Luide
Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Luidete rühma nimetatakse luitestikuks.
Luiteid esineb tihti liivastel rannikutel ja kõrbetes.
Luited koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Kui tuul kohtab takistust, siis tema jõud väheneb ja tuule kantud liivaterad pudenevad maha – tekib eelluide. Takistuseks võib olla kasvõi põõsas. Luide kasvab ja matab takistuse enda alla. Luitel on iseloomulik kuju, mis ei olene suurusest: tuulealune serv on lauge ja tuulepealne serv järsk. Luited võivad liiva asemel moodustuda ka näiteks vulkaanilisest tuhast.
Kui eelluide on küllalt suureks kasvanud, hakkab ta tuule mõjul liikuma. Tuulealusel serval olevaid osakesi puhub tuul mööda luidet edasi, kuni nad jõuavad üle luite tipu ja kukuvad oma raskuse mõjul maha, nende peale aga ladestuvad üha uued ja uued üle luiteserva puhutud osakesed.
Eestis esineb luiteid näiteks Peipsi järve rannikul. Kuid Eesti luited on sageli kinnistunud, kasvanud täis taimestikku, isegi puid.
Luited võivad olla enam kui kilomeetri kõrgused. Maailma kõrgeim luide on Argentinas Catamarca provintsis asuv Federico Kirbuse luide, mis ulatub jalamilt 1230 m ja merepinnast 2845 m kõrgusele. Palju ei jää maha Peruus Nazca provintsis Sechura kõrbes asuv Cerro Blanco luide, mis ulatub jalamilt 1176 ja merepinnast 2080 m kõrgusele.
Paigalseisvad luited pole kaugeltki nii kõrged. Hiinas Sise-Mongoolias Alashani tasandikul Gobi kõrbes asuv Badan Jarani luide on jalamilt umbes 500 m kõrge ja maailma kõrgeim liikumatu luide. Euroopa kõrgeim luide Pyla luide asub Prantsusmaal Akvitaanias Arcachonis ja kerkib merepiirilt 108 m kõrgusele.
Luited võivad tekkida kõikjale, kus on piisavalt tuult ja tolmu või liiva. Lisaks Maale on luiteid avastatud Marsilt ja Saturni suurimalt kuult Titanilt.
Hiinas Ningxia provintsis täheldati, et luidete rühm liikus aastail 1954–1959 100 meetrit. Umbes sama liikumiskiirus on registreeritud Egiptuses. See kiirus pole suur, aga luited matavad edasi liikudes enda alla kõik, mida kohtavad, kaasa arvatud puud ja hooned. Korduvalt on juhtunud, et mõni küla tuleb teise kohta kolida, sest luide matab kõik vanas asukohas olevad majad enese alla.
Sellepärast on suure praktilise tähtsusega luidete kinnistamine. Põhiliselt istutatakse selleks luidetele taimi. Luited koosnevad peamiselt liivast, mis ei sisalda peaaegu üldse toitaineid. Sellepärast ei pruugi taimed luidetele kasvama jääda. Märgatavalt lihtsam on kinnistada liikumatuid luiteid.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Luited |