaak Aaviksoo
Tallinna Tehnikaülikooli rektor
Ametiaeg 1. september 2015 – 31. august 2020
Eelnev	Andres Keevallik
Järgnev	Tiit Land
Eesti haridus- ja teadusminister
Ametiaeg 6. aprill 2011 – 26. märts 2014
Eelnev	Tõnis Lukas
Järgnev	Jevgeni Ossinovski
Eesti kaitseminister
Ametiaeg 5. aprill 2007 – 6. aprill 2011
Eelnev	Jürgen Ligi
Järgnev	Mart Laar
Tartu ülikooli rektor
Ametiaeg 1998–2006
Eelnev	Peeter Tulviste
Järgnev	Tõnu Lehtsaar (kohusetäitja)
Eesti haridus- ja kultuuriminister
Ametiaeg 1995–1996
Eelnev	Peeter Kreitzberg
Järgnev	Rein Loik (haridusminister) Jaak Allik (kultuuriminister)
Isikuandmed
Sünniaeg	11. jaanuar 1954 Tartu, Eesti
Abikaasa	Tiina Kaalep
Alma mater	Tartu Ülikool

Jaak Aaviksoo (sündinud 11. jaanuaril 1954 Tartus) on Eesti haridustegelane, füüsik ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).

Ta on olnud Tartu Ülikooli prorektor (1992–1995) ja rektor (1998–2006). Alates 2015. aasta sügisest kuni augusti lõpuni 2020 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor.

Ta on olnud kultuuri- ja haridusminister (1995–1996), kaitseminister (2007–2011) ning haridus- ja teadusminister (2011–2014).

Elukäik

Jaak Aaviksoo esinemas kõnega XI noorte laulu- ja tantsupeol

Jaak Aaviksoo lõpetas 1971 Tartu II Keskkooli (praegu Miina Härma Gümnaasium) ja 1976 cum laude Tartu Riikliku Ülikooli (praegu Tartu Ülikool) füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakonna teoreetilise füüsika erialal.

Õpingute ajal saavutas ta edu ka korvpallis, tulles kahel korral Eesti meistriks (1972, 1973). Ta on treeninud ja võistelnud August Soku, Arne Laose ja Ernst Ehaveeru juhendamisel.

Aastatel 1976–1992 oli ta nooremteadur, vanemteadur ja juhtteadur Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis . Ta kaitses 1981 TA Füüsika Instituudi juures füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi (teema: "Antratseeni ja NaNO₂ monokristallide resonantse sekundaarkiirguse uurimus").

Aaviksoo stažeeris või töötas külalisteadurina Novosibirski Soojusfüüsika Instituudis (1981), Max Plancki Tahkiseuuringute Instituudis Stuttgardis (1987, 1989), Ōsaka ülikoolis (1991) ja Pariisi VII ülikoolis (1991, 1994, 2001).

Ta oli Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige ja esimene esimees (1989–1992). Aastail 1992–2015 oli Aaviksoo Tartu Ülikooli optika ja spektroskoopia professor ning 2017. aastast emeriitprofessor.

1994. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks täppisteaduste alal. Ta kuulub akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda ning oli aastatel 2009–2019 sama osakonna juhataja.

Alates 1992. aasta juulist kuni 1995. aasta novembrini oli ta Tartu Ülikooli esimene prorektor. Septembrist kuni 1995. aasta novembrini oli ta Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja kohusetäitja, 1997. aasta septembrist kuni 1998. aasta maini juhataja.

1995. aasta novembrist kuni 1996. aasta jaanuarini oli Jaak Aaviksoo Tiit Vähi kolmandas valitsuses kultuuri- ja haridusminister ning pärast kultuuri- ja haridusministeeriumite lahutamist 1996. aasta jaanuarist kuni 1996. aasta novembrini haridusminister.

1998. aasta kevadel valiti ta Tartu Ülikooli rektoriks, 2003. aastal ka teiseks ametiajaks. 11. septembril 2006 teatas ta, et soovib rektori ametist loobuda ning asuda uuesti poliitikasse Isamaa ja Res Publica Liidus. 1. veebruaril 2007 vabastas vabariigi valitsus Aaviksoo rektori ametist tema enda soovil seoses siirdumisega poliitikasse ning astumisega Isamaa ja Res Publica liikmeks. 31. mail valiti tema asemele rektoriks senine Maaülikooli rektor Alar Karis. Jaak Aaviksoo valiti XI Riigikogusse.

Andrus Ansipi teises valitsuses oli ta kaitseminister. Ta pidas oma pakilisimateks ülesanneteks pronkssõduri probleemi lahendamist ja kaitseväge reguleerivate seaduste korrastamist. Olulisteks probleemideks pidas ta Eesti ühiskonna nõrka kaitsetahet, pingeid ohvitseride ja sõjaväe tsiviiljuhtide vahel ning Eesti ebapiisavat usaldusväärsust sõjaliste välispartnerite jaoks. Aaviksoo pooldas pronkssõduri võimalikult kiiret teisaldamist. Sellepärast kirjutasid 12 Eesti ülikoolide professorit talle niinimetatud professorite kirja kaitseministrile, milles juhtisid tähelepanu skulptuuri teisaldamisega seotud ohtudele.

2011. aastal valiti ta Riigikogu XII koosseisu ja 6. aprillil 2011 sai Jaak Aaviksoost haridus- ja teadusminister Andrus Ansipi kolmandas valitsuses. Ministrina toetas ta jõuliselt koolivõrgu reformi, gümnaasiumide lahutamist põhikoolidest, IRL-i tõlgendust tasuta kõrgharidusest (sh stipendiumireformi) ning koolide tugispetsialistide (koolipsühholoogid, logopeedid jne) rahastamist täiel määral omavalitsuste eelarvetest.

2015. aasta Riigikogu valimistel kogus Aaviksoo 1405 häält ning sai XIII Riigikogu liikmeks kompensatsioonimandaadiga.

2015. aastal kandideeris Aaviksoo Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks. Tema kandidatuur tekitas vastuseisu üliõpilaste ja töötajate seas, kelle sõnul vastanduvat Aaviksoo kandideerimisaegsed väljaütlemised varasematega, näiteks Tartu Ülikool rektorina öeldud väitega, et Eestisse mahub vaid üks ülikool. Samuti on ta kritiseerinud haridusreformi, mille kriitikute hinnangul ise varem haridusministrina läbi surus. Aaviksoo erakonnakaaslane Ene Ergma meenutas seda, kuidas Ergma kandideerimist TÜ rektoriks 2006. aastal kommenteeris Aaviksoo väitega, et ülikooli tuleviku seisukohalt on põhimõttelise tähendusega rektori poliitiline sõltumatus. Ergma hinnangul on Aaviksoo kandideerimine TTÜs selle seisukohaga vastuolus. Protsessi käigus kuratooriumist eemaldatud Heiti Hääl soovitas uutel kuratooriumiliikmetel Jaak Aaviksood rektori ametisse mitte kinnitada ning korraldada uus konkurss, öeldes põhjenduseks: "Meie ülikooli rektori amet ei saa olla läbikäiguhoov poliitiku CV täiendamiseks või avariilennuväli poliitikast väljumisel." Hääle hinnangul põhjustasid segase valimisprotsessi Aaviksood toetav poliitiline surve ning ärihuvid: "Eesmärke on aga rohkem kui üks, kuna TTÜ on lisaks õppe- ja teadustöö kantsile ka Eesti Vabariigis oluline kinnisvaraarendaja ning -haldaja." Päevalehes avaldatud dokumentide kohaselt pälvis Aaviksoo kevadel koostatud dekaanide hinnangute tabelis seitsmest kategooriast neljas hindeks "nõrk" või "väga nõrk" ning teenis kokku 18 punkti, jäädes sellega alla kõigile konkurentidele (Mart Ustav 32 punkti, Jakob Kübarsepp 24 ja Andrus Salupere 19). Ka TTÜ nõukogu hääletusel jäi Aaviksoo viimaseks (Kübarsepp 34, Salupere 30, Ustav 27 ja Aaviksoo 23 poolthäält). Kuratoorium ignoreeris nõukogu hääletustulemust ja tõstis Jaak Aaviksoo pingereas esimeseks. Kandideerimisprotsess leidis laia vastukaja ajakirjanduses, pärast mitme liikme väljavahetamist kinnitas TTÜ kuratoorium Aaviksoo 30. juulil lõpus siiski ametisse. Äripäeva arvamustoimetaja Vilja Kiisleri hinnangul oli endise IRL-i poliitiku kinnitamine avalikku, riigi seisukohalt olulisse ametisse (analoogselt samal ajal toimunud Liisa Pakosta valimisega võrdõigusvolinikuks) vägagi kaheldava väärtusega.

Alates 1. septembrist 2015 kuni 31. augustini 2020 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor. Tema asemel asus Riigikogu liikmena tööle Siim-Valmar Kiisler.

Poliitilisi seisukohavõtte

Aaviksoo hinnangul jääb Euroopa tsivilisatsioon elujõuliseks ainult siis, "kui me ei jätka sinisilmselt ohumärkide eiramist ega alluta end vägisi pealesunnitud piiritu tolerantsuse, printsiibitu paljukultuurilisuse ja läänekristlike (usu)traditsioonide mahasalgamise nõudele. [...] Meie tsivilisatsioon saab kesta vaid siis, kui meil jätkub eneseusku ja meelekindlust oma traditsioone edasi kanda ning oma väärtusi kaitsta. Kui vaja, siis lõpuni."

Hinnangud tegevusele ja isikule

Jaak Aaviksoo juhtimisstiili on peetud autoritaarseks. Ta ise on öelnud: "Ma olen kõikidel ametipostidel püüdnud ajada läbipaistvat, argumentidele tuginevat ja ausat poliitikat." "Tehnikaülikool vajab tänasel päeval otsusekindlat juhti, kes saaks aru tehnikaülikooli toimimisest ja kohast tänases Eesti ühiskonnas ning suudaks ellu viia vajadusel radikaalseid muudatusi. Ma olen täiesti kindel, et Jaak Aaviksoo on kindla käega juht, kes saab ülikooli juhtimisega hästi hakkama," on iseloomustanud Aaviksood Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi uus juht Gunnar Okk.

Teadustöö

Teadustöös on Jaak Aaviksoo tegutsenud optika ja spektroskoopia alal. Peasuundadeks lisanditsentrite resonantse sekundaarkiirguse uurimine, pikosekundlahutusega fotoluminestsentsi uurimismetoodika väljatöötamine, molekulaarkristallide pikosekundlahutusega spektroskoopia alased tööd ja polaritonluminestsentsi kineetilise mudeli väljatöötamine, optiliste prekursorite ja resonantsete peegeldusosakeste eksperimentaalne detekteerimine, kuumade elektronide relaksatsiooni eksitonmehhanismi selgitamine pooljuhtides ning valgusergastuse dünaamika pooljuhtkristallides.

Teaduspublikatsioone

Aastatel 1976–2004 on temalt ilmunud üle 150 teadusartikli ja üle 200 publitsistliku artikli.

• Aaviksoo, J., Gourdon, C., Grousson, R., Lavallard, P. Photoluminescence quantum yield in GaAs/AlAs superlattices. Solid State Electronics, 1996, vol. 40, no 1-8, p. 687;
• Aaviksoo, J., Gourdon, C., Lavallard, P. Power nonlinearities in the luminescence spectrum of GaAs/AlAs superlattices. Solid State Communications 1996, vol. 99, no 6, p. 387;
• Kognovitskii, S. O., Travnikov, V. V., Aaviksoo, J., Reimand, I. Light Scattering by electrons in the absorption region of GaAs. Phys. Solid State, 1997, vol. 39, no. 6, p. 907;
• Reimand, I., Aaviksoo, J. Exciton interaction with hot electrons in GaAs. – Technical digest of X International Conference on Ultrafast Phenomena in Spectroscopy. Tartu, 1997, p. 82;
• Aaviksoo, J. Estonian physicist: Active and productive. Science, 1997, vol. 275, no 5299, p. 463
• Aaviksoo, J. Priorities for Higher Education in Central and Eastern European Countries. Higher Education Management, 1997, vol. 9, no. 2, p. 19;
• Reimand, I., Aaviksoo, J. Exciton interaction with hot electrons in GaAs. Phys. Rev. B 61, 2000, no 24, p 16653–16658.

Tunnustus

• 1994 – Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik
• 2000 – Riigivapi IV klassi teenetemärk
• 2000 – Saksamaa Liitvabariigi teeneterist
• 2000 – Tokyo Ülikooli medal
• 2002 – Tartu medal
• 2003 – Turu Ülikooli audoktor
• 2004 – Academia Europaea liige
• 2006 – Soome Valge Roosi teenetemärk
• 2006 – Valgetähe II klassi teenetemärk
• 2007 – EELK Teeneteristi III järk
• 2007 – Prantsusmaa Rahvuslik Teeneteorden
• 2009 – Läti Vabariigi Kolme Tähe II klassi orden
• 2011 – Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk
• 2012 – Lapi Ülikooli audoktor
• 2018 – Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk
• 2021 – Eesti Teaduste Akadeemia medal

Isiklikku

Jaak Aaviksoo on abielus Tiina Kaalepiga. Tal on kolm last, neist kaks abielust geograaf Kiira Aaviksooga (1955–2011). Tema vend Peep Aaviksoo on olnud poliitik ja korvpallur.

Aaviksoo kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.

Aaviksoo on olnud edukas korvpallur. Ta on treeninud ja võistelnud August Soku, Arne Laose ja Ernst Ehaveeru juhendamisel. Ta on tulnud kahel korral Eesti meistriks (1972, 1973). Ta on maailma pikakasvulisemaid kõrgkoolirektoreid (198 cm).

Välislingid

• "Jaak Aaviksoo: eestlastel on kaitsetahtega probleeme", Postimees, 4. aprill 2007 (intervjuu tulevase kaitseministriga)
• Vahur Koorits. Jaak Aaviksoo: olemuselt olen keeruline juht, Postimees, 27. oktoober 2008
• Jaak Aaviksoo: rahvusliku julgeoleku kasvatamine Postimees, 2. veebruar 2009
• Jaak Aaviksoo: Pühad kaitsekulud? EPL, 5. veebruar 2009
• Teet Korsten. Jaak Aaviksoo: "NATO-l on plaan Eesti kaitseks olemas" Põhjarannik, 28. märts 2009
• Piia Puuraid "TTÜ-s on vastuseis Jaak Aaviksoo rektoriks saamisele" EPL, 29. aprill 2015
• Tuuli Koch "Ergma: Jaak Aaviksoo ärgu söögu oma sõnu" Postimees, 6. mai 2015
• Vilja Kiisler. "Mees, kellel on alati õigus". Eesti Päevaleht, 22. aprill 2022
• Biograafia ESBL-is
• Jaak Aaviksoo Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel

Eelnev Tartu Ülikooli rektor Peeter Tulviste (1993–1998)	Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo 1998–2006	Järgnev Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar (2006–2007)
Eelnev Jürgen Ligi	Eesti kaitseminister 2007–2011	Järgnev Mart Laar
Eelnev Tõnis Lukas	Eesti haridus- ja teadusminister 2011–2014	Järgnev Jevgeni Ossinovski