Juana

Juana Nõdrameelne (6. november 1479 Toledo – 12. aprill 1555 Tordesillas) oli formaalselt Kastiilia kuninganna alates 1504 kuni surmani.

Juana sündis Aragoni kuninga Fernando II ja Kastiilia kuninganna Isabel I kolmanda lapse ja teise tütrena. Tal oli veel kaks nooremat õde ja noorem vend – viimane suri kaheaastasena.

Tema vanem vend Juan suri 19-aastaselt, arvatavasti tuberkuloosi. Ta oli selleks ajaks jõudnud abielluda, kuid tema abikaasa Austria Margaretha sünnitas pärast oma mehe surma surnuna sündinud tütre. Teine poeg Pedro oli surnud juba varem. Vanemate pärija pidanuks olema Juana vanim õde Hispaania Isabella, kes aga suri 1498 27-aastaselt sünnitusel ja tema poeg Miguel da Paz suri 1500. Seetõttu, kui Isabella 1504 suri, päris Kastiilia trooni Juana.

Ta abiellus 1496 Philipp Ilusaga, kes oli Saksa-Rooma keisri Maximilian I ja Burgundia pärijanna Marie (1460–1481) poeg. Philipp oli Juanast aasta vanem. Nende abielu oli õnnetu Philippi truudusetuse ja intriigide tõttu. Philipp soovis ise Hispaania kuningaks saada, kuid seda trooni taotles ka Juana isa Fernando. Lõpuks saavutas Philipp oma tahtmise ja krooniti Felipe I nime all Hispaania kuningaks – võimalus, et trooni pärib Juana, ei tulnud üldse jutukski.

Philipp ja Juana said kuus last, kellest noorim sündis pärast mehe surma:

Mõlemad pojad said keisriks ja kõik tütred kuningannaks. Kõik lapsed peale Maria said ka ise lapsi. Karli, Ferdinandi ja Isabella järeltulev sugu kestab tänapäevani.

1506 suri Felipe ootamatult, nähtavasti tüüfusesse, kuid on ka arvatud, et Fernando laskis ta mürgitada. Fernando nõudis Juanalt dokumendi allkirjastamist, et Juana loobub troonist Fernando kasuks, kuid Juana keeldus. Seejärel laskis Fernando Juana hulluks tunnistada ja paigutas ta Tordesillasesse Santa Clara kloostrisse. Formaalselt teda ei kukutatud, aga tal ei olnud enam mingit mõju ja Fernando kirjutas kuni surmani kõigile dokumentidele alla "mina, kuningas".

Fernando suri 1516. Ta oli abiellunud teist korda, aga sellest abielust sündinud ainus laps suri oma esimesel elupäeval ja trooni päris ikkagi Juana. Tema hulluse tõttu läks troon Juana vanemale pojale Karlile. Ametlikult jäi Juana oma poja kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1555.

Kuivõrd Juana tegelikult hull oli, see on teadmata. Tänapäeva ajaloolased on oletanud nii melanhooliat, depressiooni, psühhoosi kui skisofreeniat. Poliitilised vaenlased võisid tema sümptomitega liialdada ja osalt võisid need tekkida pikaajalise eraldatuse tõttu kloostris. Juana järglastel oli märgatavalt sagedamini vaimuhaigusi kui statistilise keskmise järgi olema peaks, aga see võis tulla ka tema järeltulevates põlvkondades levinud lähisugulasabielude mõjust.